Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele
g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus · Ekstravertsus: suhete kvantiteet Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism · Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus,Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus · Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine · Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsi...
mõjuga parandada? ● efektiivsete meeskondade loomine ● efektiivne planeerimine ja otsustamine ● Inimestemotiveerimine ● Visiooniedastamine ● Muutusteesilekutsumine ● efektiivsete inimestevaheliste suhete loomine 40. Mida nimetatakse töökiusamiseks? Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist kord nädalas pika perioodi vältel. 41. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel töötajale? Mõjud: Töökiusamine mõjutab ohvri võimalusi suhelda piisavalt, säilitada sotsiaalseid sidemeid ja isiklikku reputatsiooni, ametialast seisundit, tervist Ohver jääb töökiusamise tõttu ilma põhilistest inimlikest vajadustest:
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Irina Rozanova B26778 REFERAAT ,,EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE" Juhendaja dotsent S. Dzalalov NARVA 2012 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria...................
Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks. - Koosvarieeruvuse teooria ( Kelley) — teooria, mis selgitab, kuidas inimesed hindavad toimingu sihilikkust, vaadeldes olukorra kolme aspekti: üksmeelt (konsensust; kas teised inimesed ka nii teevad), järjekindlust (kas inimene teeb alati nii) ja eristavust (kas sarnastel asjaoludel toimib ta samaviisi). - Õpitud abitus - ebameeldivas olukorras enda aitamiseks pingutustest loobumine isegi siis, kui sellest abi oleks, kuna ühes olukorras passiivse ohvri rolli sunnitud indiviid on oma kogemuse üldistanud teistele olukordadele. 5 - Eneseesituse hälve - oma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt fundamentaalse omistusvea tõttu. - Sotsiaalsete esituste teooria (- Moscovici) - teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised
Arenguhäired Traumad Y-elusündmused Sotsiaalne ümbrus ja toetus (sõbrad, perekond, töö jne.) Füüsiline keskkond( ilm, aastaaeg, keemiline reostus, müra, eluase jne.) Negatiivselt mõjuvad tegurid: Positiivselt mõjuvad tegurid: Psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid - Harmooniline miljöö Järsud muutused elus -Korrapärane ja planeeritud elu Abitus, üksindus, sotsiaalse tähenduse puudumine - Positiivne sotsiaalne ümbrus Eksistentsiaalsed probleemid -Hea emotsionaalne õhkkond peres Motivatsiooni ja lootuse puudumine -Tulevikuprognoos ja lootus Kaootiline elu - Psühhoteraapia Töötus - Heaolu, empaatia
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada.
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...
õrn; Olen tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada.
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
2 Võimeline võimu määratlema, jagama Piirama, kontrollima ;organiseeritute üle 3 info; Otsustajaks 4 Sankts./ Reegl isik. Erandk. Bürokraatia negat.jooned 10 1 Võimetus tavatutel 2 Eesmärgi nihe (2) 3 Bür.laien.Parkinsoni seadus (3) tähtaeg;raha , kasvav juht. dok. 4 Peteri printsiip edutamine 5 Info, keska. vead 6 Kafka sündroom –pime 7 Komiteede p.-liidrite 8 Korruptsioon r. eiramine 9 Hierarhiline ebav. 10 Bürokr. isiksuse Ritualism, õpitud abitus, Bürokr.endal pole vahendeid nende v. võitlemiseks. Solidaarsuse käsitlus mehh- sarnas.tungil Orgn.solid. tööjaotusel Sotsiaalne grupp Suht. püsiv inimühendus Ühised huvid, väärtused, käitumisnormid Sotsiaalsete gruppide liigid Esmased lähedus Teisesed vähe emot. alluvad Grupisuhetes esineb STRUKTUUR 1 Funktsionaalne struktuur tegevuslikku sõltuvust 2 Emotsionaalne struktuur Isikliku eelistuse ja tõrjumise suhted 3 Kommunikatiivne teabe levik 4 Alluvus str
sõda surve LÄBIPÕLEMINE LÄBIPÕLEMISELE ON ISELOOMULIK: Emotsionaalne kurnatus * Depersonalisatsioon * Töö produktiivsuse alanemine LÄBIPÕLEMISE KUJUNEMISFAASID: Idealism ja entusiasm Stagnatsioon Abitus ja frustratsioon Apaatia LÄBIPÕLEMIST SOODUSTAVAD (kiirendavad) MÕJUFAKTORID * Inimese enda isikuga seonduvad omadused, uskumused ja käitumisviisid * Perfektsionism * Ebakindlus * Eksternaalne (väline) kontrollimehhanism * Ebaadekvaatsed kaitsed * Inimeste põhivajaduste rahuldamatus * Sotsiaalsete suhete võrgustiku puudumine 15
Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Ta tajub, et olukord pole enam tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormus; teised inimesed ei lase tal end teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme; vastutagu see, kes käsutab. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetustes minetavad inimesel sageli loogilise mõtlemise.
19 19 19 Haridus ei ole kõigile kättesaadav · Osal noortest väga hea haridus · Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest) koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes · Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse võimalused Tallinn versus ülejäänud Eesti · Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus kõige paremad töökohad, kõige ohutum äri ajada, kõige uhkemad korterid/majad ja - kõige saastatum ja närvilisem elukeskkond!!! · Eesti-sisesed erinevused on väga suured: erinevad palgad/sissetulekud, haridusvõimalused, elamistingimused, võimalused ettevõtluseks ja vaba aja
Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Vanemad on kohustatud kasvatama omi lapsi nõnda, et nad alati suudaksid kohaneda oludele, meelt heitmata võiksid magada niihästi kõval põrandal, kui pehmes voodis, söönuks saada ka kõige lihtsamaist toitudest. Siis kaob see hellitatud laste abitus, ja iga ema võib olla kindel, et ta tütrest ja pojast saavad elujõulised inimesed, kes ei kaota pead ka kõige raskemates oludes, vaid leiavad igakord õige pääsetee. 3. KASUTAUD ALLIKAD Maie Tuulik „ Kasvatusõpetus“ Tallinn 2001 Reijo Wilenius „ Kasvatuse eeldused“ 1992 Visand kasvatusfilosoofiast http://www.epl.ee/news/arvamus/maie-tuulik-miks-me-ei-usalda-klassikalist- kasvatust.d?id=65355256 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/RKP6007/Pohilised_kasvatuskasitused/index.ht
kevadkuul. 21 Printsessi voodikohendaja päevaraamat Sulev Oll Kui me kohtusime, olin ametis iluajakirja juures. Nõuti etüüdi ühest tüdrukust kõnniteel. Läksingi tänavale, ahmisin sõnatult õhku, kuni mind vallandati. "Sõnad pole lihtsalt nii ilusad kui tüdrukud," kirjutasin abitus seletuskirjas. Kui me kohtusime, tarvitas üks väikeõmblustöökoda - kas õmblejatari ja meister - mind seeliku pikkuse konsultandina. "See ei ole kerge töö, kui sa külge ei löö, ümisesin omaette, lõigates mõõdulindist välja paarituid sentimeetreid. 22 Luitetuulte sosin Anu Adari varatalvine kargus mõtete kainenemine
intensiivsusega me suhtlemisel teiste inimestega mõistust ning emotsioone kasutame. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel koos olles ning sellega, mis ohustab nende suhteid. 42. Selgitage töökiusamise sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist kord nädalas pika perioodi vältel. 43. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel töötajale? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töökiusamine mõjutab ohvri võimalusi suhelda piisavalt, säilitada sotsiaalseid sidemeid ja isiklikku reputatsiooni, ametialast seisundit, tervist. Ohver jääb töökiusamise tõttu ilma
Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.) Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises. Õpitud abitus Martin Seligman 1975 - Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor. Tema loodud on teaduslike ja kliiniliste psühholoogide seas populaarne õpitud abituse teooria. Õpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom või inimene, olles pandud eelnevalt ebameeldivasse keskkonda, mida ta oma käitumisega ei saa mõjutada, ei muuda oma käitumist ka siis, kui
· hirmutamine / tugevama õiguse kasutamine · isoleerimine · alkoholi/uimasti sõltuvus · majandusliku toe kaotus · emotsionaalne manipulatsioon · laste ärakasutamine / seksuaalne kuritarvitamine 7 On palju väärkohtlemise tüüpe, mida naiste vastu kasutatakse ja palju nendest tingitud tüüpilisi emotsionaalseid reaktsioone. Need on kõigest mõned tunded, mida väärkoheldud naised kogevad: · jõuetus · abitus · kannatus · viha · süütunne · alandus · häbi · piinlikkus · üksindus · alandus · petetud usaldus · hirm · depressioon Sageli väärkoheldud naine ei tunnista, et ta on väärkoheldud ja väidab, et see, mis temaga juhtus, pole vägivald. Ta leiab vabandusi mehe ja enda käitumisele. Aga väärkohtlemist ei saa välja vabandada või muuta olematuks. Seda saab peita, seda saab piinarikkalt välja kannatada, aga seda ei saa olematuks muuta
Nad usuvad, et nad on edukad kui nad pingutavad (obvous cat is obvious) Tegevusstrateegiad_ 1) Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus ning seda ka raskete ülesannete puhul. Laps keskendub ülesandele, pingutab, otsib aktiivselt erinevaid lahendusviise ja küsib vajadusel abi. 2) Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi, otsib asendustegevusi või sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist. Mäng: Howes & Matheson Paralleelne mäng, Korda-mööda, Rollide vahetamine Verbaalsed oskused, Mängureeglite üle arutamine, Kaaslasega arvestamine Soorollid U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi
Kui aga vaadata Eesti Põhiseadust ja Sotsiaalhoolekande seadust (1995!), saame teada, et Eesti Põhiseaduse §28 järgi "on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Sotsiaalhoolekande seaduse § 281 järgi "Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ... kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras". Vältimatut sotsiaalabi osutavad kohalikud omavalitsusest või nende volitatud asutused. (Parder M.L.Eetikaveeb 2010) Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama? Kuigi seaduse järgi peaks seda kohalik omavalitsus (või tema poolt volitatud asutus) tegema, ei paista see süsteem praegu väga 9 hästi toimivat, sest kõik takerdub raha (või õigemini selle puudumise taha). (Parder M.L. Eetikaveeb 2010).
Julien on tundetu ning auahne. Tema tegemised on kõik ette planeeritud ning väiksemgi muutus toob kaasa talle hingepiinad. Julien manipuleerib härra de Renaliga, ähvardades lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb kadedus, rumalus ning tahumatus. Suhtumine temasse muutub pärast ta edutamist järeleaitajaks.
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
· Kaastundele rõhumine Transaktsioonide analüüs - Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
tunnetusega. Omistamise teooria jargi tuleneb käitumine kolmest asjaolust: kaituja pohjendab oma kaitumist, kaituja puuab leida oma kaitumisviisile toetajaid ja samamoodi kaitujaid, kaitumist pohjendatakse erinevates olukordades uhesuguselt. Käitumist määrab enesetõhusus. Madalam enesetõhusus viib puudlustest loobumiseni ja õpitud abituse kujunemiseni kõrge enesetõhusus aga käitumise eduka muutmiseni. Omistamise teoorial põhineb õpitud abitus, mille jargi depressioon ei ole mitte niivõrd negatiivsete sündmuste tulemus, kuivõrd sisemine abituse omistamine, kontrollitunnetuse kadumine oma elukorralduse üle, mida veelgi suvendavad negatiivsed sundmused (Abramson jt, 1978) Meetodit, mille kaudu saab parandada enesetõhusust ning mõjutada omistamisi, nimetatakse omistamise umberõppimiseks ehk uuestiõppimiseks (Kok jt, 1992). Tervisedenduse praktik
perekondliku sõltuvuse mõjul; 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7)süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel RASKENDAVAD: 1)omakasu või muu madal motiiv; 2)süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3)süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4)süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5)süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6)süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7)süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8)raske tagajärje põhjustamine; 9)süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus
uuest läbi elada, mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine). 2. Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget. 3. Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida või vähendada mängimist või loobuda. 4. Mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust. 5. Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või halva meeleolu parandamiseks (n. abitus, süütunne, ärevus või masendus). 6. Raha kaotamise järel läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha. 7. Inimene valetab pereliikmetele, psühhoterapeudile või teistele, et varjata oma mängimisest tingitud rahaliste kaotuste suurust. 8. Kuritegevus, nagu pettus, võltsimine või raha väljapetmine, et mängudeks raha saada. 9. Isik on hasartmängude tõttu ohtu seadnud või kaotanud olulise inimsuhte, töökoha või mingi hea võimaluse. 10. 10
Mis segab keskendumist? - Mõtted ,,Jälle hakkab peale!" ,,Kuidas ma sain nii lihtsa vea teha?" - Kujutluspildid: a) minevikust, b) olevikus, c) tulevikust 1 samm: Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid? Olukordade tähelepanemine ja äratundmine MÕTE TUNNE KÄITUMINE ,,Jälle hakkab peale!" abitus, pettumus soorituses halvenemine ,,Kuidas ma sain nii lihtsa viha, ärritus halvenemine vea teha?" 2 samm: Stopp! 3 samm: Hinga, lõdvestu. Keskendamine. Sügav, rahulik kõhuhingamine; nina kaudu sisse ja suu kaudu välja; tähelepanu suunatakse enda sisse. 4 samm: Produktiivsete, tähelepanu suunavate mõtete paneminekeskendumist segavate mõtete asemele. MÕTE TUNNE KÄITUMINE
paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine. SOLIDAARSUS. L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel
Madal reljeef Sõltuvus bütsantsi elevandiluunikerdustest Siledad Voldid joontena Ornamentika o XII saj Primitiivne abitus hakkab kaduma Toulouse'i Saint Senini kiriku lõunaportaal Moissac · Saint-Pierre'i abtkonna kiriku kaunistused o Kaareväljal kujutatud Kristuse ilmumine Toulouse'i Saint-Etienne'i katedraal
7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka .... loetlemata asjaolusid Karistust raskendavad asjaolud: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; karistamise alused: Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK....................................................................................................................4 KARISTUSÕIGUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................................5 SÜÜTEGU:.................................................................................................................................................
· Toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Ähvardusliku sunni või teenistusliku, majandusliku või perekondliku mõju all teo toimepanek · Toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt · Teo toimepanek hädakaitse piiride ületamisel · Leppimine kannatanuga Raskendavad: · Kuriteos omakasu või muu madal motiiv · Julmus + kannatanu alandamine kuriteoga · Kuriteo toimepanek alla 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku suhtes · Süütegu süüdlastest sõltuvuses oleva isiku suhtes · Süüteo toimepanek sõjaseisukorra või erakorralisel ajal · Süüteoga raske tagajärje põhjustamine · Süüteo toimepanek grupi poolt 25. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Kui isik paneb toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende eest varem karistatud,
*Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. "Piiskop c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas? Pole Stubbsi probleem" Vaatame kahte uskumust: 1)"Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt" võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja abitus: kust/kuidas otsida 2)"Piiskop Stubbs suri oma voodis" *Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste vastuseid? Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, väär ja 2) on tõene! (Russell 1910)
more internal locus of control than poorer people with job problems - Majority culture people have a more internal locus of control than minority people, esp. when discrimination is present - Children in smaller families have a a more internal locus of control than children in larger families Internaalid vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and children
5. enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või teod 6. häiritud uni 7. isu alanemine Depressiooni põhjuseid Geneetilised tegurid Biokeemilised tegurid Esineb oluliste neurotransmitterite (noradrenaliin, serotoniin) defitsiit teatud ajuosades. Psühholoogilised tegurid Aaron T. Becki kognitiivne depressiooniteooria Negatiivsete mõtete kolmik: mina, maailm, tulevik - Õpitud abitus Diateesi ja stressi mudel 12 Depressiooni ravi Varajane kogemus (sündmused, suhted, elutingimused) ebasoodus kõrvutamine õega isa (peamine toetaja) varajane surm Ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine (järeldused iseenda, teiste inimeste ja elu/maailma kohta üldiselt
Euroopa Liidu uurimisprogrammidest n Üliõpilased on suutnud koostöö paremini käivitada MTÜ Riigiteadlaste Ümarlaud ja haldusjuhtide suvepäevade kaudu II Loeng Poliitiline inimene Inimene ühiskondliku olendina n Aristoteles: zoon politikon n Isend, isik ja isiksus n Sotsiaalselt konstrueeritud tegelikkus: tähen-duste, kõne ja oskuste sotsiaalne tingitus n Lapse ja teovõimetu füüsiline abitus ja sõltuvus n Eraldatuses kasvanud lapsed n Lindpriius sugukonnas n Vs Robinson Crusoe üksikul saarel n Kultuur ja geenid: ühemunakaksikud Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e
kui aasta ning kes otsivad tööd ning soovivad tööle tagasi pöörduda. Tegemist on riskigruppi kuuluvate inimestega, kuna nende konkurentsivõime tööturul langeb kiiresti ja oluliselt. Pikaajaliselt tööta olnud inimesed minetavad reeglina oma eelneva tööoskuse ning pikaajalise sotsiaalse tõrjutuse tõttu väheneb ka nende motivatsioon tööd otsida ja tugevneb nn õpitud abitus. Töötuse üldise vähenemisega aastatel 2001-2007 kahanes jõudsasti ka pikaajaliste töötute määr. Samal ajal nende osatähtsus töötute hulgas neil aastatel märkimisväärselt ei muutunud. Olukord muutus 2008.aastal, sest koondamiste, ettevõtete sulgemise või pankroti tõttu hakkas töö kaotanute arv kasvama. Et uusi töötuid tuli aina juurde, vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus. Kui varasematel
• Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
· Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha · Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele "õpetaja" läheb · Variatsioonid: a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside; · c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile) Järeldus: inimene hakkab ennast käsitlema mitte subjekti, vaid vahendina. Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter. Kontrollikesksuse skaala. Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb
3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete väljendamise julgustamine Kaos struktuur, valmis plaan 5. varasema toimetuleku uurimine Irratsionaalsed emotsioonid mõtlemine 6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine Frustratsioon ja pinge katarsis ja 7. tagasiside. ventilatsioon Kontrolli kaotus, abitus informatsiooni pakkumine Isoleeritus aktsepteerimine, sotsiaalne toetus Lootusetus - tegutsemine Efektiivne toimimine sisaldab: Aktiivne ja osavõtlik kuulamine Tunnete väljendamise julgustamine Aidata aru saada juhtunust Aidata järk-järguliselt reaalsust aktsepteerida Aidata leida uusi toimetulekuviise
Kui teenuse pakkujal on kl-de silmis soodne maine, antakse väiksemad vead enamasti andeks, negatiivse maine korral võib iga pisemagi vea mõju olla suurem. 13. Selgita tunnete rolli kliendipoolse hinnangu andmisel kogetule. Positiivsed või negatiivsed tunded: k.a hetke tuju, ilm, tervislik seisund. Positiivne: rõõm, hea tuju, lahendus probleemile, kergendus, mind mõisteti, mind sooviti aidata, ma olin neile tähtis, tahan tulla tagasi. Negatiivne: pahameel, viha, pinge, lootusetus, abitus, minust ei hoolita, ei taha tagasi tulla. 14. Millest koosneb teenindusprotsess? Mis on klienditeekond? Klientidele nähtav ja nähtamatu osa. Selleks et sujuks kl teenindamine, peavad olema hästi teenindatud ettevõtte sisekliendid. Oluline on mõista klienidteekonda mis ulatub väljaspoole ettevõtet. Klieniteekond algab kui kl kuuleb 1.korda selle ettevõtte kohta. Selle etapid suust-suhu,
Berne kirjeldas kolme mina-tasandit (ego state; Berne, 1964); mina-tasand kui psühholoogiline reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada.
Oluline õpetada lapsi väärtustama tegevusi ja ülesandeid, mis ei paku kohest põnevust ega naudingut. · Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus ning seda ka raskete ülesannete puhul. Laps keskendub ülesandele, pingutab, otsib aktiivselt erinevaid lahendusviise ja küsib vajadusel abi. · Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi, otsib asendustegevusi või sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist. Saavatusärrevus - mõõdukas ärevuse tase võib sooritust parandada.Ärevus halvendab töömälu, mõjutades just töömälu verbaalse info töötlemise blokki.Ärevad võivad sageli jätta mulje, et on lihtsalt tähelepanematud, vähe motiveeritud ja segavad tundi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
