ametnikul, siis moodustatakse uus komisjon. 13.Ametnike reservi arvamine. Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx koondamise või asutuse likvideerimise tõttu), tervise tõttu, teenistuse tähtaeg läbi, siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha ja talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb arvesse tööstaažina. Reservist arvatakse välja kui: *ta läheb tööle *ta nimetatakse muule ametikohale *6 kuud saab täis *ta on keeldunud vastu võtmast 2 ametikohta. 14.Tööaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg. Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg – töötamine alla
kuni 6 kuud). Kui inimene tõestab, et ta otsib ikka veel aktiivselt tööd ja tal on reaalne väljavaade seda saada, ei saa tal paluda riigist lahkuda, kui tähtaeg on möödunud. Tööotsija võib end registreerida selle riigi tööhõivetalituses, kus ta töötada soovib, ilma et ta selles liikmesriigis elaks, ja talle antakse tööotsimisel samasugust abi nagu antud riigi kodanikele. Ühes liikmesriigis töötu abiraha saajale maksab sama riik abiraha edasi 3 kuu jooksul pärast tema siirdumist teise liikmesriiki, kui ta on kättesaadav abiraha maksva riigi tööhõivetalitusele. Töötushüvitist maksev asutus annab tööotsijale vormi E303, mis tuleb viia selle riigi tööturuametisse, kus ta tööd otsib. Töötu, kes teises liikmesriigis tööd pole leidnud, peab 3 kuu jooksul naasma oma riiki, muidu kaotab ta abiraha saamise õiguse. Tööjõuvahendus on tööotsijale tasuta.
Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. (Randveer, Kerem 1999) Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
kriis) või on automatiseerimine ja arvutite levik. Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. 16) Monetarism kui kriisiennetusvahend? Monetaristliku poliitika põhisisu (nn kõva raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat. * vähendada makse väiksem maksukoormus *suurem säästmine *vaba raha investeeringuteks * uued investeeringud = tootmise kasv * tootmise kasv = uued töökohad
f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus – töötajaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus – töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi Kui oled töötuks jäänud, peaksid pöörduma tööhõiveametisse (töötuskassasse) ja seal end töötuks registreerima. Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei
f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus töötajaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi Kui oled töötuks jäänud, peaksid pöörduma tööhõiveametisse (töötuskassasse) ja seal end töötuks registreerima. Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor Avalik sektor poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor majandus (AS ,OÜ)
korralikku magamist, puhast õhku, valgust, puhtus jne. 3.2 Sakala Sakala ilmumisaastad olid 1878-1882 need aastad oli ka Jakobsoni kõrgperioodiks rahvuslikus liikumises. "Sulesõda" oli näidanud Jakobsoni suuri andeid ajakirjanduse alal ning kui Jannsen oma "Postimehe" tema eest kinni pani, oli Jakobsonil juba tekkinud unistus ise ajalehe toimetajaks saada. Tallinnas oli ta katset teinud sellekohase loa kätte saamiseks. Oma tuttavate käest oli ta selleks ka abiraha korjanud. Kuid tookord jäi luba tulemata ja abiraha inimestele tagasi maksmata. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks saigi 1878. a. märtsis Viljandis ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala", mille ümber koondas kogu rahvusliku liikumise juhtkonna. Tema lähemad abilised olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv.. Esimesest numbrist alates kujunes ,,Sakalast" Eesti juhtivaid lehti, mis kutsus rahvast
tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne
Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). A: 130-131 /, /AU: 223/, / HMS: 195/ 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
Nozicku arvates on mingi hüve/omandi jaotus õiglane, kui see on saadud tänu legitiimsele protseduurile, st. omandatud ilma, et oleks enne kellelegi teisele kuulunud (töö ja võimete rakendamise teel, saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväiteid: a) See välistab mõned nüüdisaegse ühiskonna olulised struktuurid, nt. vanad ei saaks enam pensioni, töötud abiraha, ei töötaks tervisekindlustus. b) Mis saab siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Ja kui kaugele tuleks päris algse omandamise viisi väljaselgitamisega minna? 10. Iseloomu stage Walzeri kommunitaars et õigluskont s ept siooni! Erinevaid inimtegevuse sfääre juhitagu erinevate kriteeriumite alusel, hüvesid jagatagu erinevatel alustel. Iga hüve on autonoomne ,,õigluse sfäär". Ühiskonnal peab olema võim indiviidide ja nende valikute üle. Tervishoid - vajaduse järgi
võib saata sundpuhkusele või koguni vallandada; uue töötaja võib tööle võtta kuni neljakuulise katseajaga Tööealine ja võimeline isik , kes tahab tööd teha, kuid ei leia seda on töötu. Et neid inimesi aidata, töötatakse välja tavaliselt tööhõivepoliitika. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel ; taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha ; saada tasuta arstiabi. Raha teenimine ja kasutamine. Enamiku eesti inimeste peamine sissetulek on palk ehk töötasu. Eristatakse bruto ja netopalka. Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. Netopalk on palk millest on mahaarvestatud maksud, mis kuuluvad ülekandmisele riigile. ( maha peetakse tulumaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustus ) . Enamikes euroopa riikides on kehtestatud miinimum palk ehk alampalk. ( 4350. bruto , 5
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
päritoluga) Haridustase (madal haridus on olulisim riskifaktor kõikjal, ka Eestis). Abielu(perekonna)seis (kesealised vallalised mehed on suurema töötuse riskiga, kui samaealised vallalised naised või abielus mehed/naised) --- Passiivne tööturupoliitika: Sissetuleku kindlustamine töötule ja tema perekonnale töö otsimise (töö kaotuse) ajaks. Nimetus mõnevõrra vale. Abiraha peab toetama aktiivset tööotsingut Levinud kolm süsteemi: Vabatahtlik kindlustus. Ajalooliselt vanim süsteem. Täna marginaalse tähendusega (Taani, Soome jt) Kohustuslik töötuskindlustus Töötuabiraha (eelarvepõhine, universaalne, madal abiraha) Faktiliselt enamikus riikides kaheastmeline süsteem (töötuskindlustus ja töötu abiraha) Nõuded töötushüvitise saamiseks: 1. Hõlmatus – enamasti ainult palgatöölistele, eraldi skeemid talunikele 2
Kui inimene tõestab, et ta otsib ikka veel aktiivselt tööd ja tal on reaalne väljavaade seda saada, ei saa tal paluda riigist lahkuda, kui tähtaeg on möödunud. Tööotsija võib end registreerida selle riigi tööhõivetalituses, kus ta töötada soovib, ilma et ta selles liikmesriigis elaks, ja talle antakse tööotsimisel samasugust abi nagu antud riigi kodanikele. Ühes liikmesriigis töötu abiraha saajale maksab sama riik abiraha edasi 3 kuu jooksul pärast tema 28 siirdumist teise liikmesriiki, kui ta on kättesaadav abiraha maksva riigi tööhõivetalitusele. Töötushüvitist maksev asutus annab tööotsijale vormi E303, mis tuleb viia selle riigi tööturuametisse, kus ta tööd otsib. Töötu, kes teises liikmesriigis tööd pole leidnud, peab 3 kuu jooksul naasma oma riiki, muidu kaotab ta abiraha saamise õiguse. Tööjõuvahendus on tööotsijale tasuta.
eelarve suurus sõltub ju ka kohalikust tööhõivest. Seetõttu on vajalik riigi ja kohalike omavalitsuste tihe koostöö tööandjatega. Töötu võtab arvele elukohajärgne maakondlik tööhõiveamet, kes lisaks sellele viib oma tegevuspiirkonnas ellu riigi tööturupoliitikat, osutab tööturuteenuseid tööotsijatele (koolitus, toetus) ja tööandjatele (koolitus, sobivate kandidaatide otsimine jne) ning määrab ja maksab töötu riikliku abiraha ja ühekordset toetust. Koolituse käigus õpetatakse töötutele oma oskusi ja teadmisi pakkuma ning tööandjatega suhtlema (nn toimetulekukoolitus). Viiakse läbi ka mitmesuguseid ettevõtluskursusi. Ka on töötuil võimalik saada stardiraha, kui ta tahab alustada ettevõtlusega ja endale ning teistele töökohti luua. Neile, kes on olnud pikemat aega tööta, pakutakse hädaabitöid, mida korraldavad peamiselt kohalikud omavalitsused.
kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu töötu inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse ujuv vahetuskurss valuuta hind, mis kujuneb vabalt valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; ujuv vahetuskurss on seega pidevas muutumises, nt USA dollari ja euro vaheline kurss vabad valimised demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR ................................................................
töövõtjate- ja tööandjate vahelisi suhteid, ametühinguid said seadusliku aluse oma liikmete töötingimuste eest kauplemiseks. - CCC (Civilian Conservation Corps), noortele meestele 6-kuused töölaagrid maal väikese palga eest (30$ kuus, millest 25$ tuli saata koju perekonnale), toit, riietus ja peavari. Aastaks 1940 olid ealt läbi käinud 2,5 miljonit meest. - sotsiaaltagatiste suurendamine - vanaduspension, töötu abiraha III 3. Kuidas demokraatlikud riigid kriisiga toime tulid? - Skandinaaviamaad, eriti Rootsi ja Taani, kasutasid rasketest aegadest üle saamiseks konsensuspoliitikat - Nii Inglismaal kui Prantsusmaal raha devalveeriti ja loobuti kullastandardist - Inglismaal oli poliitilisi segadusi, kuid need ei väljunud parlamentaarsest kontekstist, piirdudes kaheparteisüsteemi asendamisega rahvusliku valitsusega. 1929.a. oli võimul Tööerakond
h. Sotsiaalne tõrjutus kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond koos ühes majapidamises elavad inimesed j. Perekond abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla l. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel m. Absoluutne vaesus olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks n. Toimetulekuressursid · Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded) · Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad) · Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid)
fiskaalpoliitika - majanduspoliitikat, mis mõjutab majandusaktiivsust avaliku sektori kulude või tulude baasi muutmise kaudu. Fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika on automaatne, kui majandusese käivituvad automaatsed stabilisaatorid ehk fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. · Tulumaks · Töötu abiraha Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse otsuseid või tegevusi majanduse mõjutamiseks. Ekspansiivse fiskaalpoliitika korral suurendatakse avaliku sektori kulutusi või alandatakse makse. Kitsendava fiskaalpoliitika korral vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on tagada jätkusuutlik ja tasakaalustatud majandusareng. Maks on võimu poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjatele otsest kasu ei
>nn kuiv seadus, inimesed aga ei tahtnud alkoholist loobuda =>maffia >American Dream, tuhande võimaluse maa, nt lihtfarmerist president Herbert Hoover >majanduskriis tabas valusalt, massiline vaesumine >1932. a presidendiks Franklin Delano Roosevelt (4 ametiaega) *reformikava New Deal e uus kurss *kriisist välja tulemiseks suurendas makse, suurendas riigivõlga *tööstuse elavdamiseks toetas töökohtade loomist *töötutele abiraha, vanuritele pension, vaesematele predele toetused *kontroll paganduse üle =>1933. a hakkas kriisist välja tulema >isolatsionismipoliitika Poola >Rahu Nõukogude Venemaaga 1921 >Pildsudski diktatuur 1926-1935 >tasakaalu otsimine Saksamaa ja Venemaa vahel *alguses liiduleping Saksamaaga (1934) *hiljem oli selge, et Saksamaa kavatseb varem või hiljem Poola alad endale hõivata =>otsis abi Prantsusmaalt ja Inglismaalt Läti >valis 1920
aastal astusid Norra võimud järjekordse sammu lasteaias käivate laste arvu suurendamiseks, muutes lasteaiakoha saamise kõigi 15-aastaste laste seaduslikuks õiguseks. Püüdluste tõttu tagada piisavat arvu lasteaiakohti saavutas lasteaedade ehitamine 2008. aastal rekordiliselt kõrge taseme. Siiski ei soovi kõik vanemad lapsi lasteaeda saata. Seetõttu pakuvad Norra võimud igakuist rahalist toetust vanematele, kelle lapsed lasteaias ei käi. Selle toetuse eesmärk on tagada riikliku abiraha võrdne jagunemine perede vahel, vaatamata nende eelistatud lapsehoolduse liigile. Enamik Norra lapsi ja noori kasvab üles heades tingimustes. Nad elavad turvalises keskkonnas, olles majanduslikult piisavalt kindlustatud. Laste- ja Võrdõiguslikkuse Ministeerium valib igal aastal välja Aasta Omavalitsuse, kes on laste ja noorte probleemidega tegelemise poolest silma paistnud. Sellega soovitakse innustada omavalitsusi parandama
intensiivselt, mitte raisata raha ja olla kasin. See kujundab kapitalismi vaimu. 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus.
kuud). Kui inimene tõestab, et ta otsib ikka veel aktiivselt tööd ja tal on reaalne väljavaade seda saada, ei saa tal paluda riigist lahkuda, kui tähtaeg on möödunud. Tööotsija võib end registreerida selle riigi tööhõivetalituses, kus ta töötada soovib, ilma et ta selles liikmesriigis elaks, ja talle antakse tööotsimisel samasugust abi nagu antud riigi kodanikele. Ühes liikmesriigis töötu abiraha saajale maksab sama riik abiraha edasi 3 kuu jooksul pärast tema siirdumist teise liikmesriiki, kui ta on kättesaadav abiraha maksva riigi tööhõivetalitusele. Töötushüvitist maksev asutus annab tööotsijale vormi E303, mis tuleb viia selle riigi tööturuametisse, kus ta tööd otsib. Töötu, kes teises liikmesriigis tööd pole leidnud, peab 3 kuu jooksul naasma oma riiki, muidu kaotab ta abiraha saamise õiguse.
Täiend- ja ümberõpe toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist Hädaabitööd töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd Tööturuprogrammid erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele Töötu abiraha rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul Stipendiumid võimaldavad töötutel ümber õppida. 25 aasta jooksul väheneb rahvastik ca 120 tuhande inimese võrra Vähenemine ca 5000 inimest aastaa pagulastest immigrantide kaasamine tööturule mõjutas eritinoorte ja vähemharitud taanlaste kutse- ja ametialast mobiilsust ning genereeris tõhusa mehhanismi analüütiliste ja kommunikatsioonioskuste suurendamiseks ja seeläbi palkade
Kordusatesteerimine Seda on võimalik nõuda ametnikul, siis moodustatakse uus komisjon. 13. Ametnike reservi arvamine Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx koondamise või asutuse likvideerimise tõttu), siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha ja talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb arvesse tööstaazina. 14. Töötaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg. Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
euroabi. Ettevõtjatele on infrastruktuuri arengus Euroopa Liidu üldise kõrge taseme saavutamine muidugi otseselt vajalik. Kuid ka siin on vaja riigipoolset abi, samuti nagu tootjatele ja ettevõtjatele maalgi. Võimalike negatiivsete külgedena märgiti tööpuuduse suurenemist, eriti mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue tööjõu liikumisele. On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa
Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid. 28.Phillipsi kõver Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks. Phillipsi kõver on verikaaljoon, fikseeritud loomuliku tööpuuduse juures. A.W.Phillips (Uus Meremaa majandusteadlane) uuris inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Inglismaa näitel ajavahemikus 1867 1957 ja jõudis järeldusele, et inflatsiooni ja
Raha trükitakse juurde. Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse – teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses – seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. Avalik sektor suurenes, sest riiklik sekkumine suurenes. Keynes pidas kapitalismi jõuetuks. Kapitalism ei saa endaga ise hakkama. Sotsiaalpoliitika suureneb, kulutused sellele. 27) New Deal’i poliitika USAs? Lubati mõõdukas inflatsioon. Tõsteti makse. Suurendati riigivõlga. Kehtestati miinimum töötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus. 28) Keinsianistliku lähenemise ammendumise põhjused ja üleminek monetarismi?
Kordusatesteerimine Seda on võimalik nõuda ametnikul, siis moodustatakse uus komisjon. 13. Ametnike reservi arvamine Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx koondamise või asutuse likvideerimise tõttu), siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha ja talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb arvesse tööstaazina. 14. Töötaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg. Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka
(see tõttu võttis Prantsusmaa neilt ära nende suurima töötuspiirkonna). See kujundas ka Euroopa majandust. 6. . 7. Kesklass. Tõusuajal saadi laenu. Majanduskriisi tõttu oli suur tööpuudus, probleemid laenu tagasimaksetega, mis omakorda tõi kaasa nälja ja rahulolematuse. PT 12 1. Demokraatia laienemine USAs: suurendati ametiühingute õigusi, maksti abivajajatele abiraha, pensioni, peredele toetusi. Inglismaal: suurendati valimisõiguslike isikute arvu pea kolmekordselt. Prantsusmaal: kodanikuühiskond, suudeti teha koostööd, et suurparteid ei valitseks. 2. Tugevus: rohkem inimesi sai valida e valimisõiguse laienemine. Tekkis uusi parteisid. Demokraatlike riikide hulk kasvas maailmas. Nõrkus: värske, traditsioonid olid välja kujunemata ja tekitas sellega rahvas umbusaldust
ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Kasutatavad meetmed: uute töökohtade loomine (ettevõtluse soodustamine); täiendus- ja ümberõpe; hädaabitööd (vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd); spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele (eneseusu taastamiseks) Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, andes sotsiaalseid garantiisid. Töötu abiraha rahaline toetus, mida töötu saab kindla aja jooksul 9.1. Täishõive mõiste Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Tööjõu kui ressursi täishõivee, reaalselt takistab selle saavutamist see, et alati leidub inimesi, kes on töötud, kuigi nad on huvitatud töötamisest ja on selleks ka võimelised, aga nad lihtsalt ei leia rakendust. 9.2. Tööpuuduse kasulikkuse võimalikkus üksikisikule, ühiskonnale
erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5. Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6. Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7. Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. horisontaalne sotsiaalne mobiilsus
ka ühtlasi minimeerida kulutusi uute töötajate värbamisele ning väljaõppele. 10. Aktiivne tööpoliitika püütakse ennetada töötuse tekkimise põhjusi ning üritatakse tasakaalustada tööturgu majanduspoliitiliste abinõudega. Seevastu passiive tööpoliitika tegeleb põhiliselt töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega. 11. Kõik järgnevad tööturumeetmed kuuluvad aktiivsete hulka välja arvatud: töötu abiraha 12. Töötuse loomuliku määra põhiliseks mõjuriks on töö kaotanute ja tööd leidnute määr 13. Tähistame tööjõu tähega L, tööga hõivatud inimeste arvu tähega E ning töötute inimeste tähiseks on U. Sellisel juhul on töötuse määr (L–E)/L, U/L, 1–(E/L) = kõik eelpoolloetletud avaldised on õiged 14. Kui töö kaotanute määr on s ja tööd leidnute määr on f ning tööturg on tasakaaluseisundis, siis töötuse määr on s/(s+f) 15
palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber) Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist.
palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on
palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on
kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage! 3. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned
kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2. Kas tööpuudus võib olla ka kasulik (üksikisikule, ühiskonnale)? Põhjendage! 3. Mille poolest erinevad registreeritud töötus ja ILO töötus? Milles seisnevad kummagi näitaja positiivsed ja negatiivsed jooned
Samuti ei ole teadlikkus Tööturuameti pakutavatest teenustest vajalikul tasemel ning koostöö teiste asjakohaste asutuste ja organisatsioonidega on ebapiisav. Enamasti soovivad tööpuudust vähendada valitsused. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed. Üks võimalik lähenemine on lühendada töö otsimiseks kuluvat aeg ja nii töötuse kestust. Selleks on omakorda mitmeid võimalusi: Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Näiteks nõuded, mille kohaselt töötu peab abiraha saamiseks regulaarselt tööd otsima. Tööturuametitel on mõnikord õigus nõuda vastavaid dokumente (avalduste koopiaid, äraütlevaid vastuseid, jms). Parandada töötute kvalifikatsiooni. Nii muutuvad nad sobilikeks rohkemate tööpakkumiste jaoks ning nad saavad kiiremini sobiva pakkumise. Seda peetakse teoorias üheks kõige paremaks töötuse vähendamise ja majanduse tugevdamise vahendiks. Praktika aga näitab, et töötute koolituskursuste mõju on enamasti piiratud.
parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata · paretoefektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel · passiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha · pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt · pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja
Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga. Riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati maksma töötutele abiraha ja muid toetusi. Põllumajanduses kehtestati tootmispiirangud. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks
vaesuspiiri, kuid rahakatet sotsiaalabi andmiseks vähekindlustatud peredele, kes elavad alla vaesuspiiri, sel aastal ei leitud (v.a. alaealiste lastega töötute perekondadele). Rahvaarv vähenes riigis esialgsetel andmetel aasta jooksul 20 tuhande inimese võrra (1 526 000-lt 1 506 000-ni), sealhulgas negatiivse loomuliku iibe tõttu 6 tuhande ja negatiivse rändesaldo tulemusel 14 tuhande isiku võrra. Vastupidiselt kõikidele prognoosidele hakkas aasta teisel poolel registreeritud töötu abiraha saajate arv ootamatult vähenema. Aasta viimastel kuudel oli neid 14-15 tuhat (2.2% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast). Arvestades Eesti ametliku tööhõivestatistika praegusi võimalusi võib suure tõenäosusega väita, et mõlemad näitajad olid tegelikult mõnevõrra suuremad. Palkade tase kõikus aasta jooksul tugevasti. Nominaalpalgad kasvasid tarbijahinnaindeksist kiiremini.Keskmine arvestuslik kuupalk oli novembris 1210 krooni (151 DEM) ja detsembris ligi 1306 krooni (163 DEM).
olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata pareto-efektiivsuse kriteerium – väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja
Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis maksu mõju automaatse stabilisaatorina on väiksem kui progressiivse maksustamise korral. Osalt kompenseerib seda maksuvaba miinimum, mis teeb tulumaksu Eestis kergelt progresseeruvaks. Riigieelarve kulude poolel on kõige tähtsamad automaatsed stabilisaatorid avaliku sektori tulusiirded. Neist ca 2/3 moodustavad pensionid. Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta.
uus kurss), selle kohaselt tuli soodustada tarbimise kasvu, mis eeldas elanikkonna sissetulekute suurenemist, et plaane ellu viia suurendas USA järsult riigivõlga ning tõstis makse. Reformide kava olulisemad punktid: a) riik hakkas toetama töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid b) kehtestati miinimum palk ning tööpäeva maksimaalne pikkus c) suurendati ametiühingute õigusi d) hakati maksma töötu abiraha, pensioni ning toetusi vaesematele perekondadele e) riik hakkas reguleerima põllumajandust f) kehtestati tootmispiirangud g) kehtestati riigi kontroll pagandusele, tegutseda said vaid need, kes olid riigi poolt elujõulisteks tunnistatud 10. 11. 12. Suurbritannia ja Prantsusmaa areng kahe maailmasõja vahelisel perioodil 13. Suurbritannia a) 1918. aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati) b) 1923
välja tuua, aga riigi võlg suurenes isolatsioonipoliitkat, püüdes maailmas - kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva toimuvast eemale hoida maksimaalne pikkus - Rooseveldi Uue kursi poliitika (New Deal): *maksti töötutele abiraha, vanuritele pensioni, vaesematele peredel toetusi; *riik reguleeris põllumajandust ja kehtestas tootmispiiranguid; *riigi kontroll panganduse üle; *tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
