Ajaloo kokkuvõttev konspekt 12.klassile (1)

Ajalugu
Töö 14.09: I pt ül2 (2p), ül3 (3p), ül 4(2p), 7 ül (1p)
II pt ül2 (8p nimeta riigid ja nende huvid), 4ül (3p 2 vastuolu, kuidas lahendatavad)
III pt ül5 (4p 2 sarnasust 2 erinevust), ül 6 (4p 2 sarn 2 erin)
IV pt 2ül (4p 2 leiutis lennuk raudtee -kiirem transport, odavam 2 teadusesaavutust), 3ül , 5ül(1p), 7ül
I pt ül 2
Lääne- ja Kesk-Euroopa oli palju arenenum kui muud piirkonnad maailmas; maj areng oli kiire kuid ebaühtlane. Raudtee tihenemine – üldine hinna tase langes ja teravnes konkurents .
I pt ül 3
Tihenesid raudteevõrgud, tänu millele kauba vahetus kiirenes ja odavnes.
Konflikt tekkis siis kui Saksamaa avastas et britid on liiga arenenud ja tekkis ületrumpamine. Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas?
I pt ül 4
SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad ka tööliste huvidega .
I pt 7 ül
Nõustun, sest Euroopa riikidel oli palju koloniaalvallutusi, tänu tehnilistele uuendustele toodeti kiiremini ja rohkem. Saksamaal arenes lennundus. Sidetehnika areng (raadio, telegraaf – see muutis maailma väiksemaks ja kättesaadavamaks).
Euroopalik mõtteviis domineeris maailmas.
II pt ül 2
Antant (pr, ingl, ven)
Pr soovis Saksa mõjuvõimu vähendada Euroopas – samuti Inglismaa soovis et saksa ei domineeriks; Venemaa tahtsi mõjuvõimu Balkanil ;
Prantsusmaa huvid põrkusid Aafrikas Saksamaaga.
II pt ül 4
Näiteks Venemaa soovis Balkanimaid mõjuvõimu kuna seal elasid slaavlased.
III pt ül 5
Sarnasused: mõlemad, nii soome kui eesti , soovisid endale oma riigis võimu.
Erinevused: Soomlased ei olnud enam rahul vaid autonoomiaga vaid leidsid et riik saab eksisteerida siis kui see kuulub soomlastele, nad soovisid tungivalt riiki endale saada. Eestimaal oldi märksa rahulikumad. Üritati vähemalt omavalitsustes võimule saada.
III pt ül 6
Sarnasused: poliitiliste erakondade moodustamine, sotsiaalsed pinged
Erinevused:
IV pt ül 2
Tänu rongidele muutus eelnev transportimine hõlpsamaks. Nüüd veeti odavalt, rohkem ja kiiremini.
Sidetehnikaareng muutis informatsiooni kättesaadavamaks – maailm muutus justkui väiksemaks.
Avastused füüsikas tekitasid õudust füüsikutes kui ka tavainimestes, sest nüüd tundus maailm veelgi salapärasem.
IV pt ül 3
Ekspressionism – igaüks sai enda mõtted ja tunded kunstis avaldada.
IV pt ül 5
See tähendas olla teadlik kõikidest uuendustest mis tõi kaasa 20.saj, ehk olla kursis nt uuendustega lennunduses või geenitehnoloogias või füüsikas, käia riides moodsalt. Uus mõtteviis.
IV pt ül 7
Illusioon – kuna progress on toimunud inimkonna vältel läbi aegade.
Tegelikkus – progress oli seni suurim. Läänemaailm oli suure sammuga ees muust maailmast.
ESIMENE MAAILMASÕDA
Pt V
Ül1
28.juuni 1914 – fF.Ferdinandi tapmine Sarajevos
23. Juuli esitab austria ungasi oma nõudmised serbiale
25.juuli teatab venemaa et toetab serbiat
28.juuli kuulutab aus-ung serbiale sõja
29.kuulutas venemaa üldmobilisatsiooni, tühistas
30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni
1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma.
23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel
Ül2
1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone
2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia
3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel
Ül3
Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile.
Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel , suurem vene vastu, väiksem serbia vastu.
Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad.
Ül4
Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda
Ül5
Schleiffeni plaan nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Selleks koondas Saksa enamuse ressurssidest Pr vastu, eriti sinna kus väed pidid minema läbi Belgia ja Luksemburgi.
Lk 49

Itaalia lahkus Kolmikliidust Antandi poolele (kuna lubati valdusi Aus-Ung, It kuulutas neile sõja, tui uus rinne sest nüüd pidid ka sakslased sinna oma jõude saatma ); Bulgaaria astus sõtta (Keskriikides) – purustati Serbia väed; Türigi Kolmikliidu poolel; Rumeenia Antandi poolel (Keskriigid purustasid R armee, Venemaa pidi seetõttu rinnet veelgi pikendama); Jaapan Antandiga. USA Antandiga.
Olenes huvidest.

Kaevikutes sai end hästi varjata ja vaenlasel oli sealt mööda pääseda peaaegu võimatu. Hästi kindlustatud, pidi olema suur armee, keda tuli varustada toidu ja relvadega. Sakslased nt lõid ka varuliine.
Suured inimhulgad kitsal ribal, viibisid seal aastaid. Ehitati välja kindlustussüsteemid, ülivõimsad rajoonid.

Tankid , allveelaevad . Pidi kaitsma ja jälgima nüüd ka taevast – pommitati ka tagalaid. Allveelaevastik suutis terroriseerida tohutuid suuri piirkondi – allveelaevad hiilisid ükskõik kuhu.

.

Kurnamissõda. Sõdurid hakkasid ka mässama. Sõtta mingi suure hurraa ja patriotismiga kui paari kuu pärast kadus soov surma saama.
7 pt ül 1

Majanduses: suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus . Kaupade kvaliteet langes, toidupuudus . Tarbekaupadele seati karmid normid.
Ühiskonnas: vasakpoolsus , religiooni mõju väheneb, näised tööle, töökohustus, mobilisatsioon. Rahulolematus laiemalt.
Igapäevaelu: põhitoiduainete puudus, ersastkaubad – viletsamad kui originaaltooted, nälg, epideemiad. Elujärg halveneb.

Tankid, lennukid, allveelaevad. Tankide taktika ja võimed olid alles välja kujunemas. Allveelaevad olid efektiivseimad.

Peremudel muutus – naised tööle, mis aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdõiguslikkuse saavutamisele. Muutus ka liberaalne maailmapilt (liberalismi kriis) – riik hakkas sekkuma tegemistesse. Religiooni roll vähenes. Kadunud põlvkond – väärtushinnangud langesid, maailmapilt muutus täielikult.

Paljud naised pidid tööle minema, sest pidid ise hakkama saama, kuna mehed olid sõjas. Pere eest hoolitsemise kõrval pidid nad nüüd tegema ära ka need ülesanded mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes. Kuna nad said vähem palka, tõi see kaasa naiste iseseisvumise ja võrdsete õiguste saavutamise meestega. Positiivne.
Pt 8

Miljonid sõdurid hukkusid. Tööjõu ja tooraine puudus, palju halvatuid.

Lubasid seda mida rahvas soovis, tegevust toetas saksamaa. Rahvas tahtis sõja lõppu, ajutine valitsus ei võtnud seda kuulda, see soodustas selle et rahvas oli ajutise valitsuse vastu.

Autoriteet langes. Ajutine valitsus lubas reforme aga nad ei täitnud oma lubadusi, kujunes anarhia . Enamlased kasutasid seda ära, oli võimalus riigipööre korraldada, tekkis võimu üleminek enamlastele. Ei suudetud diktatuuri ära hoida.

Lk 56

Ei. Võideti rahva poolehoid lubades rahvale kõike mida nad soovisid. Loomulikult ei täidetud soove, aga poolehpid saavutati.

Nad ei hakanud kohe midagi ette võtma. Lubati sõlmida koheselt rahu ja talupoegadele maad. Tänu nendele lubadustele suudeti hoida võimu.
Bresti rahu: ei tahetud alla kirjutada, Lenin soovis rohkem maad. Kuid hiljem anti ära, kui sakslased tulid, et kasvõi millegi üle saaks valitseda.
Pt 9 ül4
Saksal keelati omada lennuväge ja allveelaevastikku, saksal tuli maksta võitjariikidele reparatsioone
Pt 10

Valged ja Bolshevikud.

Kehtestati karm kord ja kõik ressursid pandi kodusõjale, seetõttu jäädi võimule Venemaal.

Erinevused: Soomes oli see pigem kodusõda(omad punased ja omad valged), Eestis pigem vabadussõda.
Sarnasused: Venemaa tunnustas esimestena nii Soome kui Eesti iseseisvust.

Punasted: maailmarevolutsioon, Valged: venemaa eest.

Tõkestamiseks, ei tahetud võõrast võimu oma riiki.
PT 11

Saksamaal ei meeldinud maksta reparatsioone, ei suutnud. Saksamaale tundusid Versailles ’ rahulepingu tingimused.
Itaalia jäi ilma suurtest aladest ja kolooniatest.
Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega.

I Saksamaa reparatsioonid olind nii kõrged , et riigil polnud enam raha et majanudust taastada. Rahandus varises kokku.
II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire .
III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust .

Välispol pinged – võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged – majanduskriis. Sisepoliitilised pinged – riikide sisesised.

Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus – rahvas polnud kindel ega rahul.
Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused.

Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda (see tõttu võttis Prantsusmaa neilt ära nende suurima töötuspiirkonna). See kujundas ka Euroopa majandust.

.

Kesklass. Tõusuajal saadi laenu. Majanduskriisi tõttu oli suur tööpuudus, probleemid laenu tagasimaksetega, mis omakorda tõi kaasa nälja ja rahulolematuse.
PT 12

Demokraatia laienemine USAs: suurendati ametiühingute õigusi, maksti abivajajatele abiraha , pensioni, peredele toetusi. Inglismaal: suurendati valimisõiguslike isikute arvu pea kolmekordselt. Prantsusmaal: kodanikuühiskond, suudeti teha koostööd, et suurparteid ei valitseks.

Tugevus: rohkem inimesi sai valida e valimisõiguse laienemine. Tekkis uusi parteisid. Demokraatlike riikide hulk kasvas maailmas.
Nõrkus: värske, traditsioonid olid välja kujunemata ja tekitas sellega rahvas umbusaldust. Ooli veidi veel ebastabiilne, nt Prantsusmaal vahetus valitsus 20 a jooksul 41 korda.

Rahvarinde valitsus Prantsusmaal.

.

Vabaturu maj ei sekku üldse maj, igaüks on ise oma õnne sepp . Keinesiaistlik sekkub, ei saa olla pealtvaataja, hakati vaesemaid inimesi toetama, riiklik pension, riiklik toetus.
PT 13

Autoritaarses : ei propageeri vägivalda(1), ei nimetata diktatuuriks(2); konservatiivne mõtlemine ja traditsioonilised väärtused (3).
Totalitaarses: (1. agressiivsus , terror); totaalne kontroll, pisiasjadeni (2); revolutsioon (3)

Diktatuuri tekkele aitasid kaasa: kohe ei tekkinud majanduslikku heaoli ja poliitilist stabiilsust, mis tekitas rahvas ebausku demokraatias, demokraatia oli veel suhteliselt värske ja traditsioonid olid välja kujunemata.Kriisi ajal kõikides hädades süüdistas rahvas demokraatiat ja nõuti diktatuuri, mis viiks majanduse õitsengule.
Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära.

Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma tahtmist saavutati terrori ja vägivallaga.
Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud.

20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne , sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et majanduskriisist saab välja vaid kindla käega.

Kuidas – Kantsler, riigipäeva hoone põlemine(Hitler süüdistas kommuniste), erakorraline volitus (sai loa kantslerina oma korra kehtestada), Riigipäeva valimine(ei saand enamust aga sai suurema osa), presidenti võim(võttis kantslerina presidendi võimu endale), füürer(kuulutab end saksa füürerik). ÕIGE VASTUS
(Hitleri meelest oli demokraatia üks Saksamaad õõnestav tegur, mis lasi elada teistel rahvustel elada Saksamaal ja solkida saksa verd. Aaria rassi puhtuse säilitamine oli suurim eesmärk.) – miks
23.a polnud tal nii palju hääli. Kuna tekkis majanduskriis ja ta oli väga osav massi manipuleerija oma kõnedes ja võis kõneleda ka nii et varjas oma tõelisi kavatsusi. Saadi rahvalt suurim toetus, see oli natsipartei pool.

Tööpuudus vihastas rahvast (sõdureid, töötuid, rahvuslased), ka kommunistid tahtsid Itaaliat üle võtta, kui vastu hakkasid fašistid, mida jutis B.Mussolini, kes lubas taastada Itaalia võimu Rooma Impeeriumi tasemele . Pigem rahva soove hästi tundev poliitik, kes peale suure jutu midagi ei saavutanud.

Ei olnud, neil oli 4-aasta plaan. Seati plaanimajandus .

Saksamaa - ei olnud, algselt tagati töökohad ja majanduskasv, kui see oli ajutine, sest ehitati kiirteid ja sõjatehnikat. Tegemist oli poolmilitaarse majanduse loomisega . Riik laenas raha riigisiseselt.
Pt 14

Lk 95 üritab paista austusväärne. Pildil on rahvas tänulik, tegelikkuses olid küüditatud, mahalastud.
Suur roll oli propagandal. Propaganda oli teadlik ajupesu. See pidi näitama rahvale olukorda nii nagu võimud seda esitasid.

Stalinile kasulik, kuna eesmärgiks oli riigi kiire industrialiseerimine . Sest valmistas ette vallutussõjaks. Toodeti sõjatehnikat, et levitada maailmas kommunismi, seda vallutades.

Lev Trotski ei suutnud end maksma panna.

.

Polnud sõda, aga et neid vaos hoida ja et kõik oleksid võrdselt vaesed kollektiviseeriti nad.
Võrrelge vabaturumajanduslikku mudelit ja keinesialstlikku majandusmudelit(suure majnduskriisi põhjal). - 5. Vabaturu maj ei sekku üldse maj, igaüks on ise oma õnne sepp. Keinesiaistlik sekkub, ei saa olla pealtvaataja, hakati vaesemaid inimesi toetama, riiklik pension, riiklik toetus.
Kellele oli NEP’i likvideerimine 20.aastate lõpul vajalik ja miks? - 2. Stalinile kasulik, kuna eesmärgiks oli riigi kiire industrialiseerimine. Sest valmistas ette vallutussõjaks et levitada maailmas kommunismi. Selleks toodeti sõjatehnikat.
PT 18

36.a saksamaa asus sõjaväge moodustama ja laevastikku; Hitler viis väed Reini tsooni; astus välja Rahvasteliidust.
Lääneriigid ei peatanud, sest mõnes mõttes lubati Hitleril tegutseda Stalini tasakaalustamiseks.

Ei suudetud saada Stalinit enda poolele. Püüti vaigistada Stalinit.
Ka Rahvaste liit oli nõrk, struktuur oli nõrk.

Hitleril oli vaja oma Ida piir kindlustada. Stalinil oli vaja et Euroopa hakkaks omavahel sõdima et saaks ise Euroopar rünnata.

Nõustun. Arvati et peale 1.ms ei soovita enam sõda. Ei usutud et jälle soovitaks sõda. Ei arvatud ette Hitleri ja Stalini tegelikke kavatsusi.

Saksamaa kõige enam, sest sai endale Sudeedimaa ilma sõjata. Lääneriigid jäid aga pika ninaga, saadi häbi JA sõda ka.

Ei. See polnud ainult kodusõda, osalesid ka agressorriigid.
Jah. Olid vabariiklased ja frankistid.
PT 19

Peamised vahendid on tankid, soomukid, lennukid, allveelaev , suurtükid, tehnika üldiselt. Peamine oli nende asjade hea koostöö.
Piirati sisse kombineeritud sammudega.

39.rünnati Poolat. Balti riikidesse sõjaväe baasid. Novembris Soome ründamine, talvesõda. 40.aprillis Saksamaa võtab Taani ja Norra. Mais 40 Belgia, Holland , Luksemburg . Rünnatakse Prantsusmaad, sõtta sekkub Itaalia. Itaalia üritab Egiptust vallutada, kukub läbi. 41 kevadel on Saksamaa Itaalia korraldatud äpardused likvideerinud.

Põhjused – Itaalia alustas sõda Kreeka vastu, sai lüüa. Kuna Hitler oli Itaaliaga liitlane, siis oli ta sunnitud sekkuma. Sooviti Britid vahemerelt välja lüüa. Tagajärjed: hõivati Kreeta, kuid Malta jäi hõivamata.

Poldud sõjaks valmis. Püüti viimse hetkeni sõda ära hoida. Jah, Poola reedeti. Abi ei tulnud. Reaalset abi ei olnud millestki , mida tehti.

Hitleri plaan polnud teostatav, sest inglased õppisid saksa allveelaevu tõrjuda ja oleksid suutnud õhus ülekaal teostada.
PT 20

Sest sõjalises mõttes tundus vastupanu enesetapulik. Poliitiliselt polnud Eestil kellegagi liituda et mitte nõustuda NL nõudmistega. Ei peetud tõenäoliseks abi saada mujalt. Majanduslikult: sel ajal kui sõda puhkes kaupade liikumine oli takistatud, majandusleping oli sõlmitud NL’ga ehk kaubandussidemed NL’ga. tundus soodne lasta baasid sisse tuua et mitte konflikti astuda.

.

Kuigi NL’l oli suur ülekaal sõjatehnika ja meeste osas, olid nende väed väljaõppeta. Ei arvestatud ka detailidega, mis tuleks sõja pidamisel kasuks. Ilmastiku olud näiteks.

Näiteks kui Hitler tungis 40.aastal Prantsusmaale, polnud kellelgi huvi väikeriike aidata kui Pr oli varisemise äärel.

Okupeeriminine on sõjalise kontrolli kehtestamine. Annekteerimine on endaga liitmine juriidiliselt.
PT 21

Hitler ja Stalin soovisid mõlemad maailma vallutada. Hitleril oli Lääne-Euroopa. Mõlemad tegutsesid kiirelt et vallutada ülejäänud Euroopa.

Hitler oleks pidand minema välksõja teed pidi.

Jaapanlased ründasid Pearl Harbour’i. Oli palju kannatusi.
............

.

.

PT 22

Sõtta olid kaasatud kõik, mehed, naised isegi. Tsiviilisikud kaasati sõjategevusse, karistati inimesi. Näiteks: Venemaal pandi tagalasse naised; kollaborandid valitsuses.

Saksamaal avastati kiiresti vastupanuliikumine ja peatati. Prantsusmaal oli luure ja sabotaaž.
Olenes palju palju liikmeid oli, kui hästi suudeti end varjata ja kas sai arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.

Põgeneti neutraalsetesse riikidesse või lepiti terroriga ja elati sellega edasi. Näiteks juudid panid Šveitsi oma raha.

Olid napid ressursid ja kehtestati kaardisüsteem, aineid oli vähe kuid olid inimestele garanteeritud.

Kaup oli defitsiit, toiduasjad. Noormehi oleks oodanud sõttaminek peale kooli lõpetamist.

Moraalselt saab hukka mõista.

Lisatekst 1. Pariisis oli ameeriklaste tugi aga Poolakatele oli raskusi ka abi saatmisega õhu kaudu.

Lisatekst 2. Kõigis Ida-Euroopa riikides katsetati seda.

Neid käsitleti vaenlastega ja nad hukati.
PT 23

Majanduslikud: kuigi saksa riik lakkas olemast olid neile määratud kõrged reparatsioonid Saksamaale ja ka kaotajariikidele pärast sõda.
poliitilised: endised saksamaa poolt omandatud alad anti Stalinile ja lääneriigid ei hakand vastu sest olid niigi suured kaotused.
sotsiaalsed: hukkus u 60 milj inimest, enam sai surma tsiviilelanikke. Oli vägivallapoliitika. Üle 30 miljoni inimese vahetas elukohta.

Taheti sõda lõpetada, ei soovitud edasisi konflikte. Kellelgi polnud ressursse võidelda nii suure armeega. Ka kardeti Stalinit.

Ei, sest see tõttu said surma sajad tuhanded süütud tsiviilisikud.
Aga kui see hoiab suurema õuduse ära, siis on see õigustatav.

.

Ei olnud, mõisteti kohut vaid sakslaste üle, vaid kaotajate üle. Nõikogudeliidu ja tuumapommi üle kohut ei mõistetud. Esimest korda karistati inimvastastastes kuritegudes ja need mõisteti aegumatuteks kuridegudeks.
PT 24. KÜLM SÕDA

Poliitikas: USA võimas Lääne pool. Inglismaa ja Pr kaotavad oma suurmõju. Võim oli peamiselt Venemaal ja USAl .
Rahvastiku koosseis: rahvaste ümberränne, nt sakslased juuriti välja Ida-Euroopast.

Berliini blokaad põhjustas Külma sõja. NL põhjustas, lõigates Ida-Berliini muust maailmast, hoides neid ilma nt elektirta. Üldiselt hakkas NL oma võimu liigselt kehtestama Euroopas.

Edukas plaan oli Marshalli plaan, pakkus abi riikidele.

Kommunistidel oli sõjaline eelis, kuna NL aitas sõjaliselt. Kommunistide maareform aitas ka sellele kaasa, 80% hiinlasi elas maal ja kommunismid pakkusid maad, nii saadi rahva poolehoid.

Oleks, kuna näiteks tuuma-ülekaal oli USAl kuid seda ei kasutatud. Võibolla selle kartusel oleks Stalin oma võimud ja väed Ida-Euroopast välja toonud .

Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm , hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng.
PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM

USA – kommunismi leviku peatamine, lisaks ei lubatud ka kommuniste tagakiusata, võimul olid demokraadid; vabamajandus. PR – 46 koostati põhiseadus ja kiideti heaks referendumiga; langetati valimisiga. SAKS – lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised – Läänetsoonides. SB – välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult.

Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda – probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954.

Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei vääri iseseisvumist.

Demokraatlik valitsemiskord ja turumajandus plus USA laen Euroopale aitas mitmel pool oma riigi majanduse kiirelt taastama.

.
PT 27

Lähis-Idas oli Iisraeli probleem – usa toetas Iisraeli ja NL oli Araablaste toetaja; Lõuna-Korea poolt oli USA ja Põhja-Korea poolt oli NL; Ida-Euroopa ei soovinud NL ülemvõimu ja USA toetas selle vastupanu.

Kõik ülestõusud suruti NL’u poolt maha, näiteks Ungari ülestõus, mis lõppes pea paarisaja tuhande põgeniku ja mitme tuhande Ungari elaniku surmaga. Lääneriigid polnud piisavalt tugevad et vastu hakata NL’ule.

Korea sõda, Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. Sest sinna olid segatud mitmed suured riigid nagu näiteks NSV Liit ja Hiina, kes kaitsesid kommunistlikku Põhja- Koread ja ÜRO, kus oli suur osa USA sõdureid, Lõuna-Korea poolt.

Suessi kriisist saadi aru, et on Prantslaste ja Brittide imperialismi lõpp. See näitas et jõu vahekorrad on muutunud, USA ja Venemaa ja nende liitlased.

Lääneriigid toetasid pigem moraalselt, kui nad soovivad välja astuda NL’st, lubati abi siis kui astutakse omalt poolt esimene samm iseseisvuse poole. Lääneriigid ei soovinud NL’ga otseselt konflikti astuda.
PT 30 HEAOLUÜHISKOND

Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid , sündsustunde ja muu sellise. Toimusid noorterahutused. Vaba armastus, rassismi kaduma hakkamine.

Majanduskasv ja võrduse nõudmine kõigile.

Ebavõrdsus kodanike seas, näiteks mustanahaliste vähesed õigused. Ka naiste õiguste eest võitlemine.

Mõlemat. Nad kujundasid ajastut ja olid ka ajastu kujundatud.
PT 31 EUROOPA

Tugevad küljed ’50-60:
ENG – Briti rahvaste ühendus saadi käima ehk koloniaalsüsteem säilus; inglise keel oli endiselt maailma keel
PR – majanduskasv, isegi suurem kui saksamaal
SAKSA - majanduskasv
Nõrgad küljed ’50-60:
ENG – peale Suessi kriisi saadi aru et ei ole enam nii võimukad oma koloniaalaladel
PR – Pariisis noorte rahutused, Alžeeria mäss
SAKSA – Ida-Saksamaa oli okupeeritud kommunistide poolt

Inglismaal arenes majandus ja heaolu, mitte nii hästi kui Saksamaal ja Prantsusmaal.
Inglise koloniaalriik lagunes rahulikult , Pr mitte. Inglise sisepoliitika oli stabiilne, Pr mitte.

.

Adenaure juhtis karmi käega, kuid suutis rahvast rahustada. Pani rahva mõistma et rahvas on ka süüdi varem valitsenud kuritegelukus režiimis ja kõik, kui rahvus, pidid vastutama ja aitama üles ehitama uut Saksamaad.

.
Pt 32 ÜLIRIIGID

Suurriigist üliriigiks: USA – Euroopa pidi enne otsuse langetamist arutama läbi USAga . NSVLu – kosmonautika kuldajastu.

Ta motiveeris rahvast nii palju et rahvas hakkas tegutsema. Ta pani rahva uskuma et nad on see uus generatsioon , mistõttu hakati rajama nt õiglasemat ühiskonda jms. Tema algatusel jõuti ka 1969.aastal esimest korda Kuul. Legend sai temast võibolla seepärast et ta tapeti 1963.a Dallases . Kennedy oli noor, kena, teotahteline .

Kosmonautika areng, esimene inimene saadeti kosmosesse. Suhete soendamine USAga. Majanduslik olukord samuti oluliselt paranes .

Hruštšov oli vastuoluline . Üritas ’sulatada’ külma nõukogude valitsemiskorda. Aga samas oli valitsemises ettearvamatu, närviline ja sallimatu.

NSVL juid ei pidand arvestama rahva arvamusega aga USAs pidid juhid lähtuma rahva arvamusest et olla edukas poliitikas. NSVL juhil oli absoluutne võim, tegi mis soovis, USAs riigipea tegevusi piiras põhiseadus.

NL oli edukas vaid kosmonautikas, minu meelest. USA läks 60ndate lõpus Kuule .
PT 33 KAHE MAAILMA VASTASSEIS

Kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. Ei soovitud ka et idasakslased pidevalt läände põgeneksid. Peamine põhjus oli üldine saksamaa küsimus, kellele kuulib saksamaa.

.

Džungli-inimesed tegid võitlemise raskemaks. USA jättis maailmale halva mulje Vietnamisõjas, USA sõdurid tapsid süütuid inimesi, naisi, lapsi.

Esiteks kui Moskva sai teada et Tšehhoslovakkia soovid reforme teha, hirmutas sõnavabadus Moskvat. Teiseks, arvati et kui lastakse Tšehhoslovakkial toimida nii, võib alata ahelreaktsioon, milles teised riigid alustavad sama tegevust. Kolmandaks , hõlmati ka teised nõukogude blokid, tänavatel ei olnud vaid NL’u tankid.

USA oli pigem rahu tagaja , nt: USA toetas Lääne-Berliini saates sinna toitu ja tagati julgeolek. NSV oli agressorirollis, nt: saatis Kuubale rakette.
VII KAHEPOOLUSELINE MAAILM
PT 37 PINGELÕDVESTUS
Põhitekst

Et vältida edasisi konflikte ja lahkarvamusi nii majanduslikus(tooraine, mida tarnis NL) mõttes kui ka mujal, nt. Vietnami sõda.

NL suhete parandamine Lääneriikidega. NL paremad suhted Lääne-Saksamaaga. NL idalepingud Poolaga, tunnustader Saksamaa idapiirina Oder- Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini neljapoolne kokkulepe., tunnustati Lääne-Saksamaa Saksa DV’d. Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas.
USA ja NSVL suhete soenemine: riigipead hakkavad korrapäraselt kohtuma. Võidurelvastuse piirangu lepingud .

1. korv : sõjaeelsete alade tunnustamine, teine: majandus-, teadus-, tehnika- ja keskonnalane koostöö. Kolmas korv: koostöö humanitaaraladel. NSVL soovisid alasid säilitada aga Lääneriigid soovisid inimõiguseid jms.

Pigem NSVL’u võit. Lääs tunnustas neid piire, mida NL soovis. Aga keegi ei sundinud NL’us tagama nt inimõiguseid.

NL parandas suhteid majanduslikult, kuid Lääs mõjutas oma antud laenudega NL’u seest poolt ja see tekitas majanduslikke probleeme.
KT pt 24-27; 30-35; 37-40
PT 39. ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM

Riiklikud korraldused olid vastuolus omavahel. Võideldi peamiselt lääneliku demokraatia vastu.
Araabiamaad on üritanud ühineda. Pole suudetud reaalselt ühineda. Vaid mõned katsed.

.
PT 40. UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED

Energiakriis läänemaailmas, see paiskas segi senise tootmise, see mõjutas majandussüsteemi, kriis levis ka arengumaadesse.

Igaüks on vaba oma otsustes aga sellele järgneb ka vastutus. Konservatiivid kritiseerisid liig suureks kasvanud valitsuse rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja –programmidest.

Kuigi reformid olid karmid, siis kokkuvõttes läks inimeste elujärg ja majandus ikkagi paremaks, seetõttu olidki nad populaarsed .

Positiivsed, nende tegude tagajärjed olid edasiviivad ja positiivsed. Näiteks: Thatcheri puhul inflatsioon vähenes, maksude alandamine tõi kaaasa väliskapitali, arenes krgtehnoloogiline tootmine.
VIII VASTASSEISU LÕPP
Pt 42

Käsumajandus, mis pärssis majanduse arengut. Majandus oli ebaefektiivne. Defitsiit oli muutunud püsivaks.

Ametiühingute loomise keeld, madalad palgad. Probleemid: tehti järelandmisid, tööliskond oli opositsioonis; tekkisid vabad ametiühingud, vaba ajakirjandus . Kriis seisnes selles, et NL nõudis, et Poolas lõppeks selline olukord, andes Poolale vabad käed olukorra lahendamiseks.

Kuna Afganistaanis oli poliitiline segadus, kasutas NL seda ära. Tapeti president ja algas sissi-sõda. See mõjus NL’le kurnavalt nii majanduslikult ja poliitiliselt.
Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL’l kaelas. Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL’l kaelas, mis oli kurnanud NL poliitiliselt ja moraalselt.

Mõju NL’le oli negatiivne, teised riigid nägid et NL on haavatav. Ei arvestatud kuidas muu maailm suhtub sellesse, kuidas nad Afganistaani okupeerivad. Sõda käis ülejõu ja oli kurnav.

Sisepoliitilisest kriisist, kuna käsumajandus pärssis majanduse ja ühiskonna arengut. 70ndateks oli selline majandussüsteem ennast ammendanud. Mahajäämus järjest suurenes, isegi täisvõimsusel tootev sõjatööstus. Ka poliitikas oli palju korruptsiooni.
PT 45

Ta soovis reformida poliitikat ja majandust, kuna nägi et tollane süsteem ei lase end ise uuendada . Tal ei õnnestunud reformida, sest ta ei asunud probleemi lahendama tuumast vaid pealiskaudselt, näiteks lasi viinamarja istandused maha võtta, et alkoholiprobleemi lahendada.

Erinevalt eelmistest peasekretäridest alustas Gorbatšov ulatuslikke poliitilisi reforme, mille eesmärk oli nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati. Tahtis luua uue poliitilise süsteemi. Nt mitme partei valimissüsteem.
Ta oli populaarne läänes, kuna otsustas hakata suhteid parandama lääneriikidega, eeskätt USAga. Ta oli paindlikum ja lõpetas konfliktid. Näiteks tuumarelvastus sai läbi. Tema lõptas koos Reaganiga Külma Sõja.

Likvideeriti kesk- ja lähimaaraketid; koostöö tihenes; NSVL lõpetas terrorismis toetamise – tõi väed välja Afganistaanist; NSVL’st vabastati poliitvänge, lubati rohkem inimestel välja rännata.

Gorbatšov oli ebakindel liider, algul pooldas uuendusi hiljem saadi aru et see viib põhja, see aga vihastas kommunismi pooldajaid . Gorbatšov arvas ka valimistel, et rahvas valib kommunismi aga nii ei läinud. Majandusreform kukkus läbi.

88. Pleenumid, revolutsioonid, laulev revolutsioon. 89. Laulupeol toodi välja sini-must-valge lipp, mis oli keelatud. Revolutsioon levis ka Lätti ja Leetu . Ka NL loodud vastuolevad interliikumised ei suutnud vastupanu osutada.
Ei suudetud summutada vabadusliikumisi Baltikumis kuna seda tehti kavalusega ja järkjärgult ning NLs toimuv oli ka Lääne nn luubi all.
Pt 46

Inimesed põgenesid Ida-Saksamaalt sest Ungari ja Austria avasid piirid. Berliini müüri langemisega kadus kommunism Ida-Saksamaalt. Peale vabasid valimisi tekkisid läbirääkimised majandus-, sotsiaal-, ja valuutaliidumoodustamisega. 90 ...............

Riikides tekkisid organiseeritud vastupanuliikumise kommunistliku režiimi vastu. Ning kuna NL’us oli kriis ja režiim oli nõrk ei hakanud NL vastu streikidele. Vastupanu liikumine oli liiga tugev ja Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid varisesid kokku.

.

.
Lisa:

Plaanimajandus ei olnud jätkusuutlik, see tekitas defitsiiti ja kui kaupa polnud siis see tõstis hindu.

Jah, sest see oleks andnud inimestele aega harjumiseks uue korraga ja teinud ülemineku lihtsamaks.

On olnud ebapopulaarsed, sest majandusreformid on toonud kaasa raskused ja inimesed pole olnud rahul sellega. Need riigid, kes alustasid kohe uue režiimiga ja ei läinud üle järk-järgult olid uuendamisel edukamad.
Pt 47

Gorbatšov oli kaotanud toetuse ja ka Lääs ei olnud enam kindel, kas teda toetada või mitte.
Gorbatšov ei tunnistnud, et teab, mis riigis toimub.

Korraldati referendumeid., nt üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses 1991.märtsis.

Tõene, baltiriigid olid eeskujuks, nt iseseisvumislikumis eeskuju, teised riigid hakkasid peale seda ka end suveräänseks kuulutama. Liiduleping sõlmiti ka Eestis, hiljem võeti eeskuju ka mujal ning tehti sama.

Putš oli halvasti ette valmistatud, ei kasutatud tänavale toodud tanke. Arvati, et inimesed on kuulekad, kui keelatakse kohale tulla, siis keegi ei tule ka. Aga rahvas tuli, kuid relvajõudu ei kasutatud. Enam ei kontrollitud ka meediat, vastumeelset rahvast oli liiga palju ja putš ei läinud läbi.
Lisaks inimesed ei kartnud enam oma vabaduste eest seisma, rahvas oli hingelt juba vabad. Praktiliselt keegi ei toetanud riigipöörajaid.

Kaotasid kommunistid, kes varem said vabalt valitseda; sõjavägi, ohvitserid ; kaotasid need, kes jäid elama endistesse liiduriikidesse ja olid pärit mujalt ning ei suutnud integreeruda. Võitsid liiduriigid, kes said vabaks, said luua oma vabariigi.
TÖÖ PT 43-47!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
IX MAAILM AASTATUHANDE VAHETUSEL
PT 49. VASTASSEISU LÕPPEMISE TAGAJÄRJED MAAILMAS

Eesti, Läti, Leedu näiteks. Otsustavalt rebiti end kommunistlikust minevikust lahti ja asuti radikaalsete reformide teele.

Et tagada kindlustunne ja lahtirebida koledast minevikust. Taheti kindlustada häid majandussuhteid, teha koostööd.

Oli. Põhjuseks oli see, et polnud selgeid piire riikidel ja erinevad rahvad elasid koos.

Hiinaliidrid lükkasid poliitilised reformid tagasi. Üliõpilased küll protesteerisid, küll aga suruti need veriselt maha. Liidreid ei huvitanud rahva arvamus ja ka võim oli piisavalt tugev et rahvast maha suruda. Lääne toetus rahvale oli olematu.

.
Pt 50

Kahepooluselise maailma kadumine nõrgestas kindlasti kommunismi üleüldiselt – alles jäid kaks suuremat režiimi : Kuuba ja Põhja – Korea. Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne – külma sõja ajal (Lääne – Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida – Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega.

Terrorism on demokraatia suurim vaenlane , sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses – vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja fanatismis, mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada . MIDA VABAM ON DEMOKRAATIA SEDA HAAVATAVAM SEE ON TERRORISMI POOLT. Mida rohkem vabadusi meil on seda rohkem saab terrorism seal halba teha. Terrorism kasutab demokraatiat ära, mis põhinebki demokraatlikul vabadusel.

Inglismaa ja Prantsusmaa jätkasid üsna sarnasel ja konservatiivsel teel, konkureerides samal ajal üksteise ja USA-ga. Samas olid nad ka üksteise liitlased. Saksamaal oli majanduse järjeleaitamisega probleeme, sest ida- ja lääne inimeste vahel olid küllaltki suured erinevused. Probleemid olid ka idablokid, kuid seal sõltus edukus rohkem sellest, et milliseid meetmeid valitsused kasutusele võtsid (N: Tšehhi ja Eesti turumajandus )

USA oli küll enda võimsuse tipul , kuid olulisteks probleemideks olid endiselt rassivaen ja terrorismioht. Venemaa oli NSV Liidu kokkuvarisemisega teistest tunduvalt maha jäänud. Võimust võttis röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. Hiljem sõda Tšetseenia vastu jne.

Venelased ei saanud demokratiseerumisega üldse hakkama. Nende ühiskond oli läbinisti sotskommunistlik, et ega riigijuhid isegi midagi demokraatiataolist näha ei soovinud. Pigem oli see nagu tänapäevalgi „kuntslik demokraatia“.
PT 51

Iirlaste vabaliikumise äärmuslik tiib 19.saj korraldas terrorirünnakuid Inglismaal.Lähis-Ida terrorijuured ulatuvad 1940.aastatesse, mil terrorirünnakuid rakendasid pinevatesse suhetesse sattunud juudid. Euroopa organisatsioonid – IRA ja ETA: esimene nõuab Põhja- Iirimaa taasühendamist Iiri Vabariigiga ja teine nõuab iseseisvust Hispaania kirdeosas elavatele baskidele.
Palestiinlased on juudi riigi loomise vastu, üks osa keeldub ka Iisraeli tänaseni tunnistamast. Nende arvates on juudi riik keset Araabia pühakohti.

Oluline roll on naftal, mis tegi hulga islamiriike rikkaks, ning islamimaad mõistsid kui suur on nende võim tegelikult. Lääs sõltub kui sellest tõstetakse ja langetatakse nafta hindu.
Naftast saadud rikkuse eest töödatakse välja ka massihävitusrelvi.
Lääneriikides suureneb järjekindlalt moslemite osakaal. Prantsusmaal on nende arv tõusnud teisele kohale katoliiklaste järel. See on probleem kuna levib islami kinnipidamine oma põhimõtetest, mis taotleb islami reeglite kehtestamist kogu ühiskonnale. See tekitab vastuolusid Läänes kehtivate seadustega.

Hamasi tegevus on lokaalne , suunatud Iisraeli vastu. Al-Qaida on ülemaailmne organisatsioon , neil on lõppematu Ameerika Ühendriikide vastu.
Nende vastu tuleb sõdida, kuna pole kellegagi läbi rääkida, sest pole seda ainsat juhti. Terrori-gruppide võrgustik on mitme juhiga.

Prantsusmaal on nende arv tõusnud teisele kohale katoliiklaste järel. See on probleem kuna levib islami kinnipidamine oma põhimõtetest, mis taotleb islami reeglite kehtestamist kogu ühiskonnale. See tekitab vastuolusid Läänes kehtivate seadustega.

Lisatekst

.

.

Ei ole õigustust. Surma ei pea saama süütud tsiviilisikud.