usi makstakse riigieelarvest õppeasutuse kaudu õpilase või üliõpilase taotluse ja õppeasutuse otsuse alusel iga Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel või üliõpilasel. Toimetulekupiir ja toimetulekutoetus Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust peres. Toimetulekupiirist allpool olev sissetulek annab õiguse toetuseks. Töötu abiraha Kellel on õigus töötu abirahale? Nõuded abiraha saamiseks. Töötu abiraha määr T ö ö tuto e tus e p ä e va m ä ä r o n ke h te s ta tud riig ie e la rve s e a d us e g a (2 0 1 0 . a a s ta l 3 2 ,9 0 kro o ni) . Töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustushüvitis on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämisel, kollektiivse koondamise ning tööandja makse- jõuetuse korral.
Palka arvestatakse eelmise aasta IV kvartali Eesti keskmise palga alusel. Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus- ja vastuvõtukulud .http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478 7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse? · Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu. Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas. · Õigus töötu abirahale on töötu staatust omaval ETTA liikmel, kes saab Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, riigilt töötutoetust või töövõimetuspensioni. Töötu abiraha
Töötukindlustus- Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse töötuskindlustushüvitist 50% töötaja varasemast töötasust. Alates 101. päevast langeb hüvitis 40% töötaja varasemast töötasust. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja vääritu teo, töökohustuste mittetäitmise või usalduse kaotuse tõttu. Töötu abiraha- Töötu abiraha on töötule töö otsimise ajal makstav kompensatsioon, mille saamise õigus tekib isikul töötuks tunnistamise päevast alates. Töötu abiraha makstakse iga töötu oldud tööpäeva eest vähemalt iga 15 kalendripäeva järel kuni töötu sotsiaalse seisundi lõppemiseni, kuid mitte üle 180 kalendripäeva järjest. Abiraha arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal. Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist.
tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele
Töötus Eestis Susanne Rajang Madli Reesalu K112 Vanus ja sugu Vanusegrupp oli alates 15-45 eluaastani. Sooliselt oli vastanuid 29 naist ja 13 meest, kokku vastanuid 42. Täiskasvanutest töötud Tuli välja, et enamus vastajate tutvusringkonnast on paljud töötud. Põhjusteks, et käiakse koolis, kooli kõrvalt raske tööl käia, pole sobivat töökohta ja liiga väike palk. Töötu abiraha suurus Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha
töötuskindlustushüvitise maksmine või lõpetatakse töötu-toetuse maksmine 10 päevaks. II põhjendamatu keeldumine lõpetatakse töötutoetuse maksmine III põhjendamatu keeldumine- lõpetatakse töötuna arveleolek 17 Pettuse teel töötuna registreeritud isik kustutatakse töötute nimekirjast ja ta kaotab õiguse uuesti töötuna registreerida 2 aasta jooksul. saadud abiraha nõutakse tagasi. 18 Töötushüvitised Alates 1. jaan. 2003 makstakse kahte liiki töötushüvitisi töötuskindlustushüvitist töötu riiklikku abiraha 19 Töötuskindlustushüvist makstakse töötule, kes on maksnud vähemalt 12 kuu eest töötuskindlustusmakseid töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul töötuskindlustushüvise suurus arvutataks
5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või
Õige Valige üks: Hindepunkte 30% - 37% 2.00/2.00 40 - 50% 50 - 57% õiget vaastust ei ole Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 40 - 50% Küsimus Eestis on mitmed valdkonnad seotud alampalgaga. Vali õige vastus 2 Vale Valige üks või mitu: Hindepunkte õppepuhkus 0.00/2.00 töötu abiraha lasteaedade kohatasu riigi poolt makstav töötuskindlustus (vanaduspensonärid, vanemapuhkuse aeg) kõik vastused on õiged Teie vastus on vale. Õiged vastused on järgmised: õppepuhkus, töötu abiraha, lasteaedade kohatasu Küsimus Keskmise palga arvutamisel lähtub Statistikaamet nii töötatud ajast kui ka mittetöötatud ajast. 3 Õige Valige üks:
Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt.
Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha, et tõsta abivajaja toimetulekupiirile Palgatöö- Töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas Ühiskondlik ehk vabatahtlik töö- Töö, mille eest pole rahaline tasu ette nähtud
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1
on olnud võimalik valitsusväliste programmide abil neile tõhusalt reageerida ja olla tulemuslik kohalike sotsiaalsete vajadustega. 4. Pension tagatakse isikutele, kelle elukoht on Küprosel ja kes on 65 eluaasta jooksul ametlikult töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Kulutused pension sotsiaalkaitsele on välja makstud Vabariigi üldkuludest. 5. sotsiaalkindlustusskeemi pakub järgmisi eeliseid: sünnitoetus, haigushüvitis, töötu abiraha, vanaduspension, invaliidsuspension, lesestumise pension, orvude abiraha, teadmata kadunud isikute otsingu toetus, matuse toetuse sünnitustoetus,hüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, mis sisaldavad ajutise töövõimetuse (kahju hüvitise, töövõimetuse hüvitise ja surma puhul). Füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d
tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele.
väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma. Kui linna ametnikud tulid Jaani hooldajate juurde vaatama ja kontrollima kas on vaja abiraha. Kuid ametnikud otsustasid hoopiski, et Jaan tuleb saata lastekodusse. Lastekodus õppis Jaan palju. Ta õppis et kui ta midagi teeb, näieks kakleb siis ei tule hoolida millestki ei endat ega teistest vaid tuleb panna kõik mängu. Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kitaks kuna ta alalõpmata kitus
kostma väiteid, et heaoluriik on ise need hädad põhjustanud. Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida. See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Lahendati, nii et : · pensionile lisandus kohustuslik kogumispension, · töötu abiraha saamiseks on omad tingimused · tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht · lühendatud abiraha maksmise kestust. Sotsioloog Anthony Giddens, kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu
kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti 14. Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel 15. Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste me...
uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on
Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad -- inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. · Registreeritud tööpuudus Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 15. Millist mõju avaldab tööpuudus a)riigile Riigi kulutused kasvavad
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel. Isikuid, kes seaduses ettenähtud tingimustele ei vasta, töötuna registreerida ei saa, vaatamata sellele, et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri. (Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega on selline töötu abiraha määr madal, võrdlusest Euroopa Liidu riikidega ei saa rääkidagi.) Ühtlasi on Eesti probleemiks varjatud tööhõive ja mitteformaalsed, "suulised" töölepingud, eriti väikeettevõtluses, kus ettevõtja maksab töötajale sularahas, jättes aga riigile maksud maksmata. Alates 1
Vabale kohale vastavate oskustega töötaja leidmine on tööjõuameti ülesandeks. Tööturukoolitust pakub erasektor. Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks- toetus töötule, kõige harvemini esinev. Tasuline töö- töötu, keda rakendatakse hädaabitööle (nö must töö, mille korral ei kohaldata tööõigusakte v.a ohutus ja puhkeaeg). Töötu õppestipendium ja tööturuteenused finantseeritakse riigieelarvest. Passiivne meede- vanim on töötu abiraha, mida on õigus saada kõigil registreeritud töötutel, mitte lihtsalt tööotsijal ning mida finantseeritakse riigieelarvest. Töötu abiraha määrab, arvutab ning maksab elukohajärgne tööhõiveamet. (Toimetulekutoetust makstakse pere sissetulekute pealt aga töötu abiraha üksikisikule nii, et leibkonna sissetulekud ei lähe arvesse). Ühekordne toetus, hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti...
saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele, siis võib leiduda küll vabu töökohti, kuid tööotsija ei saa neid vastu võtta. Hõivepoliitika- töötusest põhjustatud maj. ja sots. pingete tekkimise vältimine vähendades tööpuudust ja suurendades tööhõivet Passiivne tööturupoliitika- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, levinuim meede on töötu abiraha Töötu abiraha- rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur 3) Uuendustega kohandumise uus kultuur 4) Võrdsete võimaluste uus kultuur HARIDUSPOLIITIKA PÕHIPROBLEEMID
eest. Õppemaksu saab küll õnneks riigi poolt natuke madalamaks, aga ikkagi on ta suur. Rahapuudus võib põhjustada stressi ja see omakorda veel hullemaid asju, isegi enesetappu. Stressi leevendamiseks tuleks Eestis luua üliõpilaspalk. Igale üliõpilasele paar tuhat krooni kuus peaks olema hea. Seda muidugi, kui õpilane ise soovib seda ja on valmis selle nimel korralikult koolis käima. Pole mõtet anda abiraha inimesele, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Üliõpilasi teatakse ka kui odava tööjõuga inimesi. Kui anda neile raha, siis ei oleks osadel neist vaja tööl käia ning nad saaksid pühenduda õppimisele. Kes ei tahaks, et Eesti oleks täis haritud inimesi? Alalõpmata tuuakse ju üles teemat, et Eestis on vähe kõrge haridusega inimesi. Tööl käimisega võib ka tulla tööstress. Õpingud ja töö korraga - selleks on vaja väga tugevat inimest
TRANSLATION Hea käitumise musternäidis- model of good behaviour Lastetoetus- child benefit Töötu abiraha- unemployment benefit Maksimaalselt kasu saama- maximum benefit Valikuid piirama- restrict choices Kaalutletud valik- deliberate choice Ettenägematud asjaolud- unforeseen circumstances Meist sõltumatud asjaolud- circumstances beyond our control Halvustatud märkused- nasty/derogatory comments Pöörane/absurdne kaebus- preposterous comment Halvad ilmastikuolud- adverse weather conditions Ta seisukord halvenes- His condition deteriorated Vältimatu tagajärg- inevitable consequence Nende kontrolli alt väljas- beyond their control Rasestumisvastased vahendid- birth control Ekspluatatsioonikulud- running costs Omast käest teadma- know to one's cost Terav kriitika- harsh criticism Täismaja (nt. teatris)- capacity crowd WORD FORMATION 1. Explain-explanation 2. Shake-unshakeable 3. Deep-depth 4. Lie-underlying 5. Success-unsuccessful 6. Go-u...
on võimelised töötama,kuid ei leia tööd.Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju.Töötute poolt tootmata jäänud toodang e tööpuuduse maj kahju on ilmseim kahju,mis tööpuudusest tuleneb.Tööpuudusega kaasnev sots kahju on arvamatu.Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi,mistõttu ta võib kaotada oma senised oskused ja teadmised ning tal on raskem uuesti tööd leida.Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused.Tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu,mida ta saaks,kui need inimesed töötaksid.Töötusest põhjustatud maj ja sots pingete tekkimise vältimiseks püütakse tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada.Valitsuse sellesuunalist poliitikat tuntakse hõivepoliitikana.Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega,st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele.Töötu abiraha on rahaline toetus,mis peaks töötule osaliselt
vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Peamine tõrjutuse põhjustaja on töötus. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Tõrjutuse põhjuseks võivad ka olla piirdkondlikud tulu- või infrastruktuuri erinevused. Sotsiaalne kodakndsus väidab, et õigus sotsiaaltuvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Pensionile on lisatud kohustuslik kogumispension, töötu abiraha saamiseks on seatud kohustus käia ümberõppekursustel ja vastu võtta iga pakutav töökoht, lühendatud on abiraha maksmise kesvust. Positiivne heaolu tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Millises Eestis ma tahan elada? Praegune Eesti erineb paljugi sellest, milline see oli ajal, mil ma sündisin. Eesti on suurel moel muutunud ning pidevalt uute oluliste muutuste keskel. Eestit on tabanud majanduslangus nagu ka mitmeid teisi Euroopa riike. Tööpakkumisi on vähe ning suur osa inimestest on töötud. Järjest rohkem kodanikke registreerib end Eesti Töötukassasse, et saada töötu abiraha, olgugi, et see summa pole suur. Maakohtades suletakse koole ning lasteaedu, õpilasi maakoolides jääb aina vähemaks tean mitut lasteaeda, mis on suletud või hoopis ümber muudetud vanadekoduks. Ka selle tagajärjel jääb töökohti maakohtades vähemaks. Lastele tahetakse aga head haridust ja viiakse nad linnakoolidesse, kus ei pruugi seda tegelikult üldsegi nii kergesti saada. Eesti on etapis, mil toimub rahvastiku üldine vananemine, kuid üsnapea sellest välja tulemas
1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks. Suurbritannia pääses majanduskriisist kõige kiiremini, kuna teised riigid sõltusid sellest riigist. Tehastes hakati kasutama konveiereid.
Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel · Hoidumine majanduslikult põhjendamatust töötu abiraha ja miinimumpalga tõstmisest Kuidas seda saavutada: · Efektiivne palgatase peab välja kujunema turul toimivate jõudude mõjul, kus palk sõltub tootlikkuse kasvust · Kvalifitseeritud tööjõu puuduse vähendamiseks moodustada olemasolevate kutseõppeasutuste baasil regionaalset arengut soodustavad tööalase täiend- koolituse ning ümberõppe keskused. Kaasata protsessi ka tööandjad. · Kutsesuunitlustööga alustamine juba põhikoolis
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaa...
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. ...
puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele
rahvatervise kaitsele ning selle ohu ennetamine nõuab, et piisav arv diplomeeritud spetsialiste asuks seal territooriumil elama ning tegutsema meditsiini- või parameditsiini valdkonnas. JÄRELDUS Komisjoni arvamus, et selle ülikooliseaduse muudatusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke ei ole õigustatud. Kokkuvõte. Mis puudutab ühistranspordisoodustus, siis liikmesriigid ei pea võtma enda peale kohustust põhjuseta andma sotsiaaltoetusi, abiraha, stipendiumi vms majandusabi üliõpilastele teistest liikmesriikidest, kellel pole mingi seost riikiga välja arvatud seda et ta ajutiselt õpib teises liikmesriigis. Teisele küsimusele võib vastata nii, et vaatamata sellele, et eelnevatest kohtuotsusest tuleneb, et Austria muudatused ülikooliseaduses ei ole õigustatud, Austria tegi õige otsuse muudates ülikooliseadus kuna selle muudatuse puudumine tekib ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse.
tekkimise põhjuseid ja andma abi tööta jäänutele. Tööpoliitika võib tegelikult jaguneda kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti, tegeldes ümberõppe organiseerimisega, luues hädaabi-ja sotsiaalseid töökohti ning tööturuprogramme. Passiivne tööpoliitika tähendab seda, et riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha, stipendiumid (töötuse leevendamiseks, siis kui inimene on juba töötu). Vastavalt Eesti seadusandlusele peab inimene selleks, et töötu abiraha saada, aktiivselt tööd otsima. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid – täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Eestis aitab tööpuudust vähendada Tööturuamet, kelle missiooniks on pakkuda tööotsijatele
Uus seadus aitab ka firmaomanikel raha säästa koondamishüvitiste arvelt, nimelt koondamishüvitisena tuleb maksta 1-3 kuu palk, millest ettevõtja peab igal juhul ainult ühe kuu palga maksma, kuna 2 või 3 kuu palga hüvitise väljamakse korral katab ülejäänud töötukassa. Töövõtjatele on hea uudis see, et uue seaduse kohaselt on võimalik saada rohkem töötuskindlustushüvitist senise 50% asemel on peagi võimalik saada esimesed 100 päeva 70% palgast. Ka töötu abiraha suureneb 1. jaanuarist 2010 samale tasemele kui pool alampalka. Enam ei maksta ka öötundide ja puhkepäevadel töötamise eest lisa. Uue töölepingu seaduse vastuvõtmine on ühiskonnas palju vastukaja leidnud nii poliitikute kui ka tavainimeste seas. On väga palju vastakaid arvamusi. Reformierakonna liige Tõnis Kõiv usub, et uus seadus tõukab majandust tõusu suunas ja Rahvaliitu kuuluv Mai Treial arvab, et see ei taga majanduskasvu, Keskerakonna liige Ain Seppiku arvates
5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20
tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka
TULEMUS: - Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud - Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust - Koondamised, tööpuudus - Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine TULEMUS: - Keynes- riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid - Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne). DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD: 1) Konservatiivid (Inglismaa, USA) - tegelesid majandusküsimustega - kaitsesid vaba turgu
Elu pole siin just eriti kiita. Hinnad kauplustes tõusevad, kuid rahvas ei suuda nendega sammu pidada. Paljud mehed lähevad Soome parema palga järele. Kuid kas see pole veidi imelik? Kas tõesti Eesti riik ei suuda luua tasuvaid töökohti, mis hoiaksid meie kodanikud siin? Järelikult mitte. Järgmine probleem oleks meie riigis madal iive ning sellest tulenevalt ka madal rahvaarv. Seda oleks võimalik kõrgendada, kui lubada näiteks lapsevanemale kõrgemaid toetusi ning abiraha. Suureks probleemiks meie igapäevases elus on ka narkomaania ja alkoholismi levik. Narkomaaniat leiab rohkem esinevat meie linnapildis, kuid alkoholism levib kõikjal. Ka poliitikas pole head seisud. Meie poliitikud on saamatud ning ei suuda Eesti elu edendamiseks midagi erilist korda saata, suurelt tänu nendele pole meie riigil raha. Ei saa me arendada haridust, meditsiini ega suuda isegi teid korras hoida. Viimasel ajal on ka levima hakanud kahtlased
tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada. Registreeritud tööpuudus - arenenud riikides on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, haiguskindlustus ja võimaluse osaleda mitmesugustel koolitustel. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri. Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 I kvartal 2011 Tööpuuduse põhjused Siirdetööpuudus - kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed
3. To lend laenama, laenuks andma 4. To borrow laenama, laenuks võtma 5. The stock market aktsiaturg, börs 6. To invest investeerima 7. Shares aktsiad 8. Profit kasu, kasum; tulu 9. Loss kahju 10. Tax hinda v. kulu määrama 11. Inflation inflatsioon 12. Insurance kindlustamine, kindlustus 13. A fine trahv 14. A pension pension; abiraha 15. A sale turustus; oksjon; odav väljamüük 16. A bargain (kauba)tehing; allahinnatud kaup, allatingitud kaup 17. To inherit pärima, päranduseks saama 18. An heir pärija
maale 4. A.Smith - nõudmine = pakkumine, majandamisega tegeleb erasektor ja riik ei sekku sellesse K.Marks - tootmisvahend ja toodang kuuluvad kapitalistidele, proletariaat e. tööjõud müüvad oma oskusi ning ei loo omale rikkusi, kasum on seda suurem mida rohkem tööd tehakse, mida väiksema tasu eest M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1
finantskriis. See kriis on maailmamajanduse kõigi aegade suurim. Kui aastal 1929 majanduskriis algas Floridas, kinnisvara sfääris, siis nüüd hakkas kriis pihta maailma finantssüsteemi südames (Wall streedil). Hakati elama ülejõu, st. et laenu saajad ei ole võimelised laenu tagastama. Selle tagajärjel USA elanikud elasid võlgu. Spekulandid kruvisid üles nafta hinnad, et saada ülikasumeid. Kriisi omapära on see, et koheselt sekkusid valitsused ja andsid miljardeid dollareidd abiraha, et pangad ei läheks pankrotti. Sellega suudeti teatud määral kriisi ohjeldada. USA eeskujul järgisid ka Euroopa riigid. Siiamaani on Eestil läinud Balti riikidest kõige paremini. Kõiki neid sündmusi ei osata veel kirjeldada. Tänu kõigele sellele on suurenenud maailmas tööpudus ja kuritegude toimepanekute arv, siis pannakse ka kinni ettevõtteid, mille käigus ka koondatakse inimesi. Sellest kriisist on ainukesena välja tulnud EURO, mille kurss on jätkuvalt stabiilne. 2008
palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
