Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Mis päästaks Eesti tööturu?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Mis Eesti tööturust siis saab?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Kuidas praktiliselt turvalist paindlikkust saavutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Millised on kokkulepete eelised võrreldes seadustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Q: Kuidas võidelda töötusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööturu ja hõive probleemid Eestis

Valdstein, Kaja

Tööturu ja hõive probleemid Eestis (0)

I Studium - Majandus - Makroökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis päästaks Eesti tööturu?
Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga?
MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU?
Mis Eesti tööturust siis saab?
Kuidas praktiliselt turvalist paindlikkust saavutada?
Millised on kokkulepete eelised võrreldes seadustega?
Kuidas võidelda töötusega?

KÕRGKOOL "I STUDIUM"

Majandusteaduskond

Ettevõtlus ja ärijuhtimine

Kaja Urbel

ME-21k.

TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS

Kursusetöö

Juhendaja : Enn Uusen
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................3
Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4

Tööturu teooriad .............................................................................................................7

Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7

Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8

Tööturu põhikomponendid ...................................................................................9

Töö müümine ...............................................................................................9

Töö ostmine ................................................................................................10

Töö hind .....................................................................................................11

Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11

Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11

Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12

Tööpuuduse liigid ......................................................................................15

Tööpuuduse põhjused ................................................................................16

Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16

Tööturu struktuurimuutused ...............................................................................18

Eesti tööjõuturu tulevik ................................................................................................19

Mis päästaks Eesti tööturu? ................................................................................19

Tööturu turvaline paindlikkus .............................................................................20

Võitlus töötusega ................................................................................................21

Poliitika ......................................................................................................22

Koolitused ..................................................................................................22

Hüvitis ........................................................................................................23
Kokkuvõte ................................................................................................................................24
Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26
SISSEJUHATUS
Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi . Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane.
Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest.
Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
Töö viimases osas arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist.
MÕISTED JA ANDMEALLIKAD
Tööturg on abstraktne turg , kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on.
Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi.
Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal – osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks.
Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik .
Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada.
Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO).
Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud.
Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtta, 2) ta on end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtnud.
Nii Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses kui ka meie tööturuteenuste ja- toetuste seaduse definitsiooni ühisosaks on see, et töötuks olemine eeldab inimese aktiivsust (otsib tööd, võtab end arvele). Lihtsalt sellest, et inimene ei käi tööl, töötuks olemiseks ei piisa.
Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes ei soovi töötada või pole selleks võimelised. Põhjuseid, miks inimesed ei soovi töötada või pole selleks võimelised, on palju. Joonisel 1 on toodud neist põhjustest teatud valik.
Tööhõive määr näitab töötajate (hõivatute) osa kogu tööealisest elanikkonnast protsentides. Töötuse mõõdikuna kasutab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mõistet töötuse määr. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus ehk majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selle mõiste juures on oluline tähele panna, et töötuse määra arvutamisel ei arvestata rahvastikuga, kes pole majanduslikult aktiivne – töötuse määr ei hõlma kõiki tööealisi.
Tööturuamet kasutab registreeritud töötuse määra arvutamisel teistsugust põhimõtet. Seal jagatakse registreeritud töötute arv kõigi vanuses 16 kuni pensioniiga olevate inimeste arvuga:
Eestis end töötuna registreerinud inimesed kokku
Registreeritud töötuse määr = --------------------------------------------------------------
Kõik Eesti inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga
Ülaltoodud võrdlusest nähtub, et töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on omavahel tihedas korrelatiivses seoses1, ent sisu poolest on need näitajad oluliselt erinevad.
1 Korrelatiivne seos nähtuste vahel tähendab seda, et kui üks nähtustest peaks muutuma , siis ühe nähtuse muutumine tingib teise nähtuse muutumise: positiivse korrelatsiooni puhul samasuunalise ja negatiivse korrelatsiooni puhul vastassuunalise. Ehk näiteks kui töötuse määr suureneb, siis suureneb üldjuhul ka registreeritud töötuse määr.
Joonis 1. Tööealise rahvastiku hõiveseisundit iseloomustavad mõisted

Tööealine rahvastik
↓ ↓

Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised
↓ ↓ ↓

(4) Töötajad ehk (tööga) hõivatud – isikud, kes uuritaval perioodil:

1. töötavad ja saavad selle eest tasu

2. töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus

3. ajutiselt ei tööta

(5) Töötud – isikud, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:

1. On ilma tööta

2. On töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama

3. Otsivad aktiivselt tööd

Pensioniealised
Õppimas või täiendõppel
Hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest
Haiged või invaliidid
Heitunud isikud (ei usu töö leidmise võimalusse)
Muud põhjused
↓ ↓ ↓ ↓
Palgatöötajad
Mittepalga- lised töötajad (ettevõtjad, üksiktöötajad jms.)
Otsivad ainult täisajatööd
Otsivad ainult täis- või osaajatööd
Rahvastiku majanduslikku aktiivsust hinnatakse järgmiste näitajatega:
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr), s.o. tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1)
Tööhõive määr, s.o. hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus = (4)/(1)
Töötuse määr, s.o. töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2)
Tööturul on inimesed, kes on majanduslikult aktiivsed. Tööturule sisenemine tähendab seda, et isik saab tööealiseks ja/või tema hõivestaatus muutub majanduslikult mitteaktiivsest majanduslikult aktiivseks. Tööturult lahkumine tähendab seda, et inimese hõivestaatus muutub majanduslikult aktiivsest olekust majanduslikult mitteaktiivseks. Hõivestaatus tähistab seda, kas inimene töötab, on töötu või mitteaktiivne.
Mingile protsessile pädeva hinnangu andmiseks vajame reeglina andmeid selle protsessi kohta. Tööturul toimuvat saame hinnata eelkõige kahele andmeallikale toetudes. Nendeks on Statistikaameti ja Tööturuameti andmed. Peamiseks andmeallikaks Eesti tööturul toimuva kohta on Statistikaameti poolt korraldatav Eesti tööjõu-uuring. Esimene uuring toimus 1995.
Eesti tööjõu-uuring toimub vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Eurostati metoodikale ning seetõttu on uuringu tulemused võrreldavad paljude teiste riikide andmetega . Eesti tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid eelkõige riigi kui terviku kohta. Paljud andmed on kättesaadavad ka maakondlikul tasandil.
Teiseks peamiseks tööturul toimuvat kajastavaks andmeallikaks on Tööturuamet. Tööturu põhimõistete seisukohalt saab Tööturuametist vastuseid (registreeritud) töötute kohta. Lisaks sellele saab sealt andmeid meetmete kohta, mida riik on rakendanud tööturu olukorra aktiivseks mõjutamiseks (näiteks tööturutoetused). Paljud Tööturuameti andmed on saadavad ka omavalitsusüksuste lõikes.

TÖÖTURU TEOORIAD
Erinevad teooriad põhinevad erinevatel nägemustel majanduse reaalsuse suhtes. Järgnevalt vaatleme neoklassikalist tööturu mudelit ning alternatiivseid tööturu teooriaid nägemaks erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks.

NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL
Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile:

palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb sellest, et töötajate arvu suurenedes hakkab tööviljakus ühe töötaja kohta vähenema. On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel.

palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu pakkumiskõvera joonestamisel.
Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine ).
J. M. Keynes (1883-1946) ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma konseptsiooni kehtivust efektiivse nõudluse kaudu. Mitte pakkumine ei määra nõudlust, vaid efektiivne nõudlus määrab hüviste pakkumise ja sellega tööhõive taseme.
Neoklassikaline süntees on kaugenenud Keynesi õpetusest ja kuulumine sellesse koolkonda on kaheldav, kuid igal juhul sai just temast alguse lõhe majandusteoorias.
Klassikalis -neoklassikaline (pakkumiskeskne makroökonoomika) ja neoklassikaline (nõudluskeskne makroökonoomika) süntees selgitavad majandusprotsesside seaduspärasusi täiesti erineval alusel. Kahe mudeli olemasolu ei tähenda sugugi seda, et üks neist on vale või teisest halvem . Kumbki sobib kindlatel eeldustel ja tingimustel.

ALTERNATIIVSED TÖÖTURU TEOORIAD
Neoklassikalise tööturu mudel pakub mõnede majandusteadlaste arvates siiski suhteliselt vähe väärtuslikku, et on pakutud ja rakendust leidnud mitmesugused alternatiivsed tööturu teooriad.
Palgakontuuride mudel - palgaerinevuste kogu massiivi nimetatakse palgastruktuuriks ehk palgakontuuriks, mis tähendab, et muutused palga tasemes on peaaegu alati seotud muutustega palgakontuuris. Palgakontuuride alusel tunnevad töötajad, kas neid koheldakse palga maksmisel õigesti või mitte. Töölised võrdlevad palkasid teiste tööstusharude töötajatega ning on kohanenud teatud erinevustega. Kui aga ühes tootmisharus tõstetakse palkasid, siis nõuavad ka teise tootmisharu töötajad palgatõusu, et säiliks juba harjumuspäraseks kujunenud proportsioon. Palgakontuur on suhteline, kuid samas harjumuslikult fikseeritud nähtus.
Efektiivne palgateooria – efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri.
Duaalsete tööturgude teooria – peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia , erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme.
Eluteooria – töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi . Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias.
Kaasaegsetele alternatiivsetele teooritele toetumine tähendab seda, et ollakse veendumusel tööturu võimetuses jõuda iseseisvalt tasakaalu. Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda, kujuures tööturu tingimused on pidevas muutumises, pidevas arengus. Seetõttu vajavad ka tööturu mehhanismid pidevat täiustumist.

TÖÖTURU PÕHIKOMPONENDID
Tööturu põhikomponentideks on müüdav kaup (töövõime), sellega turul toimuv (ost–müük) ning kauba hind.

TÖÖ MÜÜMINE
Tööturu seaduse kohaselt kehtib vabaturumajanduses igaühel võimalus enda töövõimet (tööjõudu) müüa, saades vastutasuks võimaluse rahuldada oma vajadusi, täita soove ja parematel aegadel isegi soovunelmaid. Töövõimet turule toov inimene soovib leida oma haridusele, oskustele ja kogemustele rakendust, et ära elada, lapsed üles kasvatada ja kindlustada endale väärikas vanaduspõlv. Veel parem, kui tal õnnestub seejuures ennast teostada ning tõestada endale ja ühiskonnale oma töö väärtuslikkust mitte ainult rahalises väärtuses.
Lisaks võimalusele on veel ka vajadus töövõimet müüa, et inimesed saaksid teenida oma igapäevast leiba. Oma töövõimet müüakse, et käätesaadud raha eest teha arukaid kulutusi, aga ka selleks, et seda raisata.
Kui töövõime müümisest huvitatuid on vähe, tuleb tööandjal välja mõelda peibutisi töötaja hoidmiseks ja tööle meelitamiseks. Kui töövõime müüjaid on turul hulgi, on tööandjal võimalus endale sobivaimat valida ja ehk ka töötasu vähem maksta. Samas tuleb meeles pidada, et kõrge töövõime maksab alati palju.

TÖÖ OSTMINE
Töövõimel on alati olemas huvitatud ostja ehk tööandjad. Äri,- riigi- ja muude organisatsioonide juhtidel on omakorda vajadus osta inimeste töövõimet. Inimesi võetakse tööle, et täita võetud või pandud kohustusi.
Ettevõtjad on huvitatud elu edendamisest neis valdkondades, kus on olemas neile huvipakkuv tarbija (reaalse kauba või teenuse vajaja). Tundes oma ärivaldkonna vastu ka isiklikku huvi, ei saa ettevõtja ilma töövõimeliste spetsialistide abita hakkama. Riik esineb tööturul töövõime ostjana, täites temale pandud kohustusi, nii võetakse laste kasvatamiseks ja õpetamiseks tööle kasvatajad ja õpetajad, inimeste ravimiseks pakutakse töökohti arstidele, meditsiiniõdedele ja põetajatele, vanade ja erivajadustega inimeste eest hoolitsemiseks palgatakse aga sotsiaaltöötajad. Elu erinevates riigi kultuurilistes ja geograafilistes piirkondades aitavad korraldada ametnikud, kes peavad arvet inimeste ja maade üle, kaitsevad loodust jms. Nii kujuneb töökohtade pakkumine.
Paraku ei leia tegelikkuses tuhanded töövõimelised inimesed endale tööd, kuna tööturul, nagu igal muulgi turul, vajab ostja vaid teatud kindlate omadustega kaupa ehk töövõimet. Seda leidmata on tal võimalus kas olemasolevat tööjõudu (teatud võimekusega potensiaalsete töötajate hulk) endale vajaduste kohaselt ümber kujundada ehk välja õpetada või siis oma tegevuskavades niisuguseid muudatusi teha, mis võimaldavad olemasolevat tööjõudu kasutada. Sõltuvalt tööjõu pakkumisest ja vajadusest selle järele kujuneb tööturul tööjõu hind.

TÖÖ HIND
Tehes tööd, soovib töötaja vastutasuks (või vahetuskaubaks) omakorda teenuseid, mis elu mugavamaks teevad, vajalikke asju, toredaid elamusi – kõike seda, mida ise ei oska, ei tee kuigi hästi või millele ei vaevu aega kulutama. Töövõime vahetamine vajalike asjade ja teenuste vastu tomib turuhinnaga. Kui töövõimelisi ja –oskuslikke inimesi napib, ostetakse nende tööd suhteliselt kõrge hinnaga, kui töövõimet on üle, siis selle ostuhind langeb. Nagu kogemustest teame, teatud omadustega tööjõudu napib, teiste omadustega tööjõudu on üle. Vastavalt sellele kujuneb ka töötasu ühes või teises valdkonnas.
Reaalses elus tõusevad praktilised lahendamist vajavad probleemid, mis lahenevad töötaja ja tööandja dialoogis ning tipnevad nii- või naasuguse kokkuleppega. Milliseid töötajaid tööle võtta, kuidas nende tööpanust hinnata, kui palju tasu maksta, kas ja millised lisatasud ja boonused rakendada, kas ja kuidas liituda (või liitumata jätta) sotsiaalselt vatutava ettevõtte liikumisega ning paljud muud küsimused vajavad seejuures lahendamist.

PÕHILISED MUUTUSED TÖÖTURUL
Statistilistele andmetele tuginedes võib üsna kindlalt väita, et Eesti puhul on tegemist palgatöötajate ühiskonnaga. Teisisõnu, töötamine palga eest on suuremale osale elanikkonnast peamiseks elatusvahendite teenimise mooduseks.

EESTI TÖÖTURGU MÕJUTANUD TEGURID
Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%-le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel “töölkäimisel” majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest . Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja.
Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest šokist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust.
Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole.
Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine , struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng.

TÖÖHÕIVE VÄHENEMINE JA TÖÖTUSE SUURENEMINE
Eesti tööturu muutused käivad kaasas meie riigi ja majanduse arenguga ning vastavalt sellele tuleks eristada ka mitut perioodi.
Esimene ajajärk, aastad 1989-1997
Viimase 20 aasta suurimad muutused Eesti tööturul toimusid esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist. Nende muutuste aluseks ja põhjuseks oli Eesti majanduse üleminek sotsialismilt kapitalismile, mis toimusid 90ndate aastate algul. Käsumajanduse vahetas välja vabaturumajandus ning sellega pidi kohanema ka tööturg. Selle ajajärgu kõige olulisemaks tööturumuutuseks oli kindlasti tööpuuduse teke.
Joonis 2. 15-69- aastaste tööhõive määr 1989-1997 Joonis 3. 15-69-aastaste töötuse määr 1989-1997
Nõukogude ajal praktiliselt olematu nähtus muutus järsku väga oluliseks: 1991. aasta algas alla üheprotsendise tööpuuduse määraga, aastal 1995 valitses juba 9,8 protsendi suurune tööpuuduse määr (joonis 3).
Teiseks suureks muutuseks oli hõivatute arvu vähenemine. 1989. aastal oli Eestis vanuses 15 kuni 69 aastat 837 900 hõivatut, 1996. aastal aga vaid 619 300(joonis 2).
Teine ajajärk, aastad 1997-2008
Järgnevalt vaatleme tööturul toimunut alates 1997. aastast kuni 2008. aastani. Alates 1997. aastast on ka Eesti tööjõu-uuring toimunud suhteliselt stabiilsena ning paljud tööturu näitajad on just sellest ajast alates usaldusväärselt saadavad.
Joonis 4. 15-74-aastaste tööhõive määr 1997-2008 Joonis 5. 15-74-aastaste töötuse määr 1997-2008
Joonis 6. 15-74-aastased hõivatud 1997-2008 Joonis 7. 15-74-aastased töötud 1997-2008
Hõivatute kui ka töötute arvus võib esile tuua kaks alaperioodi. Esimesel neist, mis hõlmab aastaid 1997-2000, toimus hõivatute arvu langus (joonis 6) ning töötute arvu kasv (joonis 7). Joonisel 6 on näha, et aastal 2000 on hõivatute arv ajajärgu madalaim, töötus aga kõrgeim (joonis 7).
Teisel alaperioodil, eriti aastatel 2001-2008, toimus hõivatute arvu tõus (joonis 6) ning töötute arvu langus (joonis 7). Hõivatute arv ületas 1997. aasta taseme alles 2006. aastal, mil hõive kasvas võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt.
Joonis 8. 15-74-aastased: tööjõud 1997-2008 Joonis 9. 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr 1997-2008
Majanduslikult aktiivsete inimeste arvu oluline tõus leidis aset aastal 2006 (joonis 8). Just sel ajal tekkis huvi ja võimalus tööturule naasta. Tööjõus osalemise määr ületas 65 protsendi piiri (joonis 9).

TÖÖPUUDUSE LIIGID
Tööturu aina suurenevaks probleemiks on viimasel ajal töötus ja töötute osakaalu protsendi kasv. Tööpuudus võib tekkida erinevatel põhjustel. Sellest lähtuvalt liigitatakse tööpuudust järgnevalt:
Siirdetööpuudus - (frictional unemployment , ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
Struktuurne töötus – kui tööjõu kvaliteet või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. Struktuurne töötus hõlmab neid töötuid, kes töötasid vanades majandusharudes (metallurgia, masinaehitus ), kus vähendati tootmist või mis hoopis likvideeriti tehnoloogiliste muutuste või haru toodangu nõudluse vähenemise tõttu. Regionaalne töötus, kus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudlus nende järele suurem.
Miinimumpalk - kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga , mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus.
Keynsistlik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu.
Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
Varjatud töötus – ametlikus statistikas kajastamata töötus. Teatud hulk inimesi on alahõivatud (osalise tööajaga) või väljaspool tööjõudu (heitunud töötajad). Tegemist on potensiaalsete töötutega, keda ametlikult töötute hulka ei arvata. Näteks koduperenaised, kes tööturuametis end tavaliselt ei registreeri.

TÖÖPUUDUSE PÕHJUSED
Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid küll töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud .
Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus . Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära.
Tööturu olulisteks riskigruppideks on veel ka puuetega inimesed ning noored. Viimaste aastatega on aga noorte töötus kasvanud üldisest töötusest oluliselt kiiremini. Ettevõtted ei ole huvitatud kogemusteta tööjõust, samas ei ole noortel võimalik kusagil praktiseerida ja kogemusi omandada.
Nii kutseõppe kui ümberõppe planeerimine on osutunud ebaedukaks ning see on ka inimeste oskuste ja majanduslike vajaduste kokkusobimatuse üks põhjuseid. Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi.

VÕIMALUSED JA MEETODID TÖÖPUUDUSE VASTU
Tööpuuduse teema on Eestis tõsine probleem. Järgmise aasta lõpuks on prognoositud ca 150 tuhat registreeritud töötut ja tööpuudus ei lange oluliselt enne 4-5 aasta möödumist.
Riskirühmade probleemide lahendamisel on olulisel kohal juhtumikorralduse põhimõtetele tuginev sotsiaalhoolekande, terviseteenuste ja aktiivsete tööturumeetmete integreeritud pakkumine, kuna riskirühmade probleemide lahendamisel on teatud juhtudel vajalik enne tööturumeetmete kasutamist või ka kasutamise ajal lahendada sotsiaalseid probleeme. Viimased võivad takistada tööturuteenuste kasutamist, töö otsimist või tööle asumist. Kahjuks on võrgustikevaheline koostöö olnud seni puudulik.
Riigi tööturusüsteemi pakutavates aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate arv on siiani töötute üldarvuga võrreldes olnud tagasihoidlik ning näitajad ei ole piisavad selleks, et aidata kaasa 2014. aastaks tööhõive määra osas seatud eesmärgi (72%) täitmisele.
Lisaks tööturuteenuste ebapiisavale kättesaadavusele vajab suurendamist ka teenusepakkujate valmisolek uute meetmete rakendamise ja töötule individuaalse lähenemise osas. Samuti ei ole teadlikkus Tööturuameti pakutavatest teenustest vajalikul tasemel ning koostöö teiste asjakohaste asutuste ja organisatsioonidega on ebapiisav.
Enamasti soovivad tööpuudust vähendada valitsused. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed.
Üks võimalik lähenemine on lühendada töö otsimiseks kuluvat aeg ja nii töötuse kestust. Selleks on omakorda mitmeid võimalusi:
Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Näiteks nõuded, mille kohaselt töötu peab abiraha saamiseks regulaarselt tööd otsima . Tööturuametitel on mõnikord õigus nõuda vastavaid dokumente (avalduste koopiaid, äraütlevaid vastuseid, jms).
Parandada töötute kvalifikatsiooni. Nii muutuvad nad sobilikeks rohkemate tööpakkumiste jaoks ning nad saavad kiiremini sobiva pakkumise. Seda peetakse teoorias üheks kõige paremaks töötuse vähendamise ja majanduse tugevdamise vahendiks. Praktika aga näitab, et töötute koolituskursuste mõju on enamasti piiratud.
Muuta töö otsimine kiiremaks ja lihtsamaks. Enamus tööturuameteid registreerib ettevõtete vabu töökohti ning võimaldab töötutel vastavatest andmebaasidest omale sobivat pakkumist otsida. Töötutele pakutakse ka tööotsimise kursusi, kus neil õpetatakse näiteks CV kirjutamist.
Teine võimalus on suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata. Siia kuuluvad üldised majanduse elavdamise võtted, näiteks valitsuse kulutuste suurendamine . On võimalik ka kehtestada ettevõtjatele soodustusi teatud gruppidesse (näiteks noored või puuetega inimesed) kuuluvate töötute töölevõtmisel. Ka tööjõu maksude alandamine , töötajaid kaitsvate reeglite pehmendamine jms. suurendab ettevõtete soovi lisatööjõudu värvata.
Ajaloos on korduvalt kasutatud hädaabitöid - valitsuse poolt korraldatavaid töid, mille eesmärgiks on võimalikult paljudele inimestele mingi töö ja sissetuleku pakkumine. Niisugustel töödel on kasutatud väikese tööviljakusega tehnoloogiat, et oleks võimalik rakendada võimalikult palju inimesi.
Kolmas võimalus on vältida inimeste töötuks jäämist takistades nende vallandamist. Enamikes riikides kehtivad mitmesugused töötajate kaitse reeglid. Töötajaid vallandamiseks on vaja pikka etteteatamisaega, ametiühingu nõusolekut ja muude tingimuste täitmist. Kuigi nimetatud meetmed aitavad töötajaid tööpuuduse vastu kaitsta, peetakse neid üldiselt majanduslikult küsitavateks meetoditeks. Kui töötajaid on raske vallandada, siis väheneb ka ettevõtjate soov uusi töötajaid tööle võtta, väheneb üldine töötajate liikuvus ning seega ka majanduse paindlikkus.
Lisaks on võimalik vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil. Niisugused vahendid on töötu abirahad ning muud sotsiaaltoetused, samuti töötute haiguskindlustus. Arenendu riikides ei ole tööpuudus üldiselt seotud suurte materiaalsete raskustega. Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi.

TÖÖTURU STRUKTUURIMUUTUSED
Lisaks peamiste tööturu näitajate muutustele on tähtis jälgida ka tööturul toimunud struktuurimuutusi. Majanduses jagatakse kõik tegevusalad kolme sektorisse:

primaarsektor – põllumajandus, metsandus , jahindus, kalandus ;

sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia -, gaasi- ja veevarustus, ehitus;

tertsiaarsektor – teenindus.
Tabel 1. Hõive struktuur eesti majandussektorite lõikes 1997-2006, protsenti
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Primaarsektor 9,2 8,9 8,1 7,2 6,9 7,0 6,2 5,9 5,3 5,0
Sekundaarsektor 33,2 33,1 32,1 33,3 33,0 31,3 32,5 34,9 34,0 33,5
Tertiaarsektor 57,6 58,1 59,7 59,5 60,1 61,7 61,3 59,2 60,7 61,5
Primaarsektoris on aastatel 1997-2006 hõivatute osakaal koguhõives pidevalt aeglaselt langenud (tabel 1). Vaatamata sellele, et koguhõive on viimastel aastatel, eriti 2006. aastal, kasvanud, on primaarsektoris hõivatute arv pidevalt langenud.
Sekundaarsektoris hõivatute osakaalu puhul ei saa ajavahemikul 1997-2006 rääkida kindlasuunalisest muutumisest. Osakaal on mõningase kõikumisega püsinud natukene üle 33 protsendi. Võib kinnitada, et selle sektori osakaal koguhõives on olnud stabiilne.
Tertsiaarsektori osakaal koguhõives on aastatel 1997-2006 olnud aeglaselt kasvav.

EESTI TÖÖJÕUTURU TULEVIK
Lähtudes raskest olukorrast Eesti tööturul ja suurest töötute arvust tuleks mõelda ja arutada erinevate ideede ja võimaluste üle, kuidas tulevikus tööturu olukorda parandada.

MIS PÄÄSTAKS EESTI TÖÖTURU?
Lähema 10-15 aasta jooksul kujundab Eesti tööjõuturgu eelkõige iseseisvumise järel tulnud põhjatu sündimusauk, mis raputab ka meie niigi nõtru pensionisambaid.
Praeguse tööpuuduse ajal on seda küll raske uskuda , ent pikemas perspektiivis on Eesti probleem siiski tööjõunappus. Kui maailmalõpu kuulutajatel just õigus pole ning majanduslangus mõne aasta pärast läbi saab, muutub tööjõupuudus veel suuremaks probleemiks kui oli kaks aastat tagasi buumi ajal.
Laulva revolutsiooni aegu 1987. aastal sündis Eestis 25 000 last aastas. Kümme aastat hiljem oli lapsi kaks korda vähem. Ehkki viimastel aastatel sündimus tasahilju taas kasvab, langeb tööealiste inimeste arv Eestis järgmise kümne aastaga järsult.
Aastaks 2018 kahaneb tööjõu hulk Eestis 70-80 000 inimese võrra - enam kui kümnendiku praegusest 650 000 tööealisest inimesest. See tähendab, et majanduse samal tasemel hoidmiseks tuleb kasutada karme abinõusid - isegi paigal püsimiseks tuleb kiiresti joosta.
Üks võimalus on tõsta pensioniiga. Seda ettepanekut on korduvalt tehtud ning mõne korra on tõstmine ka läbi läinud. Kahtlemata teeb see pensionieelikute meele mõruks: kes tööd teha saab ja tahab, võib seda ju pensioni kõrvaltki. Ea tõstmine sunnib aga kõik ühtviisi tööle, sõltumata sellest, kas neile parasjagu tööd jagubki.
Paraku ei pruugi pensioniea kergitamisest üksi piisata - seda tuleks teha järsult, muidu ei lisandu töökäsi kuigi palju. Ka ei ole eestlaste tervis sama hea kui lääne-eurooplastel. Seepärast käib töötegemine suurel osal meie pensionäridest lihtsalt üle jõu.
Teine abinõu on tuua mujalt sisse odavat tööjõudu. Samas ei kipu oskustööjõud eriti odav olema, oskusteta lihttöölisi leidub aga Eestiski. Puudus on inimestest just nendel erialadel , kus töötaja rohkem lisaväärtust tekitab. Need aga nõuavad enamasti head haridust ja kogemust.
Ka ei oota Eesti piiri taga kuskil töösoovijate hordid. Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes.
Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning kilisid tarvis.
Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust kui inglane või sakslane.
Efektiivsus tähendaks muidugi sõnu, mis on ammu ära leierdatud: innovatsiooni ning teadmispõhist majandust. Piltlikult üteldes saab arvuti valmistamisest oluliselt rohkem tulu kui kolmejalgsest taburetist.
Mis Eesti tööturust siis saab? Eks see sõltub eelkõige Eesti poliitikutest ja ettevõtjatest, samuti Euroopa seaduseandjatest, kes eestlastele ühe käega direktiive ja teise käega toetusi jagavad. Edu saavutamiseks tuleb tõenäoliselt kombineerida kõiki kolme abivahendit ning leiutada ka midagi uut. Edutusega on lihtsam, selleni jõudmiseks võib jätkata endistviisi.

TÖÖTURU TURVALINE PAINDLIKKUS
Tööturu paindlikkust hinnatakse selle järgi, kuidas reageerib tööturg turumajanduses paratamatult toimuvatele muudatustele. Näiteks palgapoliitika mõjutab tööturu paindlikkust-jäikust palju rohkem kui töölepingu seaduse sätted.
Korduvalt on tõestatud, et Eesti tööturu paindlikkuse aste on suur. Ehk teisisõnu – meie tööturg on varmas majanduslike muudatustega kaasa minema ja tööturu liigne jäikus ei ole näiteks tööpuuduse põhjustajaks või ümberkorralduste takistajaks.
Töösuhete vundamendiks on töölepingu seadus, mida on küll hilisemal ajal mõnevõrra muudetud, kuid kajastab neid teadmisi tööturust, mis pärit veel ajast, mil Ülemnõukogu selle seaduse vastu võttis. Selles on sätteid, mis on kindlasti kõlblikud ka tänapäeval. Aga on ka paragrahve, mis segavad nii töötajaid kui tööandjaid. Sätteid, millest juba aastaid eriti ei hoolita.
Kuidas praktiliselt turvalist paindlikkust saavutada? Alustame lihtsamast – kõik muudatused tööelus peavad heaks kiitma nii töötajad kui tööandjad. Kui üks tööturu pool ei ole muudatustega nõus, siis ei saa rääkida ei paindlikkusest ega turvalisusest.
Seadustest üksi ei piisa ning vaja on tööturu osaliste kaasalöömist. See on aga juba keerulisem. Erinevalt arenenud tööturuga riikidest on Eestis kombeks kõik töösuhete valdkonda puudutavad küsimused otsustada ära seadustes . Paindlikus ja samal ajal turvalises Euroopas otsustatakse see kõik aga tööandjate ja ametiühingute vahelistes kokkulepetes.
Millised on kokkulepete eelised võrreldes seadustega? Esiteks, kuna kokkulepete sõlmijaks on töötajad ja tööandjad, siis vastavad reeglid paremini tööturu tegelikule olukorrale. Teiseks, muuta töötajate ja tööandjate vahelisi kokkuleppeid on lihtsam kui muuta seadusi. Ning kolmandaks , kokkulepete puhul muutuvad töösuhted vähem politiseerituks.
Sellele mõistlikule teele asuda ei ole muidugi lihtne, sest oleks ülekohtune anda õigusi ja panna kohustusi töösuhete reguleerimiseks suurusele, mis veel lapsekingades. Seega saab muuta meie tööturgu paindlikumaks ja samal ajal turvaliseks vaid koostöös tööandjate ühenduste ja ametiühingutega. Ja ainult siis, kui nad selleks valmis on. Loomulikult jääb ka tulevikus oma koht töösuhete valdkonnas nii Eesti seadustele kui Euroopa Liidu direktiividele. Need loovad töösuhete vundamendi, maja ehitamise õigus peaks aga jääma tööturu osalistele.

VÕITLUS TÖÖTUSEGA
Koos Hispaania , Leedu ja Lätiga on Eesti üks Euroopa Liidu kiiremini kasvava töötusega riike. Võrreldes majanduskasvu aastatega on muutunud nii töötute arv kui ka koosseis. Kui varem keskendus tööpoliitika riskirühmadele, siis uute töötuks registreerunute hulgas domineerivad parimas tööeas, alles hiljuti töötanud inimesed. Vähenenud on pikaajaliste töötute ning suurenenud meeste osakaal. Samal ajal on Eesti kulutused töötushüvitistele ja tööturuteenustele ühed Euroopa väikseimad.
On selge, et töötuse leevendamiseks lihtsaid lahendusi pole ja ei piisa üksnes otseselt töö kaotanud inimestele suunatud tegevustest. Samavõrd oluline on nõudluse turgutamine kas suuremahuliste riiklike investeeringute, eksporditoetuste või sisenõudluse kasvatamiseks mõeldud meetmete kaudu, mis aitavad säilitada seniseid ja luua uusi töökohti. Kuid kuidas peaks muutunud olukorraga kohanema otseselt töö kaotanud inimestele suunatud poliitika: kas lahenduseks on tööturukoolitus, hädaabitööde korraldamine või tuleks hoopis suurendada töötushüvitisi ja aidata töö kaotanud inimestel raske aeg võimalikult valutult üle elada?

POLIITIKA
Kuigi Eestis tööpoliitika mõju pidevalt ei hinnata, võib eri riikide kogemuste põhjal öelda, et kõige tulemuslikumaks on töötute aitamisel osutunud kvaliteetsete töövahendus- ja nõustamisteenuste pakkumine koos pideva riigipoolse tööotsingualase tegevuse kontrolliga . Samuti programmid , mis on mõeldud erasektoris hõive loomiseks või säilitamiseks. Majanduskasvu ajal, kus osa töötust on vabatahtlik, peetakse tõhusaimaks just nõustamist ja töövahendust koos tööotsingualase tegevuse kontrolliga. Seevastu majanduslanguse ajal, mil suur osa töötust on sunnitud, on tulemuslikumad pigem erasektori hõive säilitamiseks ja töökohtade loomiseks mõeldud programmid, mida pakutakse enamasti koos koolituse ja nõustamisega. Lisaks sõltub tööpoliitika tulemuslikkus paljuski sihtrühmast. Näiteks noortele suunatud tööturuprogrammidest on paljud osutunud vähetõhusaks, mistõttu nende puhul peetakse parimaks ennetavat lähenemist, eelkõige koolist väljalangemise vältimist.
Kindlasti oleks ka Eestis esmajoones tarvis tagada lihtne võimalus end töötuna arvele võtta, saada teavet vabadest töökohtadest ja pakutavatest toetustest-teenustest. Ligi kuupikkused järjekorrad nõustaja vastuvõtule ja veelgi pikem ooteaeg teenustes osalemiseks näitavad ilmekalt meie töövahendussüsteemi kohanemisvõimetust. Vähem tähtsat rolli ei mängi ka e-lahenduste kasutuselevõtt nii töötuna registreerumiseks kui ka nõustamis- ja töövahendusteenuste pakkumiseks. Nii tööotsijatele kui ka tööandjatele hästitoimiva töövahendusportaali käivitamine on samuti tänapäevase riikliku töövahendussüsteemi lahutamatu osa.

KOOLITUSED
Tööturukoolituse mõju hilisema töötamise tõenäosusele on mujal maailmas andnud vaieldavaid tulemusi, kuid konkreetse sihtrühma ja tööturu olukorra vajadusest lähtuv koolitus kombinatsioonis näiteks palgasubsiidiumidega on enamasti mõjunud hästi. Ka praegu on töö kaotanute hulgas kindlasti palju inimesi, kellele majandusolukord annab motivatsiooni ümberõppeks või pooleli jäänud haridustee lõpetamiseks, eriti kui seda toetab stipendium . Ainult täiendus- ja ümberõppele majanduslanguse ajal siiski loota ei tasuks .
Seevastu hädaabitöödes osalemist peetakse osalejatele pigem kahjulikuks. Üks põhjus on negatiivne maine, mis tööandjatel sageli osalenutega seostub. Samas on hädaabitööde korraldamine õigustatud lühiajaliselt teatud riskirühmade puhul ja selle otsene eesmärk ei peakski olema hilisem töötamine, vaid pigem tööharjumuse säilitamine.

HÜVITIS
Kuigi eri uuringute põhjal võib öelda, et umbes viis protsenti töötuid on valmis alustama ettevõtlust, moodustas mullu stardiabiga ettevõtlust alustanud töötute osakaal kõigist Eesti töötutest vaid 0,3%. Stardiabi toel ettevõtlust alustanud töötute arv on aastate jooksul vähenenud: kui 2000. aastal oli neid 441, siis 2008. aastal vaid 162. Vähem olulised pole ka teised erasektori hõive säilitamiseks mõeldud meetmed, mis meil praegu sisuliselt puuduvad. Näiteks koondamisohus töötajate tööaja ajutine vähendamine kombineerides seda koolituse, palgasubsiidiumi või töötushüvitise saamisega .
Majanduslanguse ajal on oluline roll täita töötushüvitistel. Mitmed uuringud on näidanud, et töötuskindlustusel on majandustsükleid tasakaalustav mõju, sest see võimaldab tarbimist langusperioodil heal ajal kogutud reservi arvelt säilitada. Teisisõnu täidab töötuskindlustus majanduse automaatse stabilisaatori rolli.
Soome, Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa turgutavad majandust muu hulgas kas kõrgemate hüvitiste maksmise, makseperioodi kestuse pikendamise või saajate ringi laiendamise kaudu eelkõige teatud riskirühmadele, nagu pensionärid, töötud ja lastega pered. Arvestades meie töötushüvitiste taset, mis on madalaim Euroopas, ja piiratud saajate ringi, oleks kindlasti mõistlik, kui jõutaks kokkuleppele rakendada uues töölepinguseaduses ette nähtud hüvitistepakett, nagu esialgu planeeriti. Näiteks 2008. aastal sai töötuskindlustushüvitist vaid kolmandik uutest töötutest, ligi 40% pidi leppima napi 1000-kroonise töötutoetusega ja kolmandik ei saanud kumbagi hüvitist.
Kui riigi eesmärk on töötust tõepoolest tööpoliitikaga mõjutada, siis kindlasti ei piisagi sellest, kui lisada ämbrisse vett teelusikaga. Seetõttu on mõistlikum tõsta töötuskindlustuse maksemäära ja suunata tööturuteenuste finantseerimisse täiendavaid vahendeid, ennekõike võtta euroraha võimalikult kiiresti kasutusele ja hinnata ümber selle kasutamiseks seatud prioriteedid.
KOKKUVÕTE
Eesti tööturgu on enim mõjutanud Eesti Vabariigi taaskehtestamine. Hakkasid toimuma suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Vähenesid või kadusid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusarud, langes põllumajanduse osatähtsus.
Tööpuudus tekkis esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist, kui Eesti majandus läks üle sotsialismilt kapitalismile, käsumajanduse vahetas välja vabaturumajandus. Aastatel 1989-1997 langes hõivatute arv vanuses 15-69 aastat 837 900-lt 619 300-le ning töötus tõusis alla ühelt protsendilt ligi 10-ne protsendini. Aastatel 1997-2008 eristatakse veel kaht alaperioodi: 1997-2000, kus jätkus hõivatute arvu langus ning töötute arvu kasv ning 2001-2008, kus toimus hõivatute arvu tõus ning töötute arvu langus.
Tänaseks päevaks on üha suurenevaks probleemiks taas saanud tööpuudus, mida on erinevaid liike ning mis tekib erinevatel põhjustel. Suurimaks põhjuseks, miks 2008-2009 aastal töötute arv aina kasvab on majanduslangus ja majanduse kehv olukord, mille tagajärjel kaotavad kümned tuhanded inimesed oma töö nii Eestis kui ka mujal maailmas. On tekkinud suur töötuse probleem, mille lahendamiseks on olemas erinevad võimalused.

Lühendada töö otsimiseks kuluvat aega, suurendada töötute tööotsimis aktiivsust, parandada töötute kvalifikatsiooni, muuta tööotsimine kiiremaks ja lihtsamaks.

Suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata, hädaabitööd.

Vältida inimeste töötuks jäämist takistades nende vallandamist. Lisaks veel vahendid tööpuuduse vähendamiseks, milleks on töötute abirahad, sotsiaaltoetused ja töötute haiguskindlustus.
Praeguse tööpuuduse ajal on seda küll raske uskuda, kuid tulevikus on Eesti probleem siiski tööjõunappus. Aastaks 2018 kahaneb tööjõu hulk Eestis 70-80 000 inimese võrra. See tähendab, et majanduse samal tasemel hoidmiseks tuleb kasutada karme abinõusid. Mõned võimalused selleks on: 1) tõsta pensioniiga, 2) tuua mujalt sisse odavat tööjõudu, 3) muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks.
Eestis on kombeks kõik töösuhete valdkonda puudutavad küsimused otsustada ära seadustes. Paindlikus ja samal ajal turvalises Euroopas otsustatakse see kõik aga tööandjate ja ametiühingute vahelistes kokkulepetes, mille eeliseks on see, et kokkulepe sõlmijaks on töötajad ja tööandjad ning seetõttu vastavad reeglid paremini tööturu tegelikule olukorrale, kokkulkeppeid on lihtsam muuta kui seadusi ning töösuhted muutuvad vähem politiseerituks. On selge, et töötuse leevendamiseks lihtsaid lahendusi pole ja ei piisa üksnes otseselt töö kaotanud inimestele suunatud tegevustest. Kõige tulemuslikumaks on töötute aitamisel osutunud kvaliteetsete töövahendus- ja nõustamisteenuste pakkumine koos pideva riigipoolse tööotsingualase tegevuse kontrolliga. Samuti programmid, mis on mõeldud erasektoris hõive loomiseks või säilitamiseks.
Tööturukoolituse mõju on mujal maailmas andnud vaieldavaid tulemusi, kuid ainult täiendus- ja ümberõppele majanduslanguse ajal siiski loota ei tasuks. Töötuskindlustus täidab majanduse automaatse stabilisaatori rolli.
Majanduslanguse ajal on oluline roll täita töötushüvitistel. Töötuskindlustus täidab majanduse automaatse stabilisaatori rolli. Kui riigi eesmärk on töötust tõepoolest tööpoliitikaga mõjutada, siis on mõistlikum tõsta töötuskindlustuse maksemäära ja suunata tööturuteenuste finantseerimisse täiendavaid vahendeid, ennekõike võtta euroraha võimalikult kiiresti kasutusele ja hinnata ümber selle kasutamiseks seatud prioriteedid.
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU
Servinski, M., Rootamm- Valter , J. (2008) Tööturg: tänapäev ja tulevik. Tallinn.
Eamets , R. (2005) Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikool.
Rask, E., Raitviir, T. (2005) Tööturu ohud – Rmt.: Eesti edu hind. Tallinn, lk 74-77.
Kaldaru, H. (1997) Makroökonoomika põhikontseptsioonid. Tartu: Tartu Ülikool.
Nestor , E. (2007, 02. apr). Turvaline paindlikkus tööturul. – Postimees .
Leetmaa, R. (2009, 01. apr). Kuidas võidelda töötusega? – Eesti Päevaleht.
Uusen, E. (2009) Sissejuhatus makroökonoomikasse. Loengukonspekt.
http://www.stat.ee/tooturg (09.04.09)
http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus (12.04.09)
http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6327 (13.04.09)
http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&leht=1 (14.04.09)
http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&tekst_id (14.04.09)
http://www.ekspressjob.ee/uudised/tooturg/332-mis-paastaks-eesti-tooturu (23.04.09)

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 146 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

146 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaja Valdstein Õppematerjali autor

Esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest.
Olukord Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
Arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.

tööturu teooriad muutused eesti tööturul tööhõive töötus tööpuudus tööjõuturu tulevik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Töötuse Referaat

.........................................................................12.lk. 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks.

Majandus

doc

Eesti tööturg

sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis

Majandus

docx

MAJANDUS eksami küsimused

Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress. Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine. Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks. 3) Tööturu olulisus majandusteoorias (1) tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi) (2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused ,,tööturu numbrites".

Majanduse alused

docx

Töötus Eestis (Referaat)

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on

Ettevõtluskeskkond

docx

Tööturg

Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5

Mikro ja makroökonoomika

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga Tabel 5.1. Keskmine palk Eestis 19942001 (kroonides) Aasta Alampalk kuus Keskmine brutopalk (EEK) kuus (EEK) 1996 680 2985 1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511

Majandus

docx

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui

Sotsioloogia

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk