22,5 miljardit eurot. EFSF jaguneb omakorda EFSF (euroala), kes andis 17,7 miljardit, Suurbritannia 3,8 miljardit, Rootsi 0,6 miljardit eurot ja Taani 0,2 miljardit eurot. Kriisis kulus 5% pangalanguseks 2 aastat ränka tööpuudust, lisaks sellele kärbiti pensionit ja tervisekindlustusi. Sellest tulenevalt aga Iiri kodanikud siirdusid mujale riikidesse tööd otsima. 2010 oli Iirimaal võlakriis, millele anti: 67,5 miljardit abiraha, see programm maksti tagasi 3 aastaga. 2013 aastaks oli kõik põhimõtteliselt korras. 1997- 2007. aastal tõusid kinnisvarahinnad 4 kordselt ning 2007. aastal hakkasi kukkuma, mistõttu valitsus ja pangad hävisid selle pealt. Iiri valitsus andis pankade hoiustele 2 a garantii. 2013 loodi see programm lõppenuks, 2031 on 75% laenudest makstud. 13. Hispaania võlakriis. Praegu väga oluline teema on riigieelarve ja selle kärpimine. 2011. a. eelarve
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
hõivatud mingis teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne. Mõne autori arvates kuuluvad hooajaline ja varjatud töötus struktuurse töötuse alla. 1.48.2 Eesti Vabariigi praegune tööturupoliitika Tööturupoliitika rõhud on Eestis hakanud muutuma. Varem (1992-1994) oli Eestis valdavalt passiivne tööturupoliitika, kuid nüüdseks on suurem osa vahenditest kulutatud aktiivsele tööturupoliitikale. Passiivne tööturupoliitika seisneb töötule abiraha ja ümberõppestipendiumi maksmises. Töötu abiraha suurus on 400 krooni. Töötu ümberõppestipendiumi makstakse maksimaalselt 6 kuu jooksul ja selle suuruseks on 650 krooni. Lisaks makstakse töötutele ettevõtlustoetust, mille suurus on 10 000 krooni. Tööandjale võidakse maksta tööturutoetust juhul, kui ta võtab tööle väiksema konkurentsivõimega töötu. 39
stiimuleid. Eelised: pole negatiivset mõju töötamisele ja säästmisele, kui indikaatorid on kergesti mõõdetavad, siis on administreerimine kergem. Probleemid: tüüp 1 viga: tahtmatu väljajätmine (kui tegelikult vaene ei kvalifitseeru toetuseks), tüüp 2 viga: tahtmatu hõlmamine (kui mittevaene saab toetust). 3) Sihtgruppide enda valikute kasutamine – hinnatoetused, tingimuslikud toetused (nt töötu abiraha maksmine vaid siis, kui täidetakse teatud nõudeid nt täiendkoolitus, tööotsimine – inimeste otsused näitavad siin, kas nad päriselt abi vajavad. 4) Kombinatsioonid – nt soodustus töötmise eest, toetuse saamine sissetuleku testi alusel, tingimusel, et töötatakse n tundi nädalas. Suurendab sissetulekut ja motiivi töötada. Lastetoetused: universaalsed (laste arv kui vaesuse indikaator,
Lähtealus: inglise majandusteadlase John M. Keynesi õpetus riik peab rasketel aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama. Roosevelti kriisist väljumise kava uus kurss (New Deal). New Deal Töötutele riigi tellimustööd: metsa-, heakorrastus, ehitustöö. Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkuse kehtestamine. Põllumajanduses tootmispiirangud. Riigi kontroll pankade elujõulisuse üle. Töötutele abiraha, vanuritele pensionid, vaesematele peredele toetused. Inglismaa 1920.-1930. aastail Sisepoliitika - valimisõiguse laienemine 1918 ja 1928; - Tööpartei e. leiboristide partei esiletõus. Majandus - maailma majandusliidri koha kaotamine USA-le; - kriis söetööstuses; - asumaade tugi Välispoliitika - pinged India ja Iirimaaga. Egiptuse, Jeemeni, Iraagi, Iirimaa iseseisvumine; - Westminsteri statuut 1931 Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika
Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida. Vaimuhaigega suhtlemine asetab arsti enese vaimse tervise aga suure kahtluse alla ja ülelinnaliste kuulujuttude ja arvamuste tõttu peab ta pensionile jääma. Abiraha ta aga ei saa, ja seega on ta sunnitud ülalpeetavaks jääma ja ta paigutakse samuti hullumajja, kus ta ka sureb. Ivan Dmitritš Gromov oli jõuka ametniku poeg. Tema vend suri tiisikusse ja tema isa anti võltsimiste ja pillamise pärast kohtun alla, kus too peagi suri. Kogu nende vara müüdi oksjuonil ja Ivan koos emaga jäid täiesti paljaks. Ivan rabas päevad ja ööd tööd teha, et end ja oma ema üleval pidada, jättis selle pärast kooli pooleli. Varsti suri ka tema ema
Palgatöötajad, kellele makstakse töö eest palka, kes töötavad töölepingu alusel või on valitud ametites Ettevõtjad, kes maksavad ise endale palka Vabakutselised, kes saavad honorare, esinemistasusid jne Töötu on inimene, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Töötegemise soovi näitab see, kui inimene otsib tööd, nt registreerib ennast tööametis selleks, et töötu abiraha saada või vastab ajalehtede kuulutustele Ta peab olema võimeline tööd tegema, peab olema füüsiliselt ja vaimselt nii terve, et saaks tööd teha. Tööpuudus Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega (hariduspoliitika tähtis roll) Struktuurne tööpuudus - olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta
ebaefektiivselt või ei taga teatud eluvaldkondade arengut; 4. ümberjaotusfunktsioon toetused vähese sissetulekuga inimestele, jaotatakse tulusid rikkamatelt vaesematele; 5. vaba konkurentsi tagamine N.: monopolivastased seadused. 12.2 VALITSUSE KULUTUSED JA MAKSUD Valitsuse kulutused võib jagada kahte suurde gruppi: 1. kulutused väljamaksetena elanikkonnale need peavad garanteerima teatud sotsiaalse võrdsuse ühiskonnas, N.: pensionid, töötu abiraha jms. 2. valitsuse ostud e. erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt ühelt poolt on valitsuse ostud suunatud ühishüvede finantseerimisele (kulutused haridusele, kultuurile), teiselt poolt esitab riik tellimusi erafirmadele kaupade ja teenuste ostmiseks. Selleks, et teha kulutusi, on vaja saada tulusid. Riigi tuluallikaks ongi maksud. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
1989/90. aastal kaotas valitsus üha enam kontrolli riigis toimuva üle. Autor püüab anda mitmekülgset ülevaadet selle kohta, kuidas kriis arenes ja süvenes. Valitsus ei suutnud tagada elementaarset õiguskorda. Sotsialistlik majandussüsteem sai aga töötada üksnes karmi poliitilise režiimi tingimustes. Kui see kaob, siis variseb majandus kokku. Olukorda komplitseerisid populistlikud lubadused tõsta pensioni, palka ja abiraha. Võimu nõrgenemise ja poliitilise kontrolli kadumise tingimustes võistlesid liidulised ja vabariiklikud juhtkonnad selles, kes suudab Liidu finants- süsteemi laostamiseks rohkem ära teha. NSV Liidu ja VNFSV ülemnõukogu võtsid vastu otsuseid, mis olid finantsidega katmata. Kuigi finantskatastroof ja riigi pankrott maksejõuetuse näol oli lähenemas ning valuutavarud vähenesid tohutu kiirusega, jätkati “sõbralike” välisriikide ja vasakparteide toetamist veel 1990. aastal
Töötajate ebapiisav ettevalmistus (ka keelteoskus) Mingi eriala üleproduktsioon Soovimatus tööd teda (teiste kulu, allkõik jm) Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, riigi kulutused Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine * maksupoliitika, toetused, investeeringud Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd Spetsiaalsed tööturuprogrammid Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha (2013a 101 kuus) Stipendiumid ümberõppeks Tööhõive Elanikkond jaguneb: tööeast nooremad, tööealised ja tööeast vanemad. Töötajad on isikud, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised.) Töötu on inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda. Tööjõust väljaspool olijad on need, kes ei otsigi tööd: koduperenaised, õpilased, pensionärid, invaliidid jt. Siia gruppi kuuluvad aga ka need, kes on loobunud tööotsimisest nn
järgida nende õpetussõnu. Nad tahavad uskuda, et ka juht ise usub seda, mida ta ütleb ehk teod peavad toetama öeldut. Olles tähelepanu keskpunktis võib kergelt sattuda nn suurendusklaasi alla, mis aitab võimendada igat väikest pisiasja. Seega juhid peavad suutma hinnata oma käitumist kõrvaltvaatajana ning esinema ja käituma veenvalt, et tagada alluvate usaldusväärsus ja imetlus. Antud tippjuhid saabusid Washingtoni, et paluda miljardeid dollareid abiraha, sest autotööstus oli raskes seisus. Paraku oli nende saabumisviis väga luksuslik, nad lendasid kohale eralennukitega, jättes mulje, et raha on piisavalt, sest ainult väga heal järjel ettevõtted saavad lubada endale eralennukeid. Sellele järgnes meediaskandaal, sest nii meedia kui kongress keskenduski küsimusele, miks ja kuidas saavad rahahädas autotootjad lubada endale nii kalleid võimalusi. 4. Miks ei saa eestvedaja ega juht lubada endale nn halba päeva?
rasedusnädalast on rasedal õigus minna rasedus- ja sünnituspuhkusele. Alates 1.oktoobrist 2002.a. on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseks 140 päeva. Kui on tegemist mitmikutega või tüsistunud sünnitusega, on rasedal õigus saada veel ka 14 päeva lisapuhkust. Rasedatel, kes ei tööta, on õigus alates 12. rasedusnädalast saada haigekassakaart (s.t. rase on kindlustatud, kuid ei oma õigusi ravikindlustushüvitistele). Töötuna registreeritud rasedal on õigus peale 180-210 päevast abiraha saamist saada edasi töötu abiraha kuni sünnituseni, kui sünnitustähtajani on jäänud vähem kui 70 48 kalendripäeva. Rasedatel üliõpilastel on arstitõendi alusel õigus võtta sünnitus- ja sünnitusjärgset puhkust ning peale lapse sündi taotleda akadeemilst puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. Õpilastel on õigus saada vabastus
iseloomustamiseks ka teisi rahvamajanduslikke agregaatnäitajaid. Lahutades sisemajanduse kogutoodangust põhivara kulumi (amortisatsiooni) saadakse sisemajanduse puhastoodang. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist maha arvata kaudsed maksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks jne) ja siirdemaksed (näiteks lastetoetused, töötute abiraha jne). Samal ajal lisatakse juurde avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse subsiidiumide positiivne vahe Isiklik tulu on see tulu, mida inimesed tegelikult saavad. Isiklikku tulu eristatakse rahvatulust kahe tunnuse põhjal: 1) Osa rahast, mis on teenitud ei kuulu väljamaksmisele, näiteks sotsiaalmaks 2) Inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu - töötu abiraha, pensionid jne Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele peale maksude maksmist.
kulude korvamiseks eraldi toetus. Seejuures võivad nimetatud toetused olla ka universaalsed, st neid toetusi makstakse mitte ainult toitja surma korral, vaid ka teiste perekonnaliikmete surma korral, või spetsiifilised, mida makstakse erinevate kindlustusskeemide kaudu (nt eraldiseisvad toetused tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kindlustusskeemidest). 3.2.6. Tööpuudus Tööpuuduse korral esineb isiku nõue sissetuleku asendamisele. Nimetatud sotsiaaltoetuseks on töötu abiraha või töötuskindlustushüvitis (edaspidi töötu sotsiaaltoetus). Nõue töötu sotsiaaltoetusele on isikul, kes on töötu ja kes on töövahenduse käsutuses (otsib tööd). Töötuna võib vaadelda isikut, kes ajutiselt ei ole töösuhtes või kes teeb ainult väheldast tööd. Väheldasena saab vaadelda niisugust tööd, mis on seotud vähem kui 20 tunniga nädalas. Töövahenduse käsutuses on isik, kes on võimeline tööd tegema ning kes soovib tööd teha. Isiku töövõimelistust
VV ja haldus Täitevvõim valitsus ja haldus Valitsus juhtimine Korrahaldus avaliku korra tagamine, seda ähvardavate ohtude tõrjumine, rikkumiste kõrvaldamine. ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus - riivehaldus Soodustav haldus tuleneb sotsiaalriigi põhimõttest. Hüvehaldus Avalikud teenused üldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tänavad, koolid, lasteaiad) Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid eraõiguslik Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine
parandamist mittevajavat maad kus saadakse saak odavamalt, samuti on avatud piirid odavamale lõunast toodut toodetele. Seega uuelt kuivendatud maalt saadud tooted ei ole turul konkurentsivõimelised. Reaalsem on kokkuvõttes töid teha olemasolevate ehitiste korrashoiuks. Uusehitus soos on erakordne (kui on vaja tootmist laiendada) ja nõuab enne tasuvuse uuringuid. (kuigi ka näiteks 2005.a on tehtud kuivenduse projekte 100 ha soo kasutuselevõtmiseks, küll kavandatakse EU abiraha kasutamist). Haritava maa pindala väheneb ja maakasutusele seavad piiranguid mitmed seadustest tulenevad nõuded. Looduskaitseseadus kehtestab reservaadi, sihtkaitsevööndi ja piirangute vööndi, kus majandustegevus on keelatud või piirangutega. Veekogude ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud. Maakasutuse ja majandustegevuse piirangud tulenevad ka
rohkem on valdkondi, milles hinda ja sissetulekut ei aktsepteerita omandamise selektsiooniprotsessi alusena; ümberjaotamist ei käsitleta enam ainult sotsiaalpoliitilisest aspektist, vaid üldiselt konkurentsi- ja ühiskonnapoliitilistest aspektidest. 99.Millised kolm peaeesmärki ja nende alaeesmärgid tuuakse välja sissetulekute ümberjaotamisel nüüdisaegses ühiskonnas? 1) sissetuleku kindlustamine töötasu äralangemise korral (haigusraha, töötu abiraha, pension, sotsiaalabi); 2) teatud kulude katmine, mis peaks indiviidi sotsiaalset koormust vähendama ja saatuselööke pehmendama (haiglaravi, soodusravimid, pere- ja lastetoetused, eluasemetoetused, tasuta haridus); 3) üldine ümberjaotamine progressiivse tulumaksu määra rakendamise teel. 100. Milles seisnevad põlvkondadevahelise ümberjaotamise probleemid? Põlvkondadevahelised ümberjaotamise probleemid algavad sellest, et paljud avaliku
o Suurendama avaliku sektori kulutusi o Pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu o Tõstma makse o Vähendama avaliku sektori kulutusi. · Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta: o Suurendab avaliku sektori kulutusi o Vähendab avaliku sektori kulutusi o Emiteerib raha o Alandab makse · Mis alljärgnevatest ei ole automaatne stabilisaator: o Progresiivne tulumaks o Töötu abiraha o Käibemaks o Mitte ükski neist. · · · Lahenda! · Suletud majanduse kohta on teada: · Tarbimiskulutused: C=100+0,6(Y-T) · Kodumajapidamiste säästud S=Y-T-C · Kogutulu: Y=C+I+G · Investeerimiskulutused: I=9 · Avaliku sektori kulutused G=16 · Maksud T=15 · Leia: · Tasakaalutulu: · Y=E=C+Id+G Y=100+0,6(Y-15)+9+16 · Y=125+0,6Y-9 · Y-0,6Y=125-9 · 0,4Y=116 · Y*=290
tähendab ka konkurentsi ja demokraatia “kontsentreerumist”. 99. Millised kolm peaeesmärki ja nende alaeesmärgid tuuakse välja sissetulekute ümberjaotamisel nüüdisaegses ühiskonnas? I. Sissetuleku kindlustamine töötasu äralangemise korral: - haigusraha ajutise töövõimetuse korral, - töötu abiraha töökoha kaotamise korral, - pension tööeast väljajõudmise korral, 23 - sotsiaalabi vaesuse korral. II. Teatud kulude katmine, mis peaks SAATUSELÖÖKE pehmendama: - tasuta haiglaravi ja soodsad ravimid, - pere- ja lastetoetused, - eluasemetoetused,
Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 1. Korrahaldus avaliku korra tagamine, seda ähvardavate ohtude tõrjumine, rikkumiste kõrvaldamine. ühepoolne üksikisiku õiguste sekkumine sunni rakendamise võimalus - riivehaldus 2. Soodustav haldus tuleneb sotsiaalriigi põhimõttest. Hüvehaldus a) Avalikud teenused üldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tänavad, koolid, lasteaiad) b) Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) c) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) 3. Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus 4. Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid - eraõiguslik 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel.
4. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 5. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn moraaliriski mõju seetõttu, et: see kindlustab nende töötajate kõrgema tööviljakuse kelle tööpanus ei ole otseselt kontrollitav 6. Töötuse loomuliku määra vähendamiseks võiks valitsus kasutada kõiki järgnevaid aktiivseid tööturumeetmeid (poliitikaid), välja arvatud: töötuskindlustushüvitis ja töötu abiraha 7. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 8. Kui s on töö kaotanute määr ja f on töö leidnute määr ning mõlemad määrad on konstantsed, siis töötuse määr on ligikaudu võrdne: s / (s+f) 9. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka mittekuuluvaid 10. Töötuse loomulik määr USAs on alates 1952 aastast olnud ….. ja ….
a) keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud; b) on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris; c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks; d) isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja. 17. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka : a) petised, kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil; b) hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd; c) heidutatud töötajad; d) koduperenaised; e) palgata sundpuhkused. 18. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a) tööjõu koosseisu; b) töötute hulka; c) heidutatud töötajate kategooriasse; d) väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka; e) põrandaaluste töötajate hulka. 19. Struktuurne töötus kasvab,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Ka nemad võtavad omale suure riski. Enamjaolt selline külapoiss tuleb suurde linna, omades taskus veidi raha. Tal ei tule oma pärast väriseda, kui ta oma õnnetuseks ei leia kohe tööd. Tema olukord muutub halve-maks siis, kui, leides tööd, ta selle kiiresti kaotab. Leida uut tööd, eriti talvisel ajal, on raske, 14 kui mitte võimatu. Mõne nädala peab ta veel vastu. Ta saab oma liidu kassast töötu abiraha ja peab veel mõne aja vastu. Kuid kui ta kulutab oma viimase krossi ja kui ametiühingukassa lakkab maksmast talle toetust tema liiga pika töötuse-aja eest, sattub ta suurde puudusse. Nüüd tuleb tal tühja kõhuga hulkuda mööda tänavaid, kõik viimseni pantida ja maha müüa, ta riided muutu-vad viledaks, ise hakkab ta üha enam ja enam füüsiliselt, seejärel aga ka moraalselt alla käima. Kui ta
välja lugeda sisumääratlused, juure poolt lehtede poole vaadates aga mahumääratlused. Selleks peaks hierarhilise mõistesüsteemi ühel tasemel olevad mõisted täitma järgmisi tingimusi: • kasutama sama jaotusalust, • olema vastastikku välistavad, • olema kollektiivselt ammendavad. Näiteks inimeste jaotamine jaapanlasteks, jalgratturiteks ja üliõpi- lasteks ei täida ühtki neist tingimustest, sest jaotusalused on erinevad (rahvus, liikumisviis, abiraha taotlemise põhjus), nad ei ole vastastikku välistavad (nii mõnedki jaapani üliõpilased sõidavad jalgrattaga) ega ammendavad (rulluisutav korea pensionär ei mahu ühtegi nendest kategooriatest). Seejärel, kui protsess väga lühidalt kokku võtta, kirjutatakse saadud pildi alusel sõnastik. Selliselt saadavas sõnastikus on küll garanteeritud nii valdkonna ühtlane katmine kui ka kogemata tekkinud Ühtluse parandamise meetodeid 115
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
