Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM
Referaat
Tallinn 2011 SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4
1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4
1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5
1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6
2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9
3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12
4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18
ALLIKAD ................................................................................................................................ 19
2 SISSEJUHATUS
Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt.
Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi , Sotimaa ja Põhja- Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks alateemaks: sekkumise alane seadusandlus; teenuste suunatus ja struktuur; kasutatavad spetsialistid ning vanemate kaasamine.
3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS
Suurbritannia haridussüsteemis on mitmeid regionaalseid erinevusi õigusaktides Inglismaal, Walesi, Põhja- Iirimaal ja Sotimaal. Esmalt anname ülevaate eriharidusesüsteemist üldise haridussüsteemi sees, mis on kõigis maades üldjoontes sarnane ning see järel vaatleme Suurbritannia sekkumise alast seadusandlust, erivajaduste märkamist Inglismaa ja Põhja- Iirimaa näitel.
1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees
1996 aastal vastuvõetud Hariduse akti (Education Act) alusel peab olema kõigile õpilastele tagatud juurdepääs riiklikule õppekavale ning selle pakutavatele võimalustele. Kõik koolid sh erikoolid on kohustatud õpetama riikliku õppekava järgi, mis peab olema sobilikuks muudetud ka neile õpilastele, kes ei õpi samas tempos või sama stiili järgi kui tava õpilased. Erandkorras on koolidele jäetud võimalus õpetada HEV lapsi muudel viisidel kui seda õppekava ette näeb,, kuid seda võimalust kasutatakse väga vähe, kuna õppekava rakendus sätted on niivõrd paindlikud. Siin kohal toome ära kaasava õppekava neli põhimõtet:
1) Sobivate väljakutsete seadmine õppimiseks; 2) Õpilaste mitmekülgsete õppimisega seotud erivajaduste rahuldamine; 3) Potentsiaalsete õppimist segavate barjääride ületamine; 4) Ülesanded individuaal - ja grupis õppijale.
Nende põhimõtete rakendamine, peaks viima miinimumini võimaluse, et riiklik õppekava ei sobi õppijale, kuna koolid on võimelised tagama teisi riikliku õppekava väliseid harrastusi, täitmaks individuaalse või grupi õppija vajadusi (nt. kõne ja keele teraapiad, liikumistreeningud).
Seadus eeldab, et iga erivajadusega õpilane saab õppida oma elukoha järgses koolis, samas kui see kool mingitel põhjustel ei sobi sellele lapsele, on tal võimalus õppida koolis kus on olemas kõik vajalikud ressursid (sh eriõppe saanud kaader), et rahuldada tema HEV'st tingitud nõudmised. Sellist võimalus kasutab Inglismaal umbes 1% kooli ealistes lastest.
The Qualifications and Curriculum Authority ( Kvalifikatsioon ja Õppekava Institutsioon ) on avaldanud detailse juhendi, kuidas kaasata HEV õpilasi riiklikesse koolidesse, sealhulgas
4 formaalne , riiklikult rakendatav raamistik lapse saavutuste hindamiseks. Ümbertöötatud riikliku õppekava sihiks on varustada õpetajaid suurema paindlikkusega vastamaks HEV õpilaste vajadustele (sealhulgas andekad õpilased). Õpetajatele on antud suurem vabadus kasutada materjale madalamatest Key Stage'st, aitamaks õpilaste jaoks, kes kogevad õpiraskuseid. Inglismaal käivad erikoolides vaid 1% kõigist erivajadustega inimestest.
Esimeseks kooli valikuks HEV õppijale peab alati olema kohalik- või eelistatult tavakool . Siiski kui see kool ei ole sobilik, ega vasta õpilase vajadustele, võib ta õppida ,,ressurssidega" koolis (koolis, mis saab garanteerida vajalikud ressursid ja kogenud töötajaskonna vastamaks erivajadustega õpilaste vajadustele).
1.2. Õigussüsteem
Haridusseaduse (1996) järgi on kohalikel omavalitsustel (KOV) järgnevad kohustused:
Selgitada välja haridusliku erivajadusega (HEV) lapsed; Võimalus hinnata nende vajadusi, võttes arvesse haridus-, meditsiini-, psühholoogilised ja muud tegurid; Võimalusel kaardistab need vajadused ja leiab vahendid nende vajaduste täitmiseks.
KOV peavad koostama ja avaldama HEV alase poliitika, mis näitab kuivõrd kätte saadav on HEV õpilasele riiklik õppekava. Samuti vastutavad nad Behaviour Support Plan (Käitumise Tugiteenuste Kava) eest, mis sisaldab erisätteid käitumisprobleemidega laste kohta. Samuti KOV on kohustatud tagama lapsele koha riiklikus koolis, seal juures arvestama/looma sellesse kooli erivajadustega arvestav toetussüsteem (nt erispetsialistid) ning tagama piisavate ressursside olemasolu (nt vajalikud õppematerjalid). Riigi koolid on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et erivajadusega laps saaks õppida nende koolis, samuti peavad nad vahendama informatsiooni, selle kohta milliseid programme ja järelvalvet nad oma koolis HEV lapsele pakuvad.
School Standards and Framework Act 1998 järgi peab KOV tegelema varajase märkamisega tagamaks kõikide alates 3a. laste vajaduste rahuldamise. Selleks kasutab KOV Early Years Development and Childcare Partnerships programmi, mille abil saab vanematele anda teavet erivajduste kohta ja samuti jälgida lapse arengut, selleks et avastada võimalikud kõrvale kalded juba varases eas.
5 Special Educational Needs and Disability Act 2001 (Hariduslike Erivajaduste ja Puuetega Inimeste Seadus) järgi peavad KOV-id tagama, et HEV õpilasi ei diskrimineeritaks, samuti võtma kasutusele kõik meetmed, et HEV õpilased ei satuks nende puude tõttu ebavõrdsesse olukorda. Eelnevate nõuete täitmise üheks mooduseks on KOV poolt koostatud Accessibility Plan (Ligipääsetavuse Plaan), milles kirjeldatakse kuidas HEV õpilastele on hariduse omandamine riigikoolides kätte saadavamaks muudetud.
KOV ülesannete hulka kuulub veel ka vanemate nõustamine ning neile teabe edastamine ning võrdsete võimaluste tagamine erivajadustega inimestele.
1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine
SENDA ( Special Educational Needs and Disability Act 2001) järgi on puudega inimene ,,keegi, kellel on füüsiline või vaimne vaegus , millel on oluline ja pikaajaline kahjulik mõju tema võimetele saada hakkama igapäevaste tegevustega".
Haridusseaduse (Education Act 1996) järgi on lapsel HEV, "kui tal on õppimisraskused, mis vajavad eripedagoogilist lähenemist". Selline lähenemine on vajalik, kui lapsel on:
Suuremad raskused õppimisel, kui tema ealistel tavaliselt; Puue, mis välistab või takistab kasutamast koolis olevaid ruume, teenuseid; Alla viie aastane, kuid langeb suure tõenäosusega oma erivajaduselt kas esimese või teise punkti alla, saades vanemaks kui viis aastat.
Inglismaal ei lähe HEV definitsiooni alla muukeelsus ja andekus.
Haridusseaduse (1996) nõuab KOV-delt oma piirkonna laste arengu hindamist, kui kohalik omavalitus leiab et lapsel on HEV, leiab ta vastavad võimalused lapse jälgimiseks ja arendamiseks , mis erinevad tava laste jälgimise võimalustest. Nii jälgitakse lapse arengut juba varasest eelkooli east ja nende saavutused salvestatakse alusastme profiili, andmaks tervikpildi sellest, mida laps on saavutanud, teab ning oskab teha. The Foundation Stage Profile Handbook (Alusastme Profiili Käsiraamat) annab üldised juhtnöörid õpetajale, kaasaarvatud nendele, kes vastutavad erinevate erivajadustega laste eest. Samuti on välja arendatud sari ,,ettevalmistavaid" tasemeid, mida tuntakse Preparatory Level ehk P skaalana, see on mõeldud hariduslike erivajadustega õpilastele, kelle edenemine on aeglasem ning kelle arengut ei oleks
6 tavakooli tasemetega võimalik üldse määratleda. P skaalaga on aga võimalik jõuda selliste õpilaste riikliku õppekava esimese taseme hindamiseni (nt sügava vaimupuudega õpilased).
Connexions, noorte suunamisteenus, on vastutav 13-19- aastaste noorte kutse ja kõrghariduse eest, kuna on kohustatud läbi viima õpiraskustega noorte hindamise ja leidma neile sobiva kooli kus nad saaksid edasi õppida, peale kohustusliku kooli osa läbimist. Neid hinnanguid peab arvesse võtma Learning and Skills Council, mis vastutab 16-aastaste edasiste haridus- ja koolitus võimaluste eest.
Haridusalaste erivajaduste tegevusjuhis (Special Educational Needs Code of Practice ) annab üksikasjalikke ja tõhusaid juhiseid HEV õpilaste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kohta. See sisaldab eraldi osasid hariduse korraldamise kohta selle eri etappides, koostöö arendamisest vanemate ja muude asutustega. Tegevusjuhis soovitab, et koolid ja KOV-d võtaks ühisvastutuse ning dokumenteeriks HEV lapse arengut igas etapis ning kasutaks mitmesuguseid strateegiaid ja toetamise võimalusi, alustades nendest mis on saadaval üldhariduskoolides (või lasteaedades ) ning lõpetades asutuse väliste spetsialistidega.
Erivajadustega seotud õigusalaseid probleeme lahendatakse Inglismaal Special Educational Needs and Disability Tribunal 's (Hariduslike Erivajaduste ja Puuetega Inimeste Kohus), kuhu saavad näiteks lapsevanemad kaevata edasi KOV otsuseid mis on tehtud nende HEV lapse kohta.
Põhja-Iirimaal on erivajaduste märkamiseks loodus viie astmeline märkamise süsteem, mis on kinnitatud HEV tegevusjuhises (Special Educational Needs Code of Practice). Astmed on järgmised:
1. Esimene aste koolipõhine. Sel astmel võivad lapsel ilmneda mõningased hariduslikud erivajadused , millest klassiõpetaja teavitab HEV koordinaatorit, kes määratleb lapse hariduslikud erivajadused ning klassiõpetaja tegeleb nende vajaduste rahuldamisega tava klassi kontekstis. 2. Teine aste koolipõhine. Selles astmes koostavad HEV koordinaator ja klassiõpetaja lapsele IAK, mille eesmärkide täitmise eest on nad mõlemad vastutavad. 3. Kolmas aste koolipõhine. Erineb eelnevast astmest kuna koolil on õigus küsida Education and Library Boards (ELB) abi, kes tagavad koolile väljast poolt tulevad spetsialistid, kes aitavad leida HEV lapsele õige arenduskava.
7 4. Neljas aste. Selles astmes kaalub ELB'a seaduses ettenähtud hinnangute andmist (puude määramist). ELB'sse suunavad lapse kas lapsevanemad või kool, mis järel on organisatsioonil aega 6 nädalat teostada seadusega ettenähtud hindamist. Kui otsus on jaatav, uuritakse hindamise võimaluse sobilikust vanematele ja spetsialistidele. Seejärel on aega 10 nädalat et hindamine läbi viia ja otsustada kas puude määramist on vaja või mitte. 5. Viies aste ­ puude määramine. See toimub siis kui ELB on otsustanud, et selleks et paremini tulla vastu HEV lapse vajadustele ja suuta efektiivsemalt neid erivajadusi rahuldada on vaja puude astme määramist.
Mõned lapsed võivad liikuda etappide vahel, kuna nende vajadused on täidetud. Osade laste vajadused saavad täidetud kohapeal oma koolis. Mõningate laste HEV vajadused on aga niivõrd suured, et nad vajavad spetsialistide sekkumist Statement of Special Educational Needs poolt.
8 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR
Inglismaal ja Wales 'is on valitsus võtnud kasutusele HEV toetuse, mis kujutab endast progressiivset toetust, toetusi, mida HEV laps võib saada on kahte tüüpi ja järgnevatel tingimustel:
School Action (SA): Laps teeb väga väikeseid edusamme või siis ei tee neid üldse, hoolimata talle suunatud õppemeetoditest. Lapsel on raskusi kirjutamis - ja/või arvutamisoskuste arendamisega. Lapsel on püsivad emotsionaalsed või käitumuslikud raskused, mis ei käi normaalse käitumise definitsiooni/liigituste alla. Lapsel on tunnetuslikud või füüsilised probleemid, teeb väga väheseid edusamme või ei tee neid üldse. Kui lapsel on suhtlemisraskused ning diferentseeritud õppekava, siis ta teeb, kas väga vähe edusamme või ei tee neid üldse.
School Action Plus (SA+): Laps ei tee endiselt edusamme spetsiifilistes valdkondades (pikema aja vältel). Laps õpib endiselt riikliku õppekava järgi, palju madalamal tasemel, kui tema vanusele on ette nähtud. Lapsel on endiselt raskusi kirjaoskuse ja arvutamisega. Lapsel on endiselt raskusi käitumisega klassis, kuigi ta võtab osa individuaalse käitumise treeningu programmist. Lapsel on suured raskused suhtlemisel teistega , ei suuda luua sotsiaalseid suhteid. Laps, kellel on tunnetuslikud ja füüsilised raskused, vajab rohkem abi.
Toetusprogramm Supporting People
On valitsuse programm, rahastamaks, planeerimaks ja teostamaks järelvalvet kodudele, mis on seotud erinevate toetusteenustega. Eesmärk on edendada toetussüsteemi kohalikul tasemel. Supporting People otsib üles need majapidamised/ kodud , kes vajavad abi (personaalset või meditsiinilist hooldust ) ning jagavad toetusrahasid, et inimene saaks elada võimalikult
9 sõltumatult. Programm rahastab ainult majutus / eluaseme seotud kulusid . Selle programmi raames pakutakse järgnevaid toetusi:
Võlanõustaja Elu oskuste treening Avalduste täitmine Nõu arvete maksmisel Hädaalarmi korraldus
Disabled Facilities Grant ­ DFG (Puuetega inimeste toetuste ) jaotus Puuetega inimeste toetused (DFG) aitavad puudega inimesel elada omas kodus nii mugavalt ja sõltumatult kui võimalik, seda läbi tehtavate kohanduste.
Disabled Students Allowances (Puudega õpilaste abiraha ). Puudega õpilase rahaline toetus (DSAs) tagab rahalise toetuse puudega õpilasele. DSA toetust võib saada kui isikul on puue, kestev tervislik seisund, vaimne tervislik seisund või spetsiifiline õpiraskus nagu düsleksia. Toetust võib kasutada järgnevateks teenusteks: Spetsiaalsed abivahendid õppimiseks (nt tarkvara ); Mitte med.abistajad (nt märkemete kirjutaja); Puudest tulenevad lisa transpordi kulud; Muud kulud nt kassetid, Braille paber jt.
Toetatud elamine (Sheltered housing schemes). Pakub ulatuslikke teenuseid et aidata erivajadustega inimestel iseseisvalt elada. Toetatud elamise teenus on erinev teistest koduteenustest selle tõttu, et abistajad elavad erivajadusega inimese lähedal. Nendega saab kontakteeruda läbi alarmsüsteemi. Osa teenusest on kujundatud spetsiaalselt puudega inimeste vajadusi (abivahendid ja spetsiaalselt treenitud meeskond ). Toetatud elamise teenust haldab KOV.
Erihooldamisega majapidamised ( Extra care housing). Need on seda tüüpi toetatud elamised, mis pakuvad ka hooldamise ja toetuse teenust. See on ideaalne inimestele, kes on vähem võimelised iseseisvalt hakkama saada. Selline süsteem pakub inimestele võimalust saada ise hakkama isegi siis kui neil on vaja suurem määral abi ja teotust.
10 Tasuta bussitransport. Eakatele või siis puuetega inimestel on õigus tasuta bussitranspordile kogu Inglismaa ulatuses. Seda toetust määrab Local Education Authority (LEA). Tasuta bussitransporti saavad järgnevad inimesed, kes on:
Pimedad ja peaaegu pimedad; Kurdid või suure kuulmislangusega; Ei saa rääkida (tummad); Puudega või töövõimetud; Õppimisraskustega;
Children centres (Lastekeskused) Lastekeskustes antakse nõu nii lastevanematele kui ka hoidjatele. Nende teenused on saadaval alates rasedusest kuni selle ajani millal laps läheb algkoolis. Inglismaal on rohkem kui üle 3600 lastekeskuse. Sinna on kokku toodud erinevad toetusgrupid, mis pakuvad erinevaid teenuseid, mida laps vajab ja seda kõike ühes kohas.
Nendes keskustes on lapsel võimalus luua sõprussuhteid ja läbi mängu õppida. Vanematel on võimalus saada professionaalset abi lapse tervise kohta, infot töö ning õppimisvõimaluste kohta. Teenused mida lastekeskused peaksid pakkuma:
Lapse ja pere terviseteenused, mis hõlmab tervise külastust ja rinnapiimasöötmise toetust; Enamus keskused pakuvad kõrgekvaliteedilist lapsehooldust, need kes seda ei paku annavad infot kohalikest lapsehoolduse võimalustest; juurdepääsu spetsialistidele nagu kõneteraapia, tervislik toitumine jne. Aitavad leida tööd ja erinevaid kursuse võimalusi.
11 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID
Selles peatükis anname ülevaate Inglismaal tegutsevatest spetsialistides, kes tegelevad erivajadustega inimestega. Samuti anname ülevaate erispetsialistide väljaõppest.
Perearst (General Practitioner ­ GP). Perearst seletab inimestele lahti erivajadustega kaasnevad terviseprobleemid , kui vaja kirjutab välja ravimeid, väljast suunamiskirju teiste spetsialistide juurde (nt. nõustaja või psühhiaater).
Community mental health teams (Ühiskondlikud vaimse tervise meeskonnad). Aitavad vaimupuudega inimestel saada hakkama ühiskonnas. Meeskond kuuluvad:
Sotsiaaltöötaja; Hooldusõde; eriarst; psühhiaater; psühholoog; nõustaja; ühiskondlik tugitöötaja, näiteks tugikodus.
Care co-ordinators ( hooldus koordinaator). Selline spetsialist aitab rääkida erinevate spetsialistidega ning olla inimene, kes räägib ja toetab klienti, samuti koostab ta kliendile hoolduplaane.
Community nurses and health visitors (Kogukonna hooldusõed ja tervise nõustajad). Seda teenust saab kasutada siis kui inimene vajab hooldamist kodus. Nad on registreeritud hooldusõed kes töötavad kogukonnas- inimeste kodudes, koolides ja kohalikes tervisekeskustes. Inimesed kellega nad töötavad võivad olla haiged või siis puudega. Hooldusõed hoolitsevad ka nende eest kelle tervis võib tõenäoliselt olla ohustatud või nõrk, nt. vanemad inimesed, lapsed või siis õpiraskustega inimesed. Samuti aitavad nad inimestel saada erinevaid abivahendeid. Hooldusõed töötavad koostöös perearstide, kohalike sotsiaaltöötajate ja haiglatega. Sinu perearst võib sulle soovitada kogukonna põetaja teenust.
Nõustajad (Counsellors). Tegelevad suhtlemisteraapiaga, mille ajal kliendid räägivad oma mõtete ning tunnete kohta. Nõustamisteenust on võimalik inimesel saada läbi National Health Service 'i. Nõustamisteenust võivad pakkuda järgnevad spetsialistid:
12 kogukonna hooldusõed; psühhoterapeudid; psühholoogid; sotsiaaltöötajad; kutseterapeudid.
Harduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEV koordinaator) - ( SENCO ­ Special Educational Needs Coordinator) HEV koordinaator koostöös klassijuhataja ja koolijuhtkonnaga mängib tähtsat rolli hariduslikke erivajaduste poliitika arengus, lisaks sellele aitab tõsta HEV laste saavutusi koolis. HEV koordinaator on õpetaja, kes on vastutav HEV õppijate eest koolis. Kõikides koolides on olemas HEV koordinaator, kes töötab koos erinevate õpetajate ja lastevanematega selleks, et tagada HEV õpilaste vajaduste rahuldamine.
Kui lapsel on HEV ja ta ei arene piisaval määral vaatamata õpetaja abile, siis saab aidata HEV koordinaator, tema töö seisneb: Teha kindlaks, et vanemad või eestkostja on regulaarselt informeeritud oma lapse hariduslikest erivajadustest; Toetada personali ning teisi spetsialiste, kes tegelevad lapsega; Jälgida, et lapsele on koostatud individuaalne haridusplaan (Individual Education Plan); Teha kindlaks, et informatsioon lapse kohta on kogutud ja hoitud vastavalt kaasaegsetele nõudmisele.
HEV koordinaatori rolliks üldhariduskoolis:
kooli hariduslike erivajaduste poliitika igapäevane kontroll; õpetajatega sidepidamine ning nende nõustamine; Abiõpetajate juhtimine ja nende tööde koordineerimine ; HEV laste registrite kontroll; HEV laste vanematega koostöö; personali kvalifikatsiooni tõstmisele kaasa aitamine ; välisorganisatsioonidega koostöö (hariduslikud -psühholoogilised teenused, tervise- ja sotsiaalteenused).
13 Erispetsialistide väljaõpe
Kõigil kes soovivad töötada eriõpetajatel ja ­spetsialistidel peavad olema teadmised ja oskused eripedagoogika valdkonnas ning nendel peab olema tuttav Hariduslikke Erivajaduste Praktika Seadus (the SEN Code of Practice). Kui õpetajad alustavad oma tööpraktikat, peavad nad alluma kindlatele standarditele, eelkõige peavad nad lati juhinduma põhimõttest koostada HEV lastele just selliseid õppeplaane mis kõige paremini rahuldavad nende HEV tulenevaid vajadusi.
Inglismaal tegeleb Eriõpetajate ja -spetsialistide koolitusega Training and Development Agency for Schools (TDA), kus toimuvad kursused (varasemalt peab olema omandatud tava õpetaja kvalifikatsioon). Kursused jagunevad kaheks: Põhiõppe (ITT ­ Initial teacher training) ­ algõpe, HEV laste õpetamine klassis. Õppe edasijõudnutele (CPD ­ Countinuing professional development) ­ erispetsialistid nagu eripedagoog -> HEV koordinaator.
Lisaks nõuab The Education (Teachers) Regulations 1993 õpetajatelt, kes töötab vaegkuuljatega ja ­nägijatega, lisa kvalifikatsiooni omandamist kolme aasta jooksul.
14 4. VANEMATE KAASAMINE
Perekonnad, kus kasvavad erivajadustega lapsed, seisavad sageli silmitsi sarnaste probleemide ja katsumustega. Näiteks peavad nad tegelema laste haridust puudutavate küsimustega, erinevate teenuste võimalustega, teraapiate ja muu sellisega.
Lapsevanemal on suur roll oma lapse haridustee kvaliteedis ning seetõttu on neil õigus esitada oma seisukoht selles osas. Vanemad saavad abi paljudest erinevatest asutustest, kes jagavad nõuandeid hariduslike erivajaduste (HEV) asjus.
Abi saamine
Kui lapsevanem ei ole rahul kooli poolt pakutavaga, tuleb esmalt konsulteerida HEV koordinaatoriga või kooli personaliga. On loomulik, et mõnikord tekib kahe osapoole vahel arusaamatusi, seega on koostöö lapse kooliga väga oluline. Suure tõenäosusega aitab see kaasa erimeelsuste lahendamisele või nende edaspidisele vältimisele.
Mõnikord on abi sellest, kui rääkida teiste lastevanematega, kes on sarnases olukorras. Selleks on Suurbritannias olemas vanemate suhtlusvõrgustikud, kohalikud ja üleriigilised vabatahtlike organisatsioonid ning tugigrupid.
Kõik kohalikud omavalitsused peavad jagama asjakohast informatsiooni ja pakkuma tuge lapsevanematele, kellel on hariduslike erivajadustega laps. Suurbritannias asuvate vabatahtlike ühingute poolt pakutavate teenustega kaasneb enamasti ka sõltumatu tugigrupp vanematele (IPS ­ Independent Parental Supportest), kuhu kuuluvad sel alal pädevad vabatahtlikud, kes vanematele tuge ja nõustamist pakuvad.
Enamus lapsevanematele mõeldud ühinguid pakuvad:
konfidentsiaalseid abiliine (pakuvad tuge telefoni teel); erapooletut informatsiooni HEV teemadel ; abi erinevate ankeetide/ paberite täitmisel; vajalikku tuge, kui on tekkinud erimeelsused kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel; erinevate organisatsioonide (nii riiklike kui ka vabatahtlike) kontaktandmeid; abi kontakteerumisel kohaliku tugigrupiga; võimalust esitada oma seisukohti ja teavitada sellest ka kohalikku omavalitsust;
15 erinevaid koolitusi.
HEV koordinaator (SENCO)
HEV koordinaator (SENCO) on õpetaja, kes vastutab erivajaduste valdkonna eest koolis. Igas koolis on HEV koordinaator, kes teeb koostööd teiste õpetajatega ning lapsevanematega, et tagada HEV laste jaoks sobiv õpikeskkond.
Kui sinu lapsel on hariduslik erivajadus ning tavaõpetaja ei suuda tagada talle temale sobivat õpet, siis kaasatakse HEV koordinaator, kelle ülesanne on: tagada, et lapsevanem või hooldaja oleks piisavalt informeeritud; toetada lapsega tegelevaid spetsialiste; tagada, et individuaalne õppekava oleks korrektselt vormistatud ; tagada, et sinu last puudutav informatsioon oleks asjakohane.
HEV koordinaator oskab anda ülevaadet kooli lähenemisviisist HEV lastele hariduse andmisel. Tema käest võib julgelt küsida, millised on lapse koolis hoiakud erivajaduste suhtes ning kuidas on seal õppetöö korraldatud. Koolil peaks olema välja töötatud HEV-poliitika, millega lapsevanem peaks kursis olema. Lisaks on lapsevanemal õigus koolis ringi vaadata, et tutvuda sealsete tingimustega (näiteks millised on kitsaskohad füüsilise puudega lapse jaoks).
IPSEA (Independent Parental Special Education Advice )
IPSEA on ühing, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid, kes pakuvad lapsevanematele tasuta nõustamist lapse erivajaduste kohta. IPSEA tegutseb Inglismaal ja Walesis. Paljud seal tegutsevad spetsialistid on ise HEV laste vanemad. IPSEA teenused:
üldise informatsiooni jagamine; nõustamine, kui lapsevanem on apelleerinud SENDIST*-sse (Special Educational Needs and Disability Tribunal); puude diskrimineerimise alane nõustamine ja koolitused . * SENDIST lahendab olukordi , kus lapsevanemad on edasi kaevanud kohaliku omavalitsuse otsuseid HEV hinnangute ja otsuste kohta..
16 Special Kids in the UK (Erilised Lapsed Suurbritannias)
Special Kids in the UK on heategevuslik organisatsioon lapsevanematele, kellel on kodus erivajadusega laps. Organisatsiooni eesmärk on tutvustada omavahel erivajadustega laste perekondi selleks, et need saaks üksteisele tuge pakkuda ning kogemusi vahetada. Organisatsioonile panid aluse lapsevanemad, kellel on erivajadusega laps ning kes pidasid vajalikuks sedalaadi kogemuste ja info jagamist. Nad loodavad, et kõik perekonnad, kus kasvavad erivajadusega lapsed, mõistaksid, et nad ei ole üksi.
Kodulehel on olemas ka foorum , mis on avatud kõikidele HEV lastega kokkupuutuvatele inimestele: perekond, sugulased, sõbrad ja teised lapsega tegelevad spetsialistid. Kinnitatud heategevuslikud liikmed omavad juurdepääsu erinevatele liikmetele mõeldud hüvedele (näiteks soodushinnaga reisid ja sissepääs erinevatel üleriigilistel perepäevadel olevatele atraktsioonidele). Heategevuslikud liikmed võivad osaleda hääletamistel ja aruteludel, kus arutatakse erinevaid tegevusi (näiteks hääletada selles osas, kuidas heategevuslikke fonde kasutada).
HEV laste koduõpe
Kõik lapsevanemad peavad tagama oma lapsele hariduse omandamise võimaluse, mis vastaks nende ealistele vajadustele, oskustele ja võimetele (Haridusakt, 1996, osa 7). Siiski lubab Suurbritannia seadus lapsi kodus õpetada, kui see vastab selleks ettenähtud tingimustele. Kuigi Suurbritannias on õppimine kohustuslik lastele vanuses 5-16, siis kooliskäimine ei ole kohustuslik. Lapsevanemal on õigus oma last kodus õpetada, sõltumata sellest, kas lapsel on hariduslikud erivajadused või mitte. Kui hariduslike erivajadustega laps on koduõppel, peab kohalik omavalitsus veenduma selles, et lapse vajadused on rahuldatud.
Perekondadele, kes otsustavad oma lapsi kodus õpetada, ei ole selleks ette nähtud spetsiaalseid rahalisi vahendeid. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust selliseid peresid rahaliselt toetada, kuid mõningad omavalitsused pakuvad vanematele tasuta riikliku õppekava materjale ja muid tugiteenuseid, mille ulatuse ja määra üle otsustab omavalitsus, tuginedes oma eelarvele ning konkreetse lapse vajadusele.
17 KOKKUVÕTE
Suurbritannia haridussüsteem on hästi arenenud ning pakub nii tava kui ka HEV lastele neile võimete kohast haridust. Suurbritannias on palju erinevaid seaduseid, mis reguleerivad HEV laste õpet riiklikus koolis riikliku õppekava järgi. Samuti on selles riigis hästi välja arendatud tugiteenuste süsteem, mis on HEV lapse vanemale igal sammul toeks ja abiks.
Kindlasti tuleks ära märkida, et tänu heale haridussüsteemile ja innukale erivajadusega inimeste kaasamise poliitikale käib vaid üks protsent lapsi nö erikoolides ja ka puude määramist ei võeta ette kergekäeliselt. Lapse erivajaduste rahuldamise eest koolis seisavad nii HEV koordinaator kui ka klassiõpetajad, samuti peavad KOV-id toetamissüsteemile kaasa aitama , määrates hulgaliselt erinevaid toetusi ja pakkudes hulgaliselt teenuseid selleks et HEV lapsed ja inimesed üldiselt ei oleks ühiskonnast kõrvale tõrjutud.
18 ALLIKAD
1) Adjusting to disability http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/HealthAndSupport/ArrangingHealthAndSoc ialCare/DG_10038658 [27.09.2011] 2) Community nurses and health visitors http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/HealthAndSupport/WhosWhoInHealthServ i ces/DG_4003759 [30.09.2011] 3) Complete national overview - United Kingdom ( England ) http://www.european - agency.org/ country -information/united-kingdom-england/national-overview/complete- national-overview [30.09.2011] 4) Complete national overview - United Kingdom ( Northern Ireland ) http://www.european-agency.org/country-information/united-kingdom-northern - ireland/national-overview/complete-national-overview [30.09.2011] 5) Disabled Students' Allowances (DSAs) http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/EducationAndTraining/HigherEducation/D G_10034898 [27.09.2011] 6) Elective Home Education http://www.home-education.org.uk/docs/ehelg.pdf [04.10.2011] 7) Free bus travel in England for older and disabled people http://www.direct.gov.uk/en/TravelAndTransport/Publictransport/BusAndCoachTravel/D G_10036264 [27.09.2011] 8) HE and Special Educational Needs http://www.education - otherwise.net/index.php? option =com_content&view=article&id=92&Itemid=73 [28.09.2011] 9) Home Education Advisory Service http://www.heas.org.uk/ [10.10.2011] 10) Housing for older and disadvantaged people http://www.communities.gov.uk/housing/housingolderpeople/ [27.09.2011] 11) IPSEA ­ Independent Parental Special Education Advice http://www.ipsea.org.uk/ [04.10.2011] 12) Mental health care professionals http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/HealthAndSupport/MentalHealth/DG_1002 3345
19 13) Sheltered housing http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/HomeAndHousingOptions/SupportedHous i ngSchemes/DG_4000295 [30.09.2011] 14) Special Educational Needs (SEN) http://www.ipsea.org.uk/Apps/Content/html/?fid=54 [10.10.2011] 15) Special educational needs co-ordinator - SENCO http://www.surrey.gov.uk/sccwebsite/sccwspages.nsf/LookupWebPagesByTITLE_RTF/ Special+educational+needs+co-ordinator+-+SENCO?opendocument [27.09.2011] 16) Special educational needs http://www.education.gov.uk/popularquestions/childrenandfamilies/specialeducationalne eds [28.09.2011] 17) Special Kids in the UK http://www.specialkidsintheuk.org/ [04.10.2011] 18) Special Needs Kids http://www.special-needs-kids.co.uk/ [10.10.2011] 19) Support for special educational needs: parent partnership services and other organisations http://www.direct.gov.uk/en/Parents/Schoolslearninganddevelopment/SpecialEducational Needs/DG_10016184 [27.09.2011] 20) Supporting People programme http://www.direct.gov.uk/en/DisabledPeople/HomeAndHousingOptions/SupportedHous i ngSchemes/DG_4000297 [10.10.2011] 21) Sure Start Children's Centres http://www.direct.gov.uk/en/Parents/Preschooldevelopmentandlearning/NurseriesPlaygro upsReceptionClasses/DG_173054 [27.09.2011]
20