USA peale teist maailmasõda - 1974 (0)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974

Tartu 2009

Sisukor
Teise maailmasõja lõpp 3
Harry S. Truman 4
Trumani doktriin 4
Marshali Plaan 5
Sisepoliitika 5
Dwight Eisenhower 8
Välispoliitika 8
Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back ) 8
Sisepoliitika 9
J.F. Kennedy 10
Välispoliitika 10
Paindliku reageerimise doktriin 10
Sisepoliitika 11
Lyndon Johnson 12
Välispoliitika 12
Sisepoliitika 12
Richard Nixon 14
Välispoliitika 14
Sisepoliitika 14

Teise maailmasõja lõpp
Teine maailmasõda lõppes Nürnbergi protsessiga 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Peale Franklin Delano Roosevelti surma sai presidendiks Harry Truman. Otsustati vähendada USA ja Nõukogude Liidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil . Trumani kutsel saabus Churchill USA-sse ja pidas Fultonis kõne.

Harry S. Truman
Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris, Missouris John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana .Vend, John Vivian ( 1886 -1965), sündis kaks aastat hiljem, ning õde Mary Jane Truman 5 aastat hiljem (1889-1978). Harry isa John oli farmer ning tegeles eluskarja müügiga. Truman elas Lamaris kuni ta oli 11. kuune siis kolis nende perekond vanavanemate 600. aakri suurusesse farmi Grandviews.c Kui Truman sai kuue aastaseks, kolis perekond Independence'isse, kus Harry hakkas käima pühapäevases kirikukoolis. Tavakoolis hakkas ta käima kaheksa aastaselt. Noore poisina olid tema huvideks lugemine ja muusika . Ta ärkas üles varahommikul, et harjutada klaverimängu, mida ta õppis kuni ta sai 15. aastaseks. Tema lemmik raamatuteks olid ajaloolised sõjalood ja autobiograafiad. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta mitmetel vaimulike töökohtadel. Ta naasis Grandview’sse 1906 ja töötas seal järgneva aastakümne. Ülejäänud elu teema juurde tagasi tulles meenutas Truman nostalgiliselt oma aastaid farmerina töötades.
Trumani doktriin
1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. Teisele maailmasõjale järgneval ajal võistlesid USA ja Nõukogude Liit jõutasakaalu pärast. Suurbritannia teatas, et ei saa pärast 1947. aasta 31. märtsi enam lubada Kreeka ja Türgi toetamist. Pärast Trumani kõnet Kongressile eraldas viimane kiiresti abiks 400 miljonit dollarit.
Ettekandes ütles Truman järgmist:
Maailm pole staatiline ning status quo ei ole püha. Siiski ei saa me lubada muudatusi status quo's ÜRO harta vastaselt, kasutades selliseid meetodeid nagu ähvardus või petlikke vahendeid nagu poliitiline sisseimbumine. Aidates vabadel ja sõltumatutel rahvastel säilitada vabadust, aitab USA ÜRO harta põhimõtteid ellu viia.

Marshalli Plaan

Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid paljud euroopa riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ( OEEC ). Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru.

Sisepoliitika

II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. “Punasele hirmule” aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovetiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs võttis teise pöörde kui endist aseriigisekretäri Hissi alusetult süüdistati kommunismi spiooniks olemises ja toimus kohtuprotsess Rosenbergide üle aatomisaladuste reetmise pärast. Toimus kommunistlike meeleolude uurimine ka Hollywoodis. Senaator J. R. McCarthy avaldas nimekirja 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. 1954.a. võeti ta ise vastutusele. Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja järgneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana riigina. Rahvuslik koguprodukt tõusis sujuvalt USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust). Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotentsiaal säilis. Peale sõda hakati Euroopat varustama mis soodustas tööstuse arengut. Samuti sai USA tagasi sõjaaegseid laene ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. 1944.a Bretton Woodsi konverentsil muudeti dollar justkui ülemaailmseks valuutaks, mis tagati USA kulla (USA-s ¾ maailma kulla varudest ) ja kaupadega (70% maailma tööstustoodangust valmis USA-s) Toimus kiire kasv autotööstuses(1946- 1955) toodetud autode arv neljakordistus. Üleminekuga rahuaja majandusele (reekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi „Õiglane plaan“-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha , eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintšimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis , koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees , föderaalametites, haridusasutustes (1954.a.) jne. Paljud linlased asusid elama nn Päikesevööndi linnadesse või linnakeskustest eeslinnadesse. Toimus telerite arvu kiire kasv, 1946.a alla 17000 1949 aastaks 250 000 ja 1960 aastal ¾ peredest teler, sellega kaasnes ka telereklaamide levik. Hollywoodi filmid ujutasid üle Euroopa ja lõid pildi USA-s kui maapealsest paradiisist . Üldiselt valitses filmitööstuses peale teist maailmasõda kriis. Tänu televisioonile toimus traditsiooniliste soorollide taastamine. Hakkasid levima odavate pehme- kaanelised raamatud (paperback books ). Osa kirjanikke, „Beat generation“ nn biitnikud- löödud sugupõlv, astus konventsionaalsete väärtuste ja mugavnemise vastu. Nt Jack Kerouac „Teel“ avaldatud 75m pikkusel paberirullil, kus puudusid kirjavahemärgid ja lõigud ja A.Ginsbergi poeemis „Ulgumine“ kritiseeritakse moodsat tsivilisatsiooni. Elvis Presley propageeris mustanahaliste rokkmuusikat ja šokeeris nn pardi -saba soenguga.

Dwight Eisenhower
Dwight David Eisenhower sündis 14. oktoobril 1890 Denisoni linnakeses Texase osariigis oma vanemate kolmanda pojana. Kui Dwight oli aastane, kolis perekond Kansasesse ja asus elama Abilene'i linnakesse. Sellest linnakesest sai Dwight Eisenhoweri noorpõlvelinn, kus möödusid tema kooliaastad ja kus ta raske tööga oma esimesed dollarid teenis. Peres oli 6 poega . Kui kitsas elu viis näiteks Benito Mussolini sotsialistide hulka, siis Dwight Eisenhoweril ei tulnud kunagi mõttesse revolutsioonilisel teel oma elujärge parandada. Tema lootis edu tulevat tööst. Dwight käis tööl meiereis, tööpäeva pikkus oli 14 tundi. Dwight David Eisenhower, rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja.

Välispoliitika

Võimsa samaga tasumise poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve. Koos riigisekretär J.F.Dullesega deklareerisid kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist. Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 1956.a kriisi ajal. Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis –Idas mis andis USA-le võimaluse sekkuda jõhkralt Ladina Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid , kes vaid end antikommunistiks kuulutas (1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO. Eisenhower. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi.

Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)

Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - “kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre ”. Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge.

Sisepoliitika

President püüdis piirata oma rolli nimetades seda „dünaamiliseks konservatiivsuseks“ või „moodsaks vabariikluseks“, mis tähendas konservatiivsust raha asjades ja liberaalsust seoses inimestega. Seadusandluse väljatöötamisel polnud suuri edusamme , kuid tehti hästi lobbytööd ja oma kavad suruti parlamendis. läbi D.Eisenhower. üks väheseid presidente, kes lahkus ametist sama populaarsena kui sinna asus. Eisenhoweri Eesmärgiks oli tasakaalustada eelarve, vähendada kulutusi ja makse. Probleemiks oli raha väärtuse langemine ja inflatsiooni kontrolli all hoidmine. 1956 aastal toimus tööstustööliste arvu kahanemine ja teenustepakkujate ehk valgekraede arvu hüppeline kasv see tähendab keskklassi kasv. Mõned firmad hakkasid maksma garanteeritud aastapalka ja tegid pikaajalisi töölepingud. Võeti kasutusele merealune nafta , mis võimaldas energeetikamajandust erinevalt demokraatidest muuta eraettevõtluseks. 1954 aastal otsustati Ülemkohtus, et rassiline eraldatus ei kehti riigikoolides. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: 1957 Little Rockis (Arkansases) pidi president saatma föderaalväed klassiruumidesse, et tagada 9 mustanahalise õpilase vastuvõtmise varem ainult valgetele mõeldud keskkoolis , 1955 a Montgomerys (Alabama) mustanahaline õmbleja Rosa Parks istus bussi eesotsa, politsei arreteeris ta. Algas bussisüsteemi boikott , mida organiseeris babtisti koguduse noor vaimulik Martin Luther King 1957 viidi läbi kodanikuõiguste seadus, mis andis föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. 1960 aastal tehti lisaseadus , mis valimistel osalemise takistamise eest nägi ette ranged karistused. Seoses eeslinnade kasvuga ehitati sinna ka suuri kaubanduskeskusi. Peale Teist maailmasõda oli neid 8, aga juba aastaks 1960 oli neid 3840. 1956 aastal viidi läbi kiirteede seadus mis nägi ette eraldada 26 miljardit dollarit kiirteede ehitamiseks, kokku 64000 km, et ühendada kõik riigi osad. Kunstis tekib abstraktsionismile vastukaaluks happening ja popkunst . Pealetungiva televisiooni tõttu võetakse kasutusele kinos uued filmitehnilised võtted: laiekraan, laifilm, stereoheli Levib populaarne teleshow. “I Love Lucy“, kus võeti kasutusele palju tehnilisi ja kunstilisi uusi võtteid.

J.F.Kennedy
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas ) oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. John Kennedy oli demokraat . Ta oli senaator 1953–1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. John F. Kennedy mõrvati Dallases . Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna . Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. 1939. aasta 22.–24. mail külastas John F. Kennedy Eestit.

Välispoliitika

Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata. 1962 toimus raketikriis Kuuba ümber millest sai pöördepunkt USA ja Nõukogude Liidu suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid. 1963 aastal viidi läbi Moskva piiratud tuumakatsetuste leping. Samuti hakkas USA Abi suurendama Lõuna-Vietnami diktaatorile Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower, ( Doomino teooria) 1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, lennukeid ja eriüksuseid. Hiljem veel 10 000 juurde.

Paindliku reageerimise doktriin

Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata.

Sisepoliitika

Uute rajajoonte (horisontide) poliitika, mida pärast tema tapmist Dallases 22.nov 1963 viis ellu järglane Johnson. Üheks prioriteediks oli majanduslanguse peatamine, mida üritati teha maksude vähendamisega. Vaesuse vastu võitlemise programmi alustati miinimum palga tõstmisega. Mustanahaliste võitlus võrdsuse eest jätkus, 1963 toimus „Marss Washingtoni“->200 000 laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga. Fraas -“ma unistan“ sai võitlusmotoks kongressis. Võeti vastu kodanikeõiguste tagamise eelnõu –rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes mustanahalise James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppimise kindlustamine. 1960 ja 1970 tekkis naisliikumine ja nii nimetatud seksirevolutsioon ehk rasestumisvastaste vahendite arengu ja müügi kasv. Samuti politiseerus latiinode liikumine, neid hakati kutsuma chicanodeks ( mehhiko päritolu ameeriklased . Nad alustavad oma organisatsioone loomist ja üheks nende liidriteks muutub Cesar Chavez kes on „Ühinenud Farmitöölised“ juht ja üleriigilise tarbijaboikoti organisaator . 1961. valitakse Kongressi latiino Henry B. Gonzalez. Siiamaani on USA olnud kosmosevõidujooksus mahajäänuna. Jätkub noorte protest kuuekümnendate põlvkonna keskklassi elumudeli vastu, Betty Friedani „Naise müstika“ vallandas naisliikumise, kodutehnika areng muutis ka rollijaotust peredes .

Lyndon Johnson
Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 - jaanuar 22, 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president 1963-1969. Alguses sai Johnson presidendiks olles asipresident John F. Kennedy mõrva ajal ja lõpetas tema valitsemisaja ise presidendina. Ametlikult valiti ta presidendiks 1964 aastal. Presidendina olles töötles ta välja „suure ühiskonna“ programmi mis oli kõige ambitsioonikam kodumaine seadusandlik programm pärast Roosevelti uut kurssi. Johnsoni ajal asututi ka USA Vietnami sõtta.

Välispoliitika

Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Vietnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist.

Sisepoliitika

1964 viidi käiku „suure ühiskonna“ programm ,see oli kõige ambitsioonikam kodumaine seadusandlik programm pärast Roosevelti uut kurssi. Suure ühiskonna programmiga kaasnesid eelarvest suured kulutused sotsiaalküsimustele ja eelkõige elamuehitusele. Eluasemeprogrammi abil anti üüritoetusi vaestele, loodi elamuid ja linnaarenguministeerium. Anti vaestele ka suuremaid võimalusi eluaseme - tervishoiu ja haridusküsimustes. Medicare’i tervisekindlustus programm oli suunatud vaestele, samuti tehti alg-ja põhiharidusprogramm, milles toetused vaestele peredele . 1968.a suured sõjavastased demonstratsioonid ja tänavalahingud Chicagos . Samal ajal mustanahaliste võitlus aktiviseerub mille tõttu viiakse läbi 1965 valimisõiguse seadus. 1966 aastaks on lõunas juba 400 000 mustanahalist valijat. 1968 aastal tehakse mõrvatakse neegerliikumise juht Martin Luther King
„Mul on unistus , et ühel päeval istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad Georgia punastel küngastel ühiselt vendluse laua taga“
Aktiivsust kogub ka feministide liikumised, 1964 aastal saavutasid naisõiguslased oma tahtmise. Võeti vastu soolise diskimineerimise vastase seadusparandus. Latiinod liikusid edasi poliitilisele tasandile. Latiinode üks liidreid Eliso („Kika“) dela Garza valiti Kongressi, Senatisse sai Latiino Joseph Montoya. Tema ja Gonzalez said hiljem Kongressi komiteede esimeesteks. Tõusmist jätkas ka põliselanike aktiivsus. 1968 asutati Ameerika Indiaanlaste liikumine “AIM“, mille kaudu valitsuse raha jõudis indiaanlasteni.
Lõpuks saavutati ka edu kosmonautikas: 1965.a kahepäevane kosmoselend 1966 kahe kosmoselaeva põkkumine ja astronaut väljus avakosmosesse („ Gemini “ projekt). Esimest korda tekkis mure keskkonna pärast, mis tõttu võeti vastu 1967 aastal puhta õhu seadus, mille kehtestati õhukvaliteedi standard. Beebibuum jõudis lõpule ja alguse sai rahvastiku vananemise. Beebibuumi ajal sündinud noored jõuavad teismeliste ikka mis tekitab noorte kontrakultuuri levik 1960-ndate lõpul ja 1970. alguses, moodi läksid pikad juuksed, habe, laiad püksid, sinised teksased ja T-särgid pintsakute ja lipsude asemele. Muusikastiilidest hakkas levima rock: Beatles, Rolling Stonesi kultus ja hard rock. Samuti tekivad erinevad noortele orienteeritud majandusharud . Igapäeva elu muutis ka esimese kodus kasutatava arvuti „APPLE“ kokkupanek. Noorte meeste seal tekitas rahutusi sõjakoleduste näitamine televisioonis mis tekitas noorte meeste seas keeldumise sõjaväkke minemast.

Richard Nixon
Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Hariduselt jurist . Ta oli ametis aastail 1969–1974 Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga.. Aastail 1953–1961 oli ta asepresident. Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas. 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford . Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus.

Välispoliitika

Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine .
Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat.
Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis . Selle tippkohtumisel, millest Ameerika poolel võttis osa Nixoni järglane Gerald Ford, lepiti kokku vastastikust usaldust ja läbipaistvust soodustavates abinõudes, milleta olnuks oluliselt raskem nende opositsiooniliste gruppide moodustumine Ida-Euroopas, millest said 1989. aastal rahumeelse revolutsiooni ja seega lõppkokkuvõttes Ameerika võidu katalüsaatorid külmas sõjas.
21. veebruaril 1972 asus president kümne päeva pikkusele riigivisiidile Hiinasse. See oli meediasündmus, mis näitas presidenti parimas valguses, aga külaskäik tõi kaasa ka tõsiseid edusamme: kõige selle juures, mis kahte suurriiki lahutas, suudeti siiski jagu saada Korea sõjaga tekkinud jääajast ja alustada uut peatükki kahepoolsetes suhetes.

Sisepoliitika

Nixoni loosungiks oli “ Seaduslikkus ja kord“. Võideldi poliitiliste protestide, narkootikumide kasutamise, seksrevolutsiooni vastu. Valimisperioodi ajal rünnati ajakirjandust ja püüti oponente vaikima panna. 1972 aastal Nixoni tagasivalimine. Spiro Agnew’i astus tagasi seoses altkäemaksu skandaaliga. Hiljem avastati 1972 aastal valimiskampaania ajal toimunud katse kuulata pealt Demokraatliku partei peakorterit Watergate kompleksis. „Washington Post“ ajakirjanikud hakkasid asja uurima , toimunu sai nimeks „Watergate afäär“, mille tõttu ka 9.08.1974a. Nixoni endapoolselt tagasi astus.
1973 aastaks oli inflatsioon kasvanud 9 protsendini. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle, USA majandus hakkas langema . 1973 aastal Jom Kippuri sõja tulemusena kehtestasid araabia maad naftale embargo ja OPEC maad tõstsid hindu 4X. Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni ja ka tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu USA majandusbuum , mis algas 1948.a
Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasandil vähenes. 1970 suured nii nimetaud teise laine sõjavastased protestid , toimusid üliõpilasrahutused Ohios Kent State’is, kus korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini intsitendi ja invasioon Kambodžasse muutis paljud noored kahtlevaks Ameerika väärtustes ja riigis. Feminismi liikumised saavutasid oma kõrgseisu 1970 aasta alguses. 1973 aastal Ülemkohus sanktsioneeris naiste õiguse abordile esimestel raseduskuudel. Toimusid radikaalsed indiaanlaste sammud televisiooni leviku tõttu ameeriklaste informeeritus indiaanlaste probleemidest suurenes.
Populaarseks said ka poliitilise ja sotsiaalse sõnumiga laulud. 1969 kolmepäevane rockifestival NY osariigis Woodstockis (0,5milj.inimest), millest siit filmide ja plaadialbumite abil kujundati nii nimetatud Woodstocki põlvkond. Keskkonna mure väljendati nimetades 22. aprilli 1970 aastal USA-s Maa päevas. Keskkonna vastaste kuritegude avastamiseks loodi sõltumatu föderaalamet ehk Keskkonnakaitseagentuur. 1969 saavus USA lõpliku edu mitmeaastasel kosmoserallis viies inimese Kuule .

Kasutatud kirjandus
Axelrod, A. (2002) America's wars New York : John Wiley & Sons , Inc.
Bennett, G. H. (2004) Ameerika presidendid 1945-2000 Tallinn: Kunst
Kuningas, T. (2002) Ameerika Ühendriigid.Tallinn: Ilo
Lapik , P. (2000) Ameerika Ühendriikide presidendid Tallinn: Perioodika
Teeple, J. B. (2004) Maailma ajalugu Tallinn: Varrak
http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Nixon