Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed Tartus 1690. aastal. Kuna õppimine käis kõikjal ladina keeles, siis polnud üliõpilastel ja teadlastel keelepiiri. Tartu kui ülikoolilinna osatähtsus langes. Paremaid tingimusi otsiti Pärnust, kuhu ülikool kolis 1699. aastal. Põhjasõda lõpetas ülikooli tegevuse 1710. aastal. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
käigus ta vallutas Ukraina ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga. Sellele järgnenud sõjas Poolaga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu...
• Avamispidustustel kuulutati, et uus kool on mõeldud ka talupoegadele. Siiski ei ole Rootsiaegse Tartu Ülikooli tudengite seast teada ühtki eestlast (siiski 1 lätlane). • Ülikoolis oli neli teaduskonda – filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõige kauem (6 a) õpiti filosoofiat. Enamik õpilasi olid rootslased ja soomlased, aadlikke õppis seal vähe (10%) • Ülikool oli ohtlikus piirkonnas – pidevalt ähvardasid Tartut sõjad Poola ja Venemaaga. 1656 tungisid Eestisse Vene väed ja kool koliti Tallinnasse. Seal käis ülikool alla, 1665 lõpetas kool tegevuse. • Uuesti avati ülikool 1690, koliti aga 1699 Pärnusse. Seal lõpetas ta tegevuse 1710. Uuesti avati ta alles 1802.
seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. 5. Nimetage fakte ja inimesi, mis ja kes seovad Eesti ja Rootsi kultuuri. 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku. Tartu akadeemia toimis Uppsala ülikooli privileegide alusel filosoofia-, õigus-, usu- ning arstiteaduskonnaga. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. Eesti Ajutise Valitsuse poolt moodustatud komisjoni tegevust juhtis Peeter Põld, kes nimetati ülikooli hoolekandjaks e kuraatoriks (hilisem pedagoogikaprofessor ja prorektor, Tartu Ülikooli audoktor). 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
hiilgav õpilane ja koguduse vanemad vaatasid talle kui koguduse ja usu tõusvale valgusele (1: 121). Kuid mida enam ta luges ja mõtles, seda enam sulasid ta lihtsad veendumused kahtlusesse. Temas oli tärganud uudishimu uurida, mis kristliku maailma mõtleja on kirjutanud Jumala ja inimese saatuse suurte küsimuste kohta. Ta omandas ladina keele ja selle kaudu antiikse ja keskaegse Euroopa filosoofia. Kõige enam mõjustas teda prantslane Rene Descartes. Aastal 1656 kutsuti Spinoza sünagoogi vanemate ette, kes süüdistasid teda ketserluses. Nad küsisid temalt, kas on tõsi, et ta on ütelnud oma sõpradele, ei inglid võivad olla hallutsinatsioonid, viirastused, et hing võib olla lihtsalt elu ja et Vana Testament ei räägi midagi surematusest. Meil ei ole teada Spinoza vastus. Teame vaid, et talle pakuti 100 floriini aastas, kui ta vähemalt väliselt nõustub säilitama lojaalsust oma sünagoogile ja usule, hoides oma kahtluse salajas
poolt.Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid 3 saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
vahetusraha hoiti. AJALOOST 1566 rajati Inglismaal Kuninglik Börs 1659 antakse Inglismaal välja esimene tsekk 1784 avab NY Pank praeguseks USA vanima pangakontori 1795 loodi USA rahapada ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes. Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad
· 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Kati Tarum VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS Allika analüüs Juhendaja: Toomas Anepaio 2011 SISUKORD 1.ALLIKA ANALÜÜS..............................................................................................................3 1.1.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.2.Allika liik.......................................................................................................................... 3 1.3.Liigendus...........................................................................................................................3 1.4.Keel ..........................................................................................................
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
1643-1645 taani ja rootsi vaheline sõda lõppes rootsi võiduga. Toimus puhtalt läänemerel 1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile. Sellega oli saanud Rootsi peaaegu kogu Eesti alad, puudu oli veel Ruhnu saar, mille sai alles 1660, kui sõlmiti Oliva rahu poola ja rootsi vahel , sellega sai endale Ruhnu saare Rootsi. Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest. Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg.
Tekiila ajalugu Juba ammu enne Hispaania konkistadooride randumist Mehhikos oskasid sealsed põlisasukad agaavist süüa-juua ning mitmesuguseid tarbeesemeid paberit, köit ja kehakatteid teha. Just sealt, hispaanlaste poolt Uus-Galiitsiaks ristitud piirkonnast on pärit iidsete maiade pulque, hilisem agaavivein, mezcal ja lõpuks ka tekiila ise. Levinuima käsitluse kohaselt sai jook oma nime Jalisco orus paiknevalt Tequila asulalt, millele anti ametlikud linnaõigused alles 1656. a. Sõltuvalt sellest, milline legend aluseks võtta, võis jook oma praeguse nime laenata ka kohalike tiquila- ehk tiquilo-indiaanlaste hõimult või iidsest nahuatl-indiaanlaste sõnapaarist tequitl ja tlan, mis kokku tähendasid tööd ning kohta, kus seda tehakse. Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla'deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased
*24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr.2 1.Muinasusund TARAPITA-Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine. VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt.allikates, sõnades,
Kui flaami natüürmordid mõjuvad eelkõige oma rikkalikkuse ja toredusküllusega, siis hollandi natüürmordid köidavad pigem sisemise soojusega. 20.Vermeer Erilise koha Delfti kunstnike keskel omab JAN VERMEER van DELFT (1632— 1675), kes on üheks vähemproduktiivsemaks kunstnikuks hollandi olustikumaalijate arvukas peres. Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks. Kõige iseloomulikumast küljest tulevad Vermeeri eripärased jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele
Rootsi võimu alla.(pm Poola alad Liivimaal) 1643-1645 Rootsi ja Taani vaheline sõda.Lõppes ka Rootsi võiduga. 1645 Brömsebro rahuga sõja lõpp ja sellega Saaremaa kuulus Rootsile. Sellega oligi Rootsi saanud pea-aegu kõik Eesti alad.Puudu oli Ruhnu saar , mille sai alles 1660 Oliva rahuga lõppenud sõja tulemusena Poola ja Rootsi vahel..Poola kinnitas, et Rootsile kuulub kogu võim Liivimaal. Venemaa , kes soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda kuni 1661 ja lõppes Rootsi võiduga. Eesti talupojad tegid kõik endast oleneva, et Rootsi võidaks. Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel. Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev. 1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks: Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg
Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal (15471559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini. Mehe laboratoorium oli ühendatud Catherine'i korteriga salajase vahekäigu kaudu, et lõhnaretsepte varaste eest kaitsta. Parfüümide menu Prantsusmaal aina kasvas, saavutades haripunkti 17. sajandil. Kuna populaarseks said lõhnastatud sõrmkindad, asutati 1656. aastal sõrmkinnaste ja parfümeeria gild. Iseseisva majandusharuna hakkas parfümeeria välja kujunema Louis XV trooniletulekuga 18. sajandil. Tema õukonda nimetati le cour parfumee'ks ehk lõhnastatud õukonnaks. Kuninglik armuke madam de Pompadour tellis ohtralt parfüüme, sest õukonnapea nõudis iga päev oma korterisse erinevat lõhna. Õukonna nimi tulenes ka sellest, et peale keha hakati lõhnastama ka riideid, lehvikuid ja mööblit. Parfüüm muutus vee ja seebi aseaineks.
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. 2 Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse.[4] Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4] Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde.
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
-Nõukogude ajal kuju eemaldati, taasiseseisvumisel taastati -Peahoone taga *Õppetöö nagu teistel ülikoolidel -Neli teaduskonda -Kunstid, sellel ajal juba nimega filosoofia -Usuteaduskond -Õigusteaduskond -Arstiteaduskond *Olid loengud ja dispuudid (vaidlused) *Oli 1706 üliõpilast immatrikuleeritud -Need, kes alustasid õppimist *Tartus oli ülikool 1632 1656, siis viidi Tallinna -Oli Rootsi-Poola sõda -Tallinnas hääbus (õppejõud ei läinud, vähem õpilasi) -Vahepeal ei olnud ülikooli *1690 1699 uuesti Tartus (taasavati) *1699 1710 oli ülikool Pärnus -1710 Pärnu alistus, enne alistumist varad ja õppejõud evakueeriti Rootsi -Pärnus oli ülikool ordulossi sukohas (varemed, jäänused) -Praegu on seal raamatukogu -Sellest Akadeemia tänav
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9
väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge 1612. a 20 000 meest. Nad sundisid poolakaid linnast lahkuma, kogunedes Moskva alla. 1613 kutsuti Moskvasse maakogu, et valida uus tsaar. Valiti 15- aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelise d) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Hispaania pärilussõda - oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid. Sõja põhjustas vaidlus selle üle, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast järglasteta Carlos II, viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Carlos II oli pärandanud oma valdused Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana omandas nimekuju Felipe V. Ent
aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa
valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal
· Schnepfenthalis · 1814 5.Raamatute autoriteks on: 24.Sookolite võimlemisrühmade ,,võimlemise kunstist"Hyronymus organiseerija Miroslaw Tyrs(1832- Mercurialis 1884)oli,kas ,,raamat keha harimisest" Johann Heinrich · Ajaloolane Pestalozzi · Filosoof "õpetus võimlemis kunstist" Adolf Spiess · Füsioloog ,,Didactica macgna" 1656 Jan Amos Komesky ,,Mõtteid kasvatusest" 1663 John Locke 25. Tsehhi võimlemissüsteem rõhutas ,,emilie ehk kasvatusest" J.J.Rousseau · Võistluslikkust · Liigutuste asendite ilu ja rahvuslikku 6.Raamatu ,,võimlemise noorsoo jaoks" joont kirjutas · Kehaliste harjutuste füsioloogilist · Friedrich ludwig Jahn
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise k...
Saaremaa kuulus Taanile. Nii Poola kui Rootsi soovisid endale kogu Baltikumi. Poola ja Rootsi vahel puhkes sõda, mis kestis vaheaegadega ligi 30 aastat. Tekkisid usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, aga poolakad katoliiklust. Lõpuks jäi peale siiski Rootsi. 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, millega poolakad loovutasid Liivimaa rootslastele. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa. Baltimaade vallutamise kavatsustest ei loobunud ka Venemaa, tungides 1656.a Baltikumi ja vallutades Tartu. Kuid Rootsi oli sõjaliselt tugevam. 1661.a sõlmiti Kärde rahu ning Venemaa viis oma väed vallutatud alaldelt välja. Sõjategevuse lõppedes oli Eesti alal peaaegu kolmveernd taludest tühjaks jäänud, elupaiga vahetuse, nälja, haiguste, tapmise tõttu. Taludesse asus elama palju välismaalasi naaberriikidest. Rannikutel elasid rannarootslased. Rootsi aja lõpul elas Eestis 400 000 inimest.
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
· Paganduse Kõrgkool · Rezekne kõrgkool · Riia Stockholmi Majanduskõrgkool · Vidzeme kõrgkool · Ventspils kõrgkool · Riia Õiguskõrgkool ESIMENE KOOL Riias ja Baltikumis Piiskop Alberti asutatud Riia Toomkool (1211) JOHANNES Riia kunstkösitöölise pieg REUTER TÜs 1650 1656 teoloogia, pastor Janis Reiters (1631 1695/97) KARLIS VILJAMS · Vabaks lastud päritori Ainazist (1779 1847) · TÜs 1803 1809 matemaatika · Maarahva esindajana immatrikuleeriti 111. Üliõpilasena · Müüris TÜ peahoonesse telliskivi DAVID · Läti päritolu farmatseut HIERONYMUS · Arst GRINDEL · Keemik (1776 1836) · 1804 14
Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte, sest ta oli arvestanud sellega kui oma tulevase valdusega 1655. a sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks ja lootes seni käest libisenud alad lõpuks ometi vallutada, alustas tsaar 1656. a suve hakul sõda, Riia piiramine ei õnnestunud ja suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. a sügisel 1658. a lõpul tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu, kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. a Kärdes lõplik rahu, millega venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse Linnad: kogu Eesti elanikkonnast moodustasid linlased 6%, mis oli tolle aja kohta küllaltki kõrge suhtarv
normaliseerimisest ja vene kaubandusest). Läbirääkimised ei jäänud 1615 aastasse, rootslased esit liiga suuri nõudmis, eelkõige põhjater loode-venemaal. Rootslased võtavad ette viimase katse vallutada pihkva, ei õnnestu. Sügisel 1616 algavad läbirääkimised mõlemale poolele sobivamas võtmes. Päädivad uue rahulepinuga, mis oleks täisrahu. 27.veebr 1617, sõlmitakse Stollovo külas. Rahuleping sõlmitakse pikaks ajaks kuni 1656 aastani. Ingverimaa ja kägisami lähevad rootsi iigi koosseisu. Rootslased olid hõlmanud rohkem ,kui ingverimma ( nt Novgorodi), rootslased tõmbavad enda väed nendest välja. Rootslased lõpetavad Vene poolte abistamise, tunnustavad vene tsaarina Romanovit. Venelased loobuvad enda pretensioonidest ( eestija Liiivmaale), rootslased saavad sõjakahju, ette nähtud rahas, mis iseenesest jõuab ka rootsi, said 50 000 rubla= 20 000 taalrit. Lubati toetada poola vastaseks võitluseks
1625 Rootsi hõivab Tartu 1629 Altmargi vaherahu. Poola loovutab kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. ROOTSI AEG Rootsi aja kujunemine: 1583 Pljussa rahu, Põhja-Eesti 1629 Altmargi rahu, Liivimaa 1632 avatakse Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu, Saaremaa 1645 Brömsebro rahu 1661 Oliwa rahu, Ruhnu. 1656 Vene väed tungivad Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. 1661 Kärde rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venelased on Kõrgeim võim kindralkubernerile. Saksa aadli võim säilib. Liivimaa
Clive Bellilt, kes ütleb, et kunstiteos on artefakt, millel on tähenduslik kuju (significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist. Hinnangulised kunstiteooriad mõistavad kunstiteoseks olemist kui teatud väärtuse omamist, mistõttu kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende teoste kohta, mis on väärt kunsti nimetust. Dickie arvates pole õige rääkida kunstist ainult millegi väärtusliku tähenduses. Kunstiteooria peab tema sõnade järgi hõlmama kogu kunsti, pidades võimalikuks, et kunstiteoste klassi satuvad nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
