Kordamine - Rootsi aeg (0)

Eesti ajalugu II
Kursus  „Eesti ajalugu II“
• 21 tundi; 1 tund = 75 minutit.
• 3 teemat: 
- 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t)
- 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi 
koosseisus ) (5t)
- 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 
(Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t)
• Kursuse hinde saab arvestuslike 
kontrolltööde  ja tunniülesannete eest. 
Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. 
Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet 
võrdsed 1 arvestusliku hindega. 
• Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste 
ruumis raamatukogus. 
Rootsi aeg
Rootsi riikluse areng
• Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem 
tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud 
Põhjamaine riik. 
• Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab 
ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt 
viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui  Taanist , Norrast 
ja Rootsist pärit  viikingid  alustasid Lääne-
Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei 
olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud 
väiksemateks maakondadeks. 
• Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, 
seoses ristiusustamisega. 
• 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem 
ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. 
Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent 
riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit 
Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele 
omasest feodaalsüsteemist, vaid 
Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks 
aluspõhimõtteks oli, et  talupoeg  on alati vaba 
mees. 
Rootsi riikluse areng
• Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 
Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi 
Skandinaaviamaid ühendav Kalmari  unioon . Riigi 
keskus asus  Taanis , Rootsit nähti pigem kui 
ääremaad.
• Rootsi  iseseisvus  uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa 
I juhtimisel. Iseseisvununa algasid Rootsis mitmed 
reformid. Algas majanduslik kasv ja 
moderniseerumine, Rootsist sai Liivi sõja ajaks üks 
Põhja-Euroopa võimsamaid riike. 
• Liivi sõjas näitas Rootsi oma sõjalist võimsust, 
saades  Põhja- Eestiga  endale tugipunkti Läänemere 
idarannikul. Pärast Liivi sõda jätkas Rootsi oma võimu 
laiendamist Läänemere idakaldal – 1600 algasid 
Poola-Rootsi  sõjad  ning Venemaa-Rootsi sõjad, 
millega Rootsil õnnestus vallutada vägagi suured alad 
Läänemere idakaldal: Eestimaa,  Liivimaa ,  Ingerimaa , 
Karjala jne. Eelkõige nägi Rootsi ennast kui luterliku 
usu kaitsjat.
• Rootsi võimu kasvamine jõudis tõelise õitsenguni 
kuningas Gustav II Adolfi valitsusajal ning seoses 
Rootsi osalemisega Kolmekümneaastases sõjas.
Rootsi aeg Eestis
• Rootsi aeg Eestis oli alanud juba Liivi 
sõja ajal, kui osad linnad pärast Liivi 
ordu hävimist vandusid truudust 
Rootsi kuningale. 1600. aastatel läks 
aga järk-järgult Rootsi võimu alla 
kogu Eesti territoorium: 
• 1629 lõpetas Poola-Rootsi sõjad 
Gustav II Adolf, kes vallutas Poolalt 
alad Liivimaal kuni Väina  jõeni . 
Sõlmiti Altmargi vaherahu, mida 
hiljem pikendati. 
• 1643-1645 vallutas Rootsi ka seni 
Taanile  kuulunud Saaremaa. Sõlmiti 
Brömsebro rahu, millega läks kogu 
Eesti Rootsi võimu alla. Viimasena 
läks Rootsi kätte veel 1660. aastal 
Ruhnu  saar, mis  vallutati  Poolalt. 
Rootsist saab  suurriik
• Loe  tekste  „Rootsist saab 
suurriik“, „Rootsi aeg Eesti 
ajaloos“ ning „Rootsi poliitika 
Balti provintsides“ ja vasta:
• 1. Kuidas mõjutas Rootsi 
Kolmekümneaastast 
sõda? 
• 2. Kuidas mõjutas 
Kolmekümneaastane sõda 
Rootsit?
• 3. Miks nimetati 17. sajandit 
„vanaks heaks Rootsi 
ajaks“? 
4. Mis iseloomustas Rootsi 
poliitikat Baltimaades?
Võimukorraldus Rootsi ajal
• Loe õpikust lk 98-99 ja seleta, mida tähendavad: 
• Eestimaa kubermang
• Liivimaa kubermang
•  Kindralkuberner
• Rüütelkond
•  Maapäev
• Eesti alad jagunesid Rootsi ajal kaheks 
kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa 
kubermangudeks. Vormiliselt valitses kogu 
Eestit kuningas, kes asus Stockholmis, 
kubermangude etteotsa olid aga määratud 
kindralkubernerid. 
• Maad ja mõisu jäid endiselt  valitsema  Saksa 
päritolu aadlikud, kes koondusid 
rüütelkondadesse ning tegelesid samuti maa 
juhtimisega. Eesti oli tugevalt seisuslik piirkond 
– kui mujal Rootsis olid talupojad vabad, siis 
Eestis oli saksa aadlikel ebatavaliselt suur võim.
Mõisnike õiguste küsimus
• 17. sajandil oli Rootsi jaoks nö  rahvuslikuks  „uhkuseasjaks“ 
see, et neil oli talupoeg alati olnud vaba, samas kui mujal 
Euroopas oli levinud pärisorjus ja  sunnismaisus . Kui Eesti 
vallutati, võeti üheks eesmärgiks talupoegade vabastamine.
• Kui aga Eesti vallutati, ei olnud aadlike õiguste piiramine 
võimalik. Põhja-Eestis olid  sakslased  läinud vabatahtlikult 
Rootsi võimu alla tingimusel, et nad säilitavad oma 
senised õigused. Lõuna-Eestis üritati küll aadlike õigusi 
piirata, tugeva  vastuseisu  tõttu ei  tuldud  aga sellega toime. 
Maad jäid valitsema need, kes olid seda teinud keskajalgi.  
• Talupoegade õiguste suurendamise ning aadli õiguste 
vähendamisega hakati tegelema alles 1600. aastate 
viimastel aastakümnetel. 
• Loe lk 99-100 ja vasta: 
1. Mida tähendab  reduktsioon ? Miks seda tehti? Kes seda 
tegi? 
• 2. Kui palju maid oli reduktsiooniga seotud? 
• 3. Millised olid reduktsiooni positiivsed mõjud? 
• 4. Kes oli ja mida tegi Johann Rinhold  Patkul ? 
• 5. Kas reduktsioon oli sinu hinnangul pigem edukas või 
mitte? 
Reduktsioon ja selle mõjud
• Reduktsiooni põhjuseks oli Eesti- ja Liivimaal välja 
kujunenud võimude vastuolu.  Ühelt  poolt kuulus kogu 
maa Rootsi kuningale, ning tema poolt määratud 
kindralkubernerile,  teisalt  aga olid reaalselt sageli 
võimul balti aadlikud ning neist koosnev rüütelkond. 
• Kogu Rootsi aja vältel võitlesid Balti aadlikult  visalt  
õiguste säilitamise eest. 17. sajandi lõpuks oli Rootsi 
võim aga  sedavõrd kindlustunud, et kuningas Karl XI 
otsustas otsustavalt balti aadli vastu tegutseda. 
• Karl XI kuulutas välja suure redktsiooni, mis tähendas, 
et riik nõudis tagasi kõiki maid, mis Rootsi võimu ajal olid 
läinud balti aadlike erakätesse. Mõisnike vihasest 
vastuseisust hoolimata viidi reduktsioon läbi, riigi kätte 
läks kohati isegi 5/6 maast.
• Suuri muutusi reduktsioon Eestis kaasa ei  toonud . 
Mõisnikud elasid oma maa-aladel edasi, pidid nüüd aga 
vaid riigile küllaltki väikest renti maksma. Põhimõtteline 
muudatus oli siiski toimunud – kui  mõisnik  ei olnud enam 
maa otsene omanik, ei saanud ta olla ka maal  elavate  
talupoegade omanik. Sellega oli ette valmistatud 
pärisorjuse kaotamist. Paraku suri Karl XI 1697 ning 
talupoegade vabastamise plaan jäi teostamata.1700 
algas ka  Põhjasõda , mis  arengud Eesti aladel lõpetas. 
Rootsi aeg Eestis – 
rahvastik  ja majandus
Rahvastik Rootsi aja alguses
• Pärast Liivi sõda olid Eesti maa-alad 
täielikult hävitatud. Põllumaad olid 
võsastunud, linnad, alevid,  linnused , 
mõisad ja külad olid varemetes. 
• Ka rahvaarv oli kahanenud 
katastroofiliselt – võimalik, et Eestis elas 
vähem kui 100 000 inimest (enne Liivi 
sõda oli elanud Eestis ca 300 000 inimest). 
Sõjas oli surnud üle poole rahvast. 
Järvamaal oli tühi üle 90% taludest. 
Inimesed ei olnud surnud mitte ainult 
lahingutes, sama tõsiselt oli rahvast 
hävitanud ka katk, näljahädad, haigused. 
Kergemini pääsesid Tallinna linn ja saared, 
mida ei vallutatud.
• Sõja järel oli keeruline ka maa uuesti üles 
harimine – suur osa tööloomi (hobused ja 
härjad) olid hukka saanud. Sõjale järgnes 
ka  näljahäda , mis laastas Eestit aastail 
1601-1602
Rahvastik
• Kui Rootsi vallutas Eesti, sai ta endale rüüstatud ja 
inimtühja maa. Seetõttu alustas ta 1630. aastatel 
Eesti alade taasasustamisega. Võeti uuesti 
kasutusele sööti jäänud põllud ja hüljatud hooned. 
Suur osa eestlastest vahetas elukohta. Et umbes 
veerandik eestlastest elas Saaremaal, kolis suur osa 
saarlastest mandrile, sageli sunniviisiliselt. 
• Peatselt hakati Eestisse inimesi sisse tooma ka 
välismaalt – uutele  aladele  toodi elama erinevast 
rahvusest talupoegi, kaupmehi ja kalureid – 
venemaalt, soomest, lätist, aga ka nt hollandist, 
šotimaalt jne. Maa oli tühi ja odav, Rootsi riik toetas 
Eestisse elama asujaid majanduslikult. 
• Sisserännust hoolimata jäid eestlased püsima. 
Pärast sõdade lõppu algas Eestis pikk rahulik 
ajajärk, mille käigus hakkas eestlaste rahvaarv 
kiiresti kasvama. Rajati uusi perekondi, vaba maad 
ja talusid oli palju. Sündimus oli kõrge. Juba aastks 
1695 elas Eestis üle 350 000 inimese. 
• Sisserännanutest osa hakkas aja jooksul rääkima 
eesti keelt, mõnedest said aga  vähemusrahvused  
– rannarootslased, peipsivenelased jne. 
Kaubandus
• Liivi sõda ja Rootsi aja algus tõi kaasa Vana-Liivimaa kaupmeeste 
täieliku laostumise. 
• Keskajal olid vana-Liivimaa  kaupmehed  sõltunud täielikult Hansa 
Liidust  ning kauplemisest Venemaaga. Rootsi vallutused 
tähendasid aga, et Venemaa hakkas  kauplema  Euroopaga läbi 
Poola ja  Kuramaa . Ka avastasid  inglased  veetee Arhangelskisse, 
mis samuti vähendas kaubandust Venemaaga.
•  Kauplemine Venemaaga jäi mingil määral siiski alles, koondus aga 
peaaegu täielikult Narva linna. Narva ehitati küllaltki uhkeks ning 
kaaluti isegi, kas mitte teha  ajutiselt  Narvast Rootsi riigi pealinna. 
• Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Eestit nimetati „Rootsi riigi 
viljaaidaks“. 
Linnad
• Rootsi ajal hakkasid  muutuma  
kõige olulisimaks sadamalinnad, 
kuna neil oli võimalus pidada 
pidevalt ühendust  Rootsiga . 
Majanduslikult õitsesid Narva ja 
Tallinn, ka Pärnu, Haapsalu ja 
Kuressaare tähtsus tõusis. 
Sisemaal  olevad linnad nagu Tartu 
ja Viljandi kaotasid aga oma 
tähtsuse. Rootsi ajal kaotasid 
linnad ka oma iseseisvuse – 
linnad hakkasid alluma riigile, riik 
omakorda tegi linnadele 
hulganisti ettekirjutusi.
• Rootsi aja lõpus elas linnades 
umbes 6% elanikest, mis oli tolle 
aja kohta üsna suur arv.
Suur nälg
• Rootsi ajal rahvaarv kasvas pidevalt, ent 
see pidurdus Rootsi aja lõpul – 1695-1697 
toimus Eestis teadaolevalt kõigi aegade 
suurim näljahäda, mille käigus suri 
arvatavasti 70 000-75 000 inimest (iga 
viies inimene Eestis). 
• Nälg levis 17. sajandi lõpul kõikjal 
Euroopas, selle põhjustas mitu aastat 
kestnud külm ja vihmane ilm. Kõige 
raskemini tabas nälg Prantsusmaad, kus 
1692-93 suri nälga üle 2 miljoni inimese.
• Läänemere äärde levis nälg 1690. aastate 
teisel polel. Rootsis suri nälga 1696-97 ligi 
100 000 inimest, Soomes 114 000 inimest 
(33% elanikest). 
• Eestis algasid halvad ilmad 1694-1695 
ning nälga  suremine algas 1696-97. Nälga 
leevendas alles 1697. aasta saak, päriselt 
lõppes nälg alles 1698.
Rootsiaegne  usk ja 
vaimuelu
Luteri kiriku olukord pärast Liivi sõda
• Ehkki Eestist sai kristlik maa juba muistse 
vabadusvõitlusega 13. sajandil ning luterlik  
maa juba keskajal (1521), hakkas tegelikult 
luterlik usk Eestis talurahva seas levima 
alles Rootsi ajal. 
• Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse 
seisundisse – kirikud olid purustatud ja 
rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. 
Talupojad pöördusid tagasi muinasusu 
kommete juurde, allesjäänud pastorid olid 
kõlbmatud ning teadsid kristlikust usust 
tegelikult väga vähe. Surnuid maeti 
vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja 
kiriklikust laulatusest jne. Soovida jäi ka 
pastorite  haridus  ja kõlblus. 
• Loe tekste eestlaste segausundist ja vasta: 
• 1. Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst? 
Mida ta kritiseerib? 
• 2. Mida kritiseeritakse Vello Helgi tekstis 
jesuiitidest? 
• 3. Mida on kirjeldatud Johan  Kõpu  tekstis? 
• 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse 
reisikirjas? 
Luteri  kirik  Eestis
• Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai 
Eestimaal piiskop  Joachim  Jhering ( 1636 -
1657) ja Liivimaal kindralsuperintendent (kiriku 
juht) Johann Fischer ( 1675 -1699). Nemad 
kahekesi üritasid luterlikku kirikut Eestis 
turgutada. 
• Rootsi oli üks Euroopa peamisi luterlikke riike ja 
luterluse  toetamine  oli Rootsi riiklik poliitika. 
Luterlus  pidi aitama kaasa ka Eesti 
„rootsistumisele“. Kõikide teiste kristlike kirikute 
– õigeusklike,  katoliiklaste  jne – tegevust 
takistati. 
• Oluline eesmärk oli Lõuna-Eestist katoliikluse 
järelmõjude väljajuurimine. Seetõttu otsustati 
teha Tartust  luterliku hariduse, kultuuri ja 
kirikuelu  keskus. 
• Rootsi aja lõpuks oli Eestist saanud kindlalt 
luterlik riik. Ka pastorid muutusid harituks ja 
oskasid eesti keelt. Ka talurahvas hakkas 
kirikusse paremini suhtuma. 
Võitlus väärusuga
• Luteri kiriku olukorra parandamiseks võeti 
peamiseks eesmärgiks eestlaste rahvausundi ehk 
„ ebausu “ väljajuurimine. Hävitati eestlaste 
ohverdamispaiku. Vahel tõi see kaasa ka vastuseisu 
– nt 1642. aastal toimus Pühajõe mäss, milles 
talupojad rebisid maha pühaks peetud Võhandu 
jõele ehitatud  vesiveski . 
• Ebausuga võitlemiseks korraldati Rootsi ajal väga 
palju ka nõiaprotsesse. Selle käigus kiusati 
tavaliselt taga ka kohalikke aktiivseid inimesi – 
ravitsejaid, rahvaarste jt. Nõidade äratundmiseks 
rakendati „veeproovi“. Kui inimene vajus põhja, oli 
ta  süütu , kui aga tõusis pinnale, oli ta süüdi ja 
mõisteti tuleriidal põletamisele. Viimane nõid 
mõisteti surma Eestis 1699. aastal. Kokku toimus 
Eestis  1520 -1699 196 nõiaprotsessi, milles surma 
mõisteti 65. 
• Loe tekste „Pühajõe mäss“, „Oleariuse  reisikiri “ 
ning „Liivimaa libahundid“ ja vasta: 
• 1. Mis toimus Pühajõel? Millised uskumused 
kajastuvad 1. loos? 
• 2. Mida on kirjeldatud Oleariuse reisikirjas? 
• 3. Kes oli Thiess ning mida on viimases tekstis 
kirjeldatud? 
Rootsiaegne vaimuelu - 
haridus
Rahvahariduse teke
• Rootsi pidas oma peamiseks eesmärgiks Eestis luterluse levitamist. 
Selleks oli aga vaja anda haridust eestlastele – sooviti, et talurahvas 
mõistaks lugeda ja kirjutada, et lugeda  Piiblit . Selleks oli aga vaja 
eesti keelt rääkivaid õpetajaid. 
• Eesti soost õpetajate  koolitamise  võttis enda peale aktiivne ja haritud, 
Harju-Madise pastorisuguvõsast pärit  Bengt  Gottfried  Forselius . 
1684 organiseeris ta Tartu lähedale seminari eesti koolmeistrite 
väljaõpetamiseks. Õpiaeg kestis 2 aastat.  
• Mõisnikele eestlaste  harimise  mõte ei meeldinud ja nad üritasid 
Forseliuse tööd igati takistada. Vastuseisu murdmiseks viis Forselius 
1686 kaks oma kõige andekamat õpilast – Ignatsi  Jaagu  ja Pakri 
Hansu Jüri Stockholmi Rootsi kuninga ette, kus nad näitasid oma 
oskusi.
• Forselius õpetas toona uudsete pedagoogiliste meetoditega, ning 
oma eluajal andis ta välja ka aabitsa, mis ei ole küll säilinud. Ta üritas 
juurutada ka uut kirjutamisviisi, mida eestlastel oleks lihtsam lugeda.
• 1688. aastal hukkus Forselius  Stockholm -Tallinna reisil. Tänu 
Forseliusele  oli Eestis aga 160 õpetajaharidusega eesti noormeest. 
Need rajasid koole kõikjale üle Eesti- ja Liivimaa. Õige peatselt 
hakkasid kõik eestlased saama kooliharidust. 
• Aastal  1687  otsustati, et  igasse  Eesti kihelkonda peab ehitatama 
kool, kus õpetatakse eestlasi lugema ja kirjutama.
• Loe Forseliuse aruannet!
• Kui palju on õppurite seas tüdrukuid?
• Kes on õpetajad?
• Kuidas suhtuvad eestlased haridusse?
Eestikeelne kirjasõna
• Selleks, et luterlus Eestis leviks, ei piisanud lugemise-
kirjutamise õpetamiseks. Oli vaja ka tõlkida  Piibel  
eesti keelde. Seda, et kõik inimesed peaksid saama 
Piiblit lugeda emakeeles nõudis juba Martin Luther, 
kes  1536  tõlkis Piibli saksa keelde ning see oli üks 
luterluse peamisi nõudeid. 
• Piibli tõlkimisega oli katsetatud juba Liivi ajal, ent 
sakslaste vastuseisu tõttu ei tuldud sellega toime. Ka 
Rootsi ajal ei saadud hakkama – ühelt poolt olid 
aadlikud endiselt tõlke vastu, teisalt ei olnud välja 
töötatud ühtset eesti keele grammatikat. 
Keeruliseks muutis asja ka see, et oli tekkinud kaks 
keelt: põhja- ja lõuna-eesti keel. 
• Aastal 1637 lõi Tallinna kirikuõpetaja H. Stahl esimese 
eesti keele grammatika, milles olid kirjas eesti keele 
õigekeelereeglid, tugevate saksa mõjudega. Pidevalt 
toimus ka piiblikonverentse, kus arutati kuidas ja mis 
keelereeglitega Piibel tõlkida. 
• 1686 tehti esimene edusamm: ilmus lõuna-eestikeelne 
„ Vastne  Testament“, mille tõlkis  Kambja  pastor 
Virginius . Täit Piiblit aga ei tõlgitudki.
• Rootsi ajal trükiti ka mitmeid  eestikeelseid kirikulaule, 
kirjutati ka mitmeid eestikeelseid luuletusi. Aastatest 
1631-1710 on teada 45 eestikeelset  trükist . 
Gümnaasiumid  ja Tartu 
• Rootsi ajal hakati Eestis andma kÜl
a kõr ik
gem o
at ho
ari l
dust. 
Kuningas Gustav II Adolfi nõuandja Johann Skytte, 
1629 aastast Liivimaa kindralkuberner, asutas 1630. 
aastal  Tartusse  ja 1631. aastal Tallinnasse 
gümnaasiumid. Tallinnas toimib tänini Gustav Adolfi 
Gümnaasium, Tartu gümnaasium aga  kujundati  aastal 
1632 ülikooliks. 
• Ülikool rajati Tartusse, et saada Lõuna-Eestisse, kus 
katoliikluse mõju oli Poola ajal olnud kõige tugevam, 
tugev luterlik hariduskeskus. Kool nimetati kuninga auks 
Academia Gustavianaks.
• Avamispidustustel kuulutati, et uus kool on mõeldud 
ka talupoegadele. Siiski ei ole Rootsiaegse Tartu 
Ülikooli tudengite seast teada ühtki eestlast (siiski 1 
lätlane). 
• Ülikoolis oli neli teaduskonda – filosoofia-, teoloogia-, 
arsti- ja õigusteaduskond. Kõige kauem (6 a) õpiti 
filosoofiat. Enamik õpilasi olid rootslased ja  soomlased , 
aadlikke õppis seal vähe (10%)
• Ülikool oli  ohtlikus  piirkonnas – pidevalt ähvardasid Tartut 
sõjad Poola ja Venemaaga. 1656 tungisid Eestisse Vene 
väed ja kool koliti Tallinnasse. Seal käis ülikool alla, 1665 
lõpetas kool tegevuse. 
• Uuesti avati ülikool 1690, koliti aga 1699 Pärnusse. Seal 
lõpetas ta tegevuse 1710. Uuesti avati ta alles 1802. 

Document Outline

• Slide 1
• Kursus „Eesti ajalugu II“
• Slide 3
• Rootsi riikluse areng
• Rootsi riikluse areng
• Rootsi aeg Eestis
• Rootsist saab suurriik
• Võimukorraldus Rootsi ajal
• Mõisnike õiguste küsimus
• Reduktsioon ja selle mõjud
• Slide 11
• Rahvastik Rootsi aja alguses
• Rahvastik
• Kaubandus
• Linnad
• Suur nälg
• Slide 17
• Luteri kiriku olukord pärast Liivi sõda
• Luteri kirik Eestis
• Võitlus väärusuga
• Slide 21
• Rahvahariduse teke
• Eestikeelne kirjasõna
• Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool