Parfüümid (0)

( KOOL )
( NIMI )
PARFÜÜMID
Referaat
Juhendaja : ( JUHENDAJA NIMI )
TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1PARFÜÜMIDE AJALUGU 4
1.1Egiptus – parfüümide häll 4
1.2Uuendused kreekast 5
1.3Minevikust kaasaega 5
1.4Murranguline aeg 6
2PARFÜÜMIDE KOOSTISAINED JA NENDE KASUTAMINE 7
2.1Alkohol 7
2.1.1Lihtalkoholid 7
2.1.2Mitmealuselised alkoholid 7
2.2 Aldehüüdid 8
2.3Estrid 8
2.4Terpenoidid 8
2.5Lõhnaained 8
2.5.1Looduslikud lõhnaained 9
2.5.2Loomsed lõhnaained 10
3PARFÜÜMIDE TOOTMINE 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Parfüüm – luksuse sümbol ajast aega.
Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond .
Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad – kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad?
Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused.
 
’

PARFÜÜMIDE AJALUGU

Sõna „parfüüm” tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumus, mis otsetõlkes tähendab “läbi suitsu“. Prantslased hakkasid algselt parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna.Võib väita, et ajaloos on olnud vähe perioode , mida parfümeeria ei oleks mõjutanud.
Kõige esimeseks parfüümivormiks võib pidada viirukit, mille avastasid mesopotaamlased umbes 4000 aastat tagasi. Antiikkultuuris põletati vaiku , eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel. Tihti leotati aromaatset puitu ja vaiku vees ja õlis ning hõõruti vedelikuga oma keha. Samuti palsameeriti selle lõhnaõliga surnuid.

Egiptus – parfüümide häll

Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatšepsuti ajal, kes oli ise paljude ekspeditsioonide eesotsas, et leida viirukeid ja muid väärtuslikke tarbeesemeid.( Pilt 1. )
Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaõlisid austati, need olid pühad ning neid tohtisid kasutada ainult jumalateenrid.
Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid. Veel enam – kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest. Egiptlased valmistasid palju lõhnastatud kreeme ja emulsioone, millega katsid oma nahka ja juukseid. On teada, et egiptlaste jaoks oli lõhnaõli niivõrd oluline, et nad kandsid parfüümi sünnist surmani endaga kaasas. Isegi hauakambritesse pandi surnutele lõhnaõlisid kaasa, et see hoiaks nende naha pehmena ja hinge kosutatuna.
Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest – tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus. Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad armastasid end külluslikult lõhnastada ning mürri, magusate õlide ja salvide purke kaasas kanda.
Pilt 1. Kuninganna Hatšepsusti haua­­­­­-
kambrist leitud lõhnaõli pudel .

Uuendused kreekast

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas erinevate aroomide tarbimine levima.
Parfüümipoed muutusid näiteks kreeklaste seas väga populaarseteks kohtumispaikadeks. Teadaolevalt olid kreeklased esimesed, kes leiutasid vedela parfüümi, kuigi see erines oluliselt tänapäeval levinust.( Pilt 2. )
Kreeklaste parfüümid kujutasid endast lõhnastatud pulbreid, mis olid segatud õli ja alkoholiga . Vedelikku hoiti piklikes pudelites, mis olid valmistatud alabastrist ja kullast. Tihti hinnati lõhnaõlipudelit kõrgemalt kui juveele.
Soodsad kliimatingimused lubasid egiptlastel Indiast importida paljusid vürtse ja aroomiaineid, nagu näiteks ingverit, pipart ja erinevaid puuõlisid. Tänu sellele hoidis Egiptus parfüümi tootmise valdkonnas prominentset kohta ning arenes üha edasi.
Kuna egiptlased kauplesid kreeklastega, said saareelanikud (ja ka roomlased ) parfüümide kohta palju teada just esimestelt, näiteks õppisid väärtustama liiliaid ja roose. Kasutades erinevaid koostisosi, nagu oliivi-, mandli-, liilia-, roosi -, aniisi- ja iirise juure õlisid, lõid kreeklased üha uusi lõhnabukette.
Hoolimata 6. sajandil kehtestatud keelust, mis ei lubanud kõigil parfüüme kasutada, levis parfümeeriamood edasi ja lõpuks lõhnastasid nii mehed kui ka naised end külluslikult – enne ja pärast vanni, mitu korda päeva jooksul ja üle kogu keha.
Üha enam hakkas Kreekas parfüümide kasutamine levima 3. sajandil eKr, mil Aleksander Suur tungis Egiptusesse.
On olemas ka märkmeid Kreeka filosoofi Theofastuse arutluse üle, kuidas erinevad aroomid mõjutavad inimese tujusid ja mõtlemist. Lisaks uuris filosoof, kuidas erinevaid lõhnu tajutakse, ning viitas lõhnataju ja maitse seosele.
Pilt 2. Aphrodite saarelt leitud vanad kreeka parfüümid.

Minevikust kaasaega

Parfümeeriatööstuse mineviku ja tuleviku sidujateks võib nimetada araablasi. Destilleerimisprotsessi, mille jooksul lilledest eraldatakse õlid – meetodi, mis on kasutusel tänaseni –, arendas välja araabia arst ja keemik Avicenna, alustades oma katseid roosidega. Enne tema roosivee leiutamist kujutasid vedelad parfüümid segu õlidest ja maitsetaimedest, kuid roosivesi oli delikaatsem ja muutus ääretult populaarseks.
Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal ( 1547 –1559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini. Mehe laboratoorium oli ühendatud Catherine’i korteriga salajase vahekäigu kaudu, et lõhnaretsepte varaste eest kaitsta.
Parfüümide menu Prantsusmaal aina kasvas, saavutades haripunkti 17. sajandil. Kuna populaarseks said lõhnastatud sõrmkindad, asutati 1656. aastal sõrmkinnaste ja parfümeeria gild.
Iseseisva majandusharuna hakkas parfümeeria välja kujunema Louis XV trooniletulekuga 18. sajandil. Tema õukonda nimetati le cour parfumee’ks ehk lõhnastatud õukonnaks.
Kuninglik armuke madam de Pompadour tellis ohtralt parfüüme, sest õukonnapea nõudis iga päev oma korterisse erinevat lõhna. Õukonna nimi tulenes ka sellest, et peale keha hakati lõhnastama ka riideid , lehvikuid ja mööblit. Parfüüm muutus vee ja seebi aseaineks.
Tänu jasmiinide, rooside ja apelsinide kasvatamisele muutus Grasse’i linn Provence’i piirkonnas toormaterjalide tootmise keskuseks. Grasse’i parfüümitegijate põhikiri kinnitati 1724. aastal.
Inglismaal oli parfüümide kasutamise kuldaeg Henry VIII ja kuninganna Elizabeth I valitsemisajal. Kõiki avalikke kohti lõhnastati, sest kuninganna ei kannatanud halba lõhna. Armastati öelda, et kuninganna nina teravus on võrdväärne tema keele riukalikkusega. Naised hakkasid tol ajal uhkusega erinevaid lõhnu kombineerima.

Murranguline aeg

19. sajand oli parfümeeriatööstuse jaoks ülioluline. Alkeemilistest arusaamadest taganemine ja moodsa keemia areng panid aluse parfümeeriale, mille põhimõtted kehtivad ka tänapäeval. Postrevolutsiooniline riigikord Prantsusmaal vallandas inimestes julguse väljendada luksuslikku maitset, tõusis nõudlus parfüümide järele.
Sajandivahetusel kogusid populaarsust ühe- lille -parfüümid. Roos, võõrasema, sirel ja liilia olid väga hinnatud lõhnakandjad.
20. sajandi esimese aastakümne lõpus tutvustati ka lilledest koosnevaid aroomibukette, millesse oli segatud palju erinevaid lõhnanoote. See arendas parfüümitööstust hüppeliselt. Lõhnad muutusid palju komplekssemaks, moodustudes erinevatest nootidest ja aktsentidest.
Pariisist sai parfüümimaailma pealinn, kus asusid niisugused tuntud tootjad nagu Houbigant, Lubin, Roger & Gallet ning Guerlain .
Kuna hinnalised lõhnaessentsid vajasid väärilisi pakendeid, muutus varasemast märksa olulisemaks kõik parfüümide villimisega seonduv . Parfümeer Francois Coty sõlmis partnerluse René Lalique’iga, kes hakkas tootma pudeleid sellistele nimedele nagu Guerlain, D’Orsay, Lubin, Molinard ja Roger & Gallet.
1921. aastal alustas moekunstnik Gabrielle Chanel oma parfüümibrändiga, mille esimeseks lõhnaks sai Ernest Beaux ’ loodud Chanel № 5. Beaux oli esimene, kes kasutas parfüümi loomisel aldehüüde. Legendaarsele aroomile pani Gabrielle Chanel nimeks numbri viis sellepärast, et Beaux esitles seda talle järjekorras viiendana.
Muide, Chanel № 5 oli esimene täiesti sünteetiline massturu jaoks mõeldud lõhn.
1950. aastatel saabus teine parfüümide kuldaeg kahekümnendal sajandil, mil täna klassikaks saanud parfüüme esitlesid Christian Dior, Jacques Fath, Nina Ricci, Pierre Balmain jt.

PARFÜÜMIDE KOOSTISAINED JA NENDE KASUTAMINE

Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete ( lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.
Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15...
Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes , andes taimele iseloomuliku lõhna.

Hüdrofoobsus

• Puudub vastasmõju veega
  
• Ei märgu ega lahustu vees
  
• Ei saa moodustada vesiniksidemeid
  
• Lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites
  

Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid , on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest , saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega.
Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid . Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile.

Alkohol

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga “-ool“.

Lihtalkoholid

• Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH
  
• Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH
  
• Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH
  
• Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH
  

Mitmealuselised alkoholid

• Glütserool, C3H5(OH)3
  

Aldehüüdid

Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (–CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R–OH)).
Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal , mille 37-protsendine vesilahus on formaliin .

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Terpenoidid

Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksü-, okso - või alkoksürühmad.
Isopreeni molekulile vastavad struktuuriüksused võivad olla aine molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised:
СН3–С(СН3)=СН–СH2– või СН2=С(СН3)-СН2–СH2– või [–CH2–С(СН3)=СН–СH2]n– , kus n=1, 2, 3 jne
Terpenoide võib vaadelda ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene ja vastavalt klassifitseerida, näiteks monoterpenoididest (C10) võiks nimetada tsitraali ja geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli. Kondenseerunud tsüklitega steroidid on vaadeldavad triterpeeni (C30) skvaleeni derivaatidena.Mitmesuguseid terpenoide sisaldub taimsest materjalist eraldatud eeterlikes õlides.

Lõhnaained

Kosmeetikatööstuses kasutatakse erinevaid lõhnaaineid, et tagada toodetele meeldivat aroomi.
Looduslikest eeterlikest õlidest valmistatakse tooteid, millest saadakse erinevaid poolsünteetilisi lõhnaaineid. Koos orgaanilise keemiaga arenenud sünteetiliste lõhnaainetega püütakse jäljendada looduslikke lõhnu. Mõningaid kosmeetikatööstuse lõhnaaineid on alati sünteetiliselt valmistatud, näiteks piibelehe (maikelluke) lõhna.
Lõhnaainete kõrval leidub kosmeetikatööstuses selliseidki mõjuaineid, mis annavad ühtlasi tootele lõhna.
Kosmeetikatööstuses on kasutusel tuhandeid lõhnaaineid. Siiski nõuab Euroopa Liidu
kosmeetikadirektiiv, et osad lõhnaained peavad olema märgitud toote koostisosade loetellu,
kui nende kontsentratsioon on nahale jäetavates toodetes üle 0,001% ja mahapestavates toodetes üle 0.01%.

Looduslikud lõhnaained

Bergamotiõli CITRUS BERGAMIA MELAROSA PEEL OIL EXPRESSED
Bergamotiõli pressitakse Citrus bergamia var. melarosa, Rutaceae puu viljade koortest (puu viljad ise ei ole söödavad). Bergamotiõli, mis on hele- või oliivkollane, kasutatakse peamiselt parfüümide, Eau de Cologne ja lavendlivee koostises. Õli tekitab ülitundlikkust UVK suhtes.
Iirisejuureõli IRIS PALLIDA ROOT OIL
Iiriseõli valmistatakse kollase võhumõõga (Iris pallida, Iridaceae) risoomidest. Õli moodustumiseks säilitatakse juurikaid 3—4 aastat ning seejärel kuivad juurikad töödeldakse. Iiriseõli kasutatakse parfümeeriatööstuse toorainena (lõhn meenutab kannikese lõhna).
Jasmiiniõli JASMINUM OFFICINALE FLOWER OIL
Jasmiiniõli, mida valmistatakse Indias kasvavast valgest jasmiinist, saadakse destilleerimise teel jasmiini (Jasminum officinale L., Oleaceae) õitest. Jasmiiniõli on parfümeeriatööstuse tähtsaim tooraine - seda sisaldavad väga paljud parfüümid.
Nelgiõli INCI: EUGENIA CARYOPHYLLUS BUD OIL
Nelgiõli saadakse maitseainetaimena tuntud nelgipuu Syzygium aromaticum, syn. Eugenia
caryophyllus, Myrtaceae veel avanemata kuivadest õienuppudest. Puu kasvab umbes 20 m kõrguseks ja selle lehed meenutavad loorberilehti. Nelgi kuivmass sisaldab umbes 20% õli. Nelgiõli, millel on tuimestav, antiseptiline mõju, sisaldab omakorda 82—87% eugenooli, karüofülleeni ja eugenoolatsetaati.Kosmeetikatoodetes parandab nelgiõli säilitusainete mõju.

Piparmündiõli MENTHA ARVENSIS HERB OIL
Piparmündiõli saadakse looduslikust piparmündist, Mentha arvensis L., Labiatae. Mentooli sisaldav piparmündiõli on poore ahendava, rahustava ja antiseptilise toimega. Õli kasutatakse nahahooldusja suuhügieenitoodetes, liköörides, parfüümides ja tubakatoodetes.

Looduslike lõhnaainete saamismeetodid

Ekstraheerimine
Ekstraheerimine tähendab lahusti abil aine eraldamist segust . Sellist meetodit, mille tulemusena saadakse ekstrakt , kasutatakse näiteks taimedest eeterlike õlide eraldamiseks. Lahusti eemaldatakse omakorda näiteks destilleerimise teel.
Üks lihtne ekstrakti valmistamise retsept on järgmine: keeta liiter vett, kallata keev vesi ürtide peale, lasta segul pool tundi haududa ja lõpuks kurnata.
Vesiaurdestilleerimine
Sellise meetodi puhul aromaatsed taimed peenestatakse ja segatakse vette. Keemiseni kuumutatud aurustub ja võtab kaasa taimede haihtuvad õlid. Seejärel vesi kondenseeritakse ja jahutatakse. Eeterlik õli tõuseb kondenseerimisnõu põhja koguneva vee pinnale, sest umbes 90% eeterlikest õlidest on veest kergemad. Kuna õli ei lahustu vees, on seda kerge kokku korjata.
Perkolatsioon
Tänapäeval levinud meetod on perkolatsioon, mille puhul kasutatakse vedelaid lahusteid. See sobib nii loomsete kui taimsete lõhnaainete eraldamiseks, kuid ei sobi aroomteraapias kasutatavate eeterlike õlide saamiseks. Eelnevalt töödeldud tooraine segatakse lahustiga, näiteks petrooleetriga.Õli eraldumist kiirendatakse pöörleva trumli abil, mille liikumise tulemusel imendub õli paremini taimerakkudesse. Peale lahusti eemaldamist jääbki järele lõhnav õli.
Leotamine (enfleurage)
Seda meetodit kasutatakse näiteks roosiõli valmistamiseks. Lille kroonlehed levitatakse taimeõli sisaldava nõu pinnale. Eeterlik õli imendub taimeõlisse, kust see destilleerimise teel eraldatakse.Näide: nõusse tuleb panna 3 dl roosi kroonlehti ja seejärel sinna peale valada nii palju mandliõli, et kroonlehed oleksid õliga kaetud. Õlinõud võib soojendada veeanumas, sest õli soojenemine muudab eeterliku õli eraldumise tõhusamaks. Seejärel tuleb õli kurnata ja pudelisse kallata.
Pressimine
Pressimist kasutatakse tsitrusõlide valmistamiseks. Sidrun või muu tsitruseline purustatakse ja
pressitakse ning saadud segu nõrutatakse. Vesi ja aromaatsed õlid eraldatakse üksteisest
tsentrifuugi abil.

Loomsed lõhnaained

Loomariigist saadakse vaid mõningaid lõhnaaineid, mida on see-eest kasutatud sadu aastaid.
Loomsete lõhnaainete kasutamine väheneb, kuna neid lõhnaaineid saab haruldastelt ja raskesti
püütavatelt loomadelt. Üldiselt peetakse neid seksuaalselt erutavateks lõhnadeks. Loomseid
lõhnaaineid valmistatakse ka sünteetiliselt. Loomseid lõhnaaineid kasutatakse parfümeeriatööstuses fiksatiividena ehk teisi sõnu ainetena, mille ülesanne on muuta lõhnad püsivaks.
Ambra AMBERGRIS EXTRACT
Ambra on kašeloti vaalade soolestikus moodustuv halli värvi, poorne ja rasvataoline eritis . Kuna kašelottvaalad on looduskaitse all, on ambra saamine keeruline. Seetõttu valmistatakse tänapäeval ambrat sünteetiliselt. Ambral, mida peetakse üheks parimaks fiksatiiviks, on seksikas, aistinguid erutav lõhn, mis muudab teised lõhnad sügavamaks ja soojemaks. Parimaks peetakse nn halli ambrat (gray amber ).
Muskus MUSK R1/ Muskusroti muskus
Himaalajas elavatel muskushärgadel on munandite lähedal näärmed, mis eritavad muskust. Seda kallist toorainet peetakse väga erootiliseks. Muskuse lõhn on terav ja kopitanud, kuid ühendatuna teiste ainetega selle lõhn muutub. Muskust eritavad ka piisamiroti (muskusrott, ondatra )Ondatra ziebethica ja alligaatori muskusnäärmed. Muskust valmistatakse ka sünteetiliselt.
Tsiibetkass (kärpkass) VIVERRA CIVETTA
Aafrika tsiibetkass (Viverra civetta), kes elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika aladel, on võrdlemisi suur loom - tema keha pikkus ulatub 80 sentimeetrini. Loomale lisab pikkust juurde veel koheva karvaga saba.
Kui tsiibetkassi ähvardada või ärritada, eritab ta päraku piirkonnas asetsevatest näärmetest
kleepjat-haisvat, helekollast rasvataolist nõret, mille vänge lõhn peletab ründajad eemale. Hapniku toimel muutub nõre pruuniks ja tahkub.
Puuris peetavate tsiibetkassidelt tsiibeti kogumiseks muljutakse kõigepealt spaatliga looma
alakõhtu. Seejärel kogutakse pärakupiirkonna näärmetest erituv kleepjas nõre hoolikalt kokku.
Tavaliselt säilitatakse nõret veiste tühjades sarvedes. Kuu jooksul suudab puuris peetav suurem loom toota kuni 30 grammi sabaalust kallihinnalist ainet. Looduslikes tingimustes on erituvad kogused arvatavasti tagasihoidlikumad. Näärmetest väljavalguv eritis, mis algselt sisaldab rohkelt tugevalõhnalist tsibetooni, on inimese haistmismeelele eemaletõukava lõhnaga.
Mikrokogustes lõhnab sama tsibetoon meeldivalt muskuse järele ja on vajalik tooraine parfümeerias.Tsiibeti lõhn on väga raskesti kirjeldatav - see meenutab segu muskusest, suitsust ja millestki magusast. Kuigi muskuslõhnalisi looduslikke ühendeid on mitmeid, on tsiibet jäänud parfüümitootjate lemmikuks. Tänapäeva parfümeeriatööstuses kasutatakse tsibetooni peaaegu igas kümnendas lõhnas.

PARFÜÜMIDE TOOTMINE

Parfüümide kokku segamine on tõeline kunst , mille eelduseks on koostisosade põhjalik tundmine . Kuid samuti tuleb teada erinevate ainete koostoimet ja -mõju.
Lõhnade maailmas tasub eelkõige usaldada oma intuitsiooni , nina ja eelnevalt otsustada, kas tulemus peab olema tsitruseline, vürtsikas, magus või mõni muu aroom . Lõhn muutub ajas ja samuti sõltuvalt inimese naha individuaalsest eripärast. Üks ja sama aroom võib olla tajutav erinevalt erinevatel inimestel.Hea lõhnatajuga ja asja lähemalt tundvaid inimesi kutsutakse nimega „big nose ”. ( Pilt 3.)
Parfüümõli eesmärgiks on, et selle eri osad haihtuksid ühtlaselt - vastasel juhul muutuks parfüümi lõhn kogu aeg.
Selleks, et moodustada terviklik lõhnabukett, tuleb parfüümis kasutada siduvaid õlisid ja neid, mis moodustavad nn silla erinevate lõhnade vahel. Näiteks neroli ja roosi sidumiseks sobib vanill . Lavendel või roosipuu ühendavad hästi tsitruselisi. Lõhna segamisel alustatakase nn baasist, madala lenduvusega eeterlikust õlist või eeterlike õlide kombinatsioonist. Seejärel lisatakse keskmise ja lõpuks hästi lenduvad eeterlikud õlid. Tihtipeale võib segudes esineda üks ja sama õli erinevates lenduvusklassides. Peale erinevate koostisosade sisaldab segu ka fiksatiivi ehk kinnitajat, mille ülesandeks on takistada lõhna liiga kiiret haihtumist.
Lõhnaõli sisaldab näiteks eeterlikke õlisid 15 kuni 30 %. Ülejäänud 85% või vastavalt 70% koosneb 90-95% kvaliteetsest alkoholist või absoluutses 100% alkoholis ja destilleeritud veest (10-5%). Lõhnaõlid sisaldavad parfüümõli 12-20%.

• Kui kasutatakse lahjemat parfüümõlilahust, nt 8-15%-st, võib lahustina kasutada 80%-st etüülalkoholi. Sellise toote kohta öeldakse Eau de Parfum ehk parfüümvesi.
  
• Eau de toilette sisaldab 4-8% parfüümiõlilahust ning lahustina toimiva etüülalkoholi kangus 80-90%.
  
• Eau de Cologne ehk kölnivesi on vana traditsiooniline nii naiste kui meeste poolt kasutatav lõhnatoode.Kölnivee puhul on 80%-sse alkoholi lahustatud 4-6% parfüümõli, selle tüüpilised lõhnaandjad on bergamoti-, sidruni-, neroli- ja lavendliõlid.
  

Pilt 3. „Big Nose“ parfümeeria tööstuses

KOKKUVÕTE

Kuigi aastatuhandeid tagasi ei olnud parfüümid mõeldud ainult enese lõhnastamiseks ning need polnud ka kõigile kättesaadavad, on praeguseks lõhnaõlidest saanud asendamatud iluesemed, mida naised ja mehed aktiivselt kasutavad. Mõned ei kujuta ettegi, et nad võiksid minna kodust välja ilma end lõhnastamata.
Parfüüme on saadaval tuhandetes lõhnavariatsioonides, flakoonides ja pakendites ning erinevates hinnaklassides. Kõik nad on justkui eraldiseisvad isiksused , mis annavad  inimese minapildile omapära juurde.Lisaks mõjutavad lõhnad inimese meeleolusid ja enesetunnet .
Seda referaati tehes ning tohutult materjale lugedes sain ise ka vägagi palju uut informatsiooni teada. Tunnistan, et pole kunagi mõelnud parfüümi ostes,et mida see endas sisaldab ning mis lõhnaaineid on selle koosluses.
Seda referaati koostades vaatasin ka enda parfüümid üle ning nende koostised , mõnel oli osaline koostis peal ( va. Versace ja Diori lõhn, sest neil on see kooslus saladuses ).
Minu üks parfüüm – Kate Moss Velvet hour sisaldab endas näiteks lõhnaained loodusest – sandlipuu, eebenipuu , suureks üllatuseks on peamine lõhnaaine pipar.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.levity.com/alchemy/islam24.html
http://news.nationalgeographic.com/news/2009/03/photogalleries/egyptian-queen-perfume/index.html
http://news.nationalgeographic.com/news/2007/03/070329-oldest-perfumes.html
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5hna%C3%B5l i
http://www.femme.ee/uudishimulik/mitmesugust/3960
http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/ohud-parfuumipudelis-millest-tootja-sulle-ei-raagi.d?id=65651402
http://www.naine24.ee/1109284/kas-tead-millised-ebaharilikud-koostisained-voivad-olla-ilutoodetes/
http://www.puhaselu.paabel.ee/blogi/blogi.php?categories=keemia
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kosmeetilise_keemia_6ppematerjal_kosmeetikutele.pdf
http://www.bio4you.eu/et/content/8-ohtlikud-ained-kosmeetikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Eeterlikud_%C3%B5lid
http://et.wikipedia.org/wiki/Terpenoidid
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid
http://et.wikipedia.org/wiki/Aldeh%C3%BC%C3%BCdid
http://et.wikipedia.org/wiki/Estrid
http://www.expatica.com/fr/news/news_focus/Niche-perfumers-infuse-Paris-with-new-options_253882.html
http://www.economist.com/node/17672786
http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=making
http://ee.oriflame.com/products/show-fragrance.jhtml?tag=CreateFragrance