Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rootsi aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas oli korraldatud valitsemine ?
  • Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast ?
  • Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda ?
  • Mida kujutas endast maariik ?
  • Kelle huve see riik teenis ?
  • Millised muutmised leidsid aset tootmises ?
  • Keskaegne korraldus ?
  • Millised muudatused toimusid kaubanduses ?
  • Mida tähendas ,,vana hea rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele ?
  • Kuidas mõjutas eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitika ?
  • Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest ?
  • Mis on reduktsioon ?
  • Miks ja millal viis rootsi keskvalitsus läbi reduktsiooni ?
  • Kuidas reageerisid mõisnikud ?
  • Mis põhjustas suure nälja ja mis olid selle tagajärjed ?
  • Millised olid põhjasõja puhkemise põhjused ?
  • Millised riigid sõdisid ?
  • Millega on seletatav rootsi vägede esialgne edu ?
  • Miks nad kaotasid initsiatiivi sõjas ?
  • Mida tähendas sõjategevus eesti pinnal kohalikele talupoegadele ?
  • Millal ja milliste tulemustega sõda lõppes ?
 
Säutsu twitteris
1. Vana hea rootsi aeg?
Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud.
 
2.Kuidas oli korraldatud valitsemine?
Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus ). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele. Maade äralibisemine riigi käest võttis sellise ulatuse , et keskvalitsuse sissetulekud kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu.
 
3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda?
 
 
4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis?
Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks – Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium . Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner.
 
5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam ? Miks?
Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal – kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord . Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
 
7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal?
Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi. Mõisate arv tõusis ca 1000-le. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees.
 
8.Mida tähendas „vana hea rootsi aeg” majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele?
Talupojad pärisorjastati ning see oli mõisnikele väga hea, kuna nende sissetulek olenes suurel jaol talupoegade arvust. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks). Vastasel korral võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata…
 
9.Kuidas mõjutas eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitika?
Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-poole sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium , vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele . Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel.
 
10.Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest?
Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Talupojad sooritasid oma vanades pühapaikades rituaale, kus segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned – ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Peeti 2. juulil ebajumalateenistusi, kuhu oli kutsutud isegi sõjavägi. Rahvakogunemiseks oli ka nn nimipühakupäev (tänapäeval rahvakalendri tähtpäev). Siiski ilmnes veel mittekristlikke uskumusi (loodususund). 17. saj. hakkas loodususund taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima.
 
11.Iseloomusta hariduse olukorda rootsi ajal?
Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar , kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.
 
12.Mis on reduktsioon ? Miks ja millal viis rootsi keskvalitsus läbi reduktsiooni? Kuidas see mõjutas talupoegade olukorda? Kuidas reageerisid mõisnikud?
Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rootsi aeg #1 Rootsi aeg #2 Rootsi aeg #3 Rootsi aeg #4 Rootsi aeg #5 Rootsi aeg #6 Rootsi aeg #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Linda1993 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
Rootsiaeg
16
docx
Rootsi aeg
5
docx
Rootsi aeg
8
docx
Rootsi aeg
5
doc
Rootsi aeg
6
docx
ROOTSI AEG
5
doc
Rootsi aeg
37
pptx
ROOTSI AEG



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun