isegi 10-aastasi poisse. 14-17 aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised. Uute üliõpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia: lõbusal koosviibimisel täideti traditsioonilist kombestikku ja aasiti veidralt maskeeritud üliõpilaskandidaatide üle. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuste arendamiseks. Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni Vene-Rootsi sõjas 1656.aastal. Osa sõja eest pagenud professoreid ja üliõpilasi püüdis õppetööd jätkata veel Tallinna gümnaasiumi ruumides, kuid mõne aja pärast tegevus soikus. 1690.aastal avati ülikool Tartus uuesti. Ent linna seisund polnud kiita, kolis ülikool 1699. aastal Pärnu. Erinevalt Tallinnast hinnati Pärnus ülikooli väga kõrgel ning alanud sõjale vaatamata, soodustati igati selle edasi tegitsemist. 4
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar). 19) Kuidas puudutas Eestit 1656.1658. aasta VeneRootsi sõda? Milles seisneb Kärde rahu tähtsus? Tartu vallutamine jäigi selles sõjas Moskva ainsaks suuremaks saavutuseks. Tartu linnale algas järjekordne Vene ülemvõimu aeg, mis seekord jäi siiski võrdlemisi lühikeseks. 1656. aastal lisandus sõjast põhjustatud hädadele katk, mis laastas Eestit kuni 1658. aasta alguseni. See katk püsis eesti rahva ajaloolises mälus veel ka mitusada aastat hiljem (nimetuse all „vana katk”, et eristada seda Põhjasõjaaegsest, seni viimaseks jäänud katkust). Pärast Taani vallutamist 1659.aastal suri Rootsi kuningas Karl X 1660.aastal ning
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. ...
Rembrandt oli seda käsitlenud juba 1630. aastal gravüüril, mis kujutab isa jooksmas vastu pojale, kes oli oma varanduse maha parssinud ning seakarjuseks sattunud. See töö on piiblitekstile truu teenija on toomas kojujõudnud pojale parimat kuube ja kingi, tegelased on liikumises ja vestluses. Rembrandti majamuuseum Rembrandti ostetud maja 1639 ja elas seal kuni ta läks pankrotti 1656. See asub Hollandis Amsterdamis. Tänan kuulamast!
Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi gag mitmel pool sisse ja köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde.
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad...
Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. LUTERLIK KIRIK Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas
1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15. okt 1632 avati ülikool, mida hakati nimetama Academia Gustavianaks. Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis
vaimuliku sisuga. Sai alguse ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse areng. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal. 1699 aastal taasavati, kuid koliti ümber Pärnusse, sest linna seisund ei olnud kiita. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees lõpetas töö ka ülikool. Kujutav kunst ja arhitektuur. Peamiseks kunstistiiliks tõusis barokk. Kõige kuulsam ja produktiivsem puunikerdaja Tallinnas oli Christian Ackermann. Kiviraidurid peale hoonete dekoreerimisele püstitasid ka hauamonumente (eriti populaarne päikesevalguse sümbol rõngasrist)
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha....
Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi-valduste keskpunktis (6). Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal kuni 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Tänapäeval tunneme Gustav Adolfi poolt loodud asutust Tartu Ülikoolina. Lisaks ülikoolile sai Tartu endale veel ühe hariduseluks olulise asutuse - Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal, mis avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet (8).
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) gramm...
Tema järgi sai ülikool nimeks Akadeemia Gustaviana. Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikoolis erinevad teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Korraga õppis ülikoolis ~100 üliõpilast, professoreid oli ~10, kuid oli ka madalamaid õppejõude. Õppetööd alustas 1706 õpilast, lõpetanute arvu kohta andmeid pole. 1632 1656 ülikool tegutses Tartus 1656 1665 ülikool viidi üle Tallinnasse seal aga kiratses ja pandi kinni 1690 1699 ülikool avati taas Tartus 1699 1710 Vene ohu tõttu kolis ülikool Pärnusse Eestikeelne kirjasõna Keskaja lõpuks olid juba ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud. Need olid enamasti vaimuliku sisuga ning olid mõeldud kohalikele kirikuõpetajatele abimaterjaliks. Paralleelselt levis 2 kirjakeelt: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 1637a
24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood.1620. aastal alanud võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast olid 1625. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne Vene-Rootsi sõda 1656–1658 algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises 21. juulil 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta Vallisaare vaherahu ja 1661. aasta Kärde rahu tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, kus Vastseliinal puudusid väljavaated. 3 4 5
John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse. Suurt mõju avaldas talle René Descartes'i filosoofia. (Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637.aastal ilmunud ,,Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu , väitis Descartes, et see võimaldab vaid seletada seda, mida
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
perfektne teooria vaimu seletamiseks. Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunnetus- ja tundeelu kohta, aga kuidas on vaim seotud ajuga? Mida ütleb aga dualism¹ vaimu teooria kohta? Uusaegse filosoofia rajaja Rene Descartesi arvates on vaim mittemateriaalne ja idee kehast, kuivõrd keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised
Ülikooli rajamine: Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-,
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme ko...
summa meetod 1 53 000 1200 0,024 * 53 000 = 1272 13 000 * 20% = 2600 (10/55)*12 000 = 2182 2 60 000 1200 0,024 * 60 000 = 1440 13 000 2600 = 10 400 (9/55) * 12 000 = 10 400 * 20% = 2080 1964 3 69 000 1200 0,024 * 69 000 = 1656 10 400 2080 = 8320 (8/55) * 12 000 = 8320 * 20% = 1664 1745 4 40 000 1200 0,024 * 40 000 = 960 8320 1664 = 6656 (7/55) * 12 000 = 6656 * 20% = 1331 1527 5 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 6656 1331 = 5325 (6/55) * 12 000 = 5325 * 20% = 1065 1309
Medieval England 1066-1485 Eva Asper Anna Pohlak 11.c The Norman Dynasty The Norman Conquest In the 11th century, Normans conquered England - The Battle of Hastings 14.10.1066 The Anglo-Saxon forces had more soldiers but the Normans had better military tactics and won in the end thanks to a clever strategy William I, also known as William the Conqueror, replaced King Harold on the throne The invasion was completed by 1071 - The Norman invasion is depicted on the Bayeux Tapestry a long embroidered cloth The death of King Harold embroidered on the Bayeux Tapestry The Norman England William I ensured his power by dividing the land into parts and making 1/7 of it a royal domain He made his nobles swear an oath of allegiance and become his vassals Died in 1087 while fighting in France, was succeeded by his third son, William...
Tartu ülikool Poola aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime pingutama. Johan Skytte eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks, mida järgmise aasta juunis ka tehti. Ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632 ja teda nimetati Academia Gustavianaks. Öeldi, et ülikooli võivad õppima asuda kõik, kuid talupoegadel seda võimalust siiski ei olnud. Ülikool tegutses Tartus 1656. aastani. 1690. aastal avati see uuesti ja 1699. aastal kolis see Pärnu. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. aastal lõpetas ülikool oma töö. Õppetöö Tartu ülikoolis Oli 4 teaduskonda: Filosoofiateaduskond Usuteaduskond Õigusteaduskond Arstiteaduskond Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppekeeleks oli ladina keel. Ülikooli astumiseks ei olnud vaja eelnevalt koolis käia. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid.
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Sisukord Elulugu..................................................................................3 ja 4 Matemaatika..........................................................................5 Füüsika..................................................................................6 Filosoofia...............................................................................7 Leiutised................................................................................8 Lisa........................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................................10 Elulugu Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noo...
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale. Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised. Sõjad Kodusõda inglismaal 1640-1649 Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...
riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. 4 Haridus ja kultuur Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631
Baltikumi-valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal
Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Hariduse areng ja Tartu Ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks.
keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632. aastal Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal
../ Herrn M. Eberhardo von Rentelen" (,,Viimne austus härra magister Eberhard von Rentelile" 1642); ,,Klag- vnd Trost-Schrifft" (,,Kaebe- ja lohutusluuletus" Margaretha Medtstaken- Wrangelli surma puhul 1643) ning ,,Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias" (,,Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks" David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643). Intensiivse ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon ,,Praecognita catechetica" (,,Katehheetilised eelteadmised"). Aastaist 16391646 on lisaks teada 29 R. Brockmanni kirja, mis seonduvad enamasti kirikueluga. R. Brockmann suri 29. novembril 1647 Kadrinas, 14. jaanuaril 1648 maeti ta Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse. Fleming, Paul 1609 - 1640 Paul Fleming (1609-40), saksa poeet
Muutus üldine soosing ning selle tagajärjel sai Hollandi suurimale ja geniaalsemale kunstnikule osaks ebapopulaarsus. Tema sügavat, eesrindliku kunsti suutsid lõpuni hinnata ainult vähesed Rembrandti pooldajatest. Saskia mälestuseks maalis Rembrandt maali ,,Püha perekond". Imestama paneb see, et kunstnik kasutab selle maali puhul heledaid toone, rõhutades sellega veendumist, et elu ja surm on lahutamatud ning surm liidab kogu rahva taevastes avarustes uuesti kokku. Aastal 1656 müüakse Rembrandti vara oksjonil maha. Seetõttu on ta sunnitud elupaika vahetama ning kolib Rozengrachti, mis oli tollal Amsterdami vaeseim linnaosa. Palju pahameelt tekitas Hollandi puritaanlikes kihtides Rembrandti kooselu teenijanna Hendrickje Stoffelsiga. Väga huvitaval kombel ei avalda eluraskused loomingule halba mõju- kunst saavutab järjest sügavama mõju koos hingestuse ja salapäraga. Mida vanemaks Rembrandt elab, seda
Isaac pidas pikka aega oma kasuisa ja ka ema vastu vimma, arvatavasti sellepärast, et ta oli lapsepõlves kogenud hüljatusetunnet. Newton ise ei abiellunud ning tal ei olnud ka armusuhteid, nagu ta elu lõpul arstile oli tunnistanud. Ta oli terve elu süvenenud õpingutesse ja töösse. Isaac Newton suri 20. märtsil aastal 1727. Newton oli kavatsetud edasi ülal pidama isapoolset farmi. Ta saadeti kooli, kuid 1656. aastal võttis ema ta koolist ära ja pani tegema teda maatöid, kuid Isaac'ile ei pakkunud see mingisugustki huvi. Teaduse õnneks saavutas külaõpetajast onu selle, et poiss sai uuesti kooli naasta. Newton õppis sel ajal ohtralt ladina keelt, sest see oli ainus võimalus sisse pääseda kõrgemasse kooli. Ta oli väga teadmisjanuline õpilane, luges kõiki raamatuid mis talle ette jäid. Taskuraha kulutas ta keerukate makettide valmistamisele, mis töötasid suurepäraselt (vesikell)
Sissejuhatus Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks noorimaid suurimate maailma usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud vali...
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
elatiiv. Stahli ortograafiaga sarnane, aga vähem järjekindel. Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile. Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid. Sisaldab haruldast kultuuriloolist dokumenti - piksepalve üleskirjutis. Gutslaffi suurim töö, piibli tõlge lõunaeesti keelde, ei jõudnud trükki. Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest
· 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober 1632 Tartu Ülikooli Academia Gustaviana - avamine · Ülikoolis 4 teaduskonda- õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, kus õpiti kuus aastat, seejärel kolm aastat kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas · Õppetöö ladina keeles · 1656 kolis Tallinnasse, 1690 Tartusse tagasi Academia Gustavo Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal
rentnikud ise määrasid talupoegadele maksu suurust. Kuid Karl XI proovis parandada talupoegade olukorda. Eestimaal paranes haridus. 1630. aastal avati Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikooli. Sel ajal tekkis Eests manufaktuur. Rootsi aja lõpp kujunes katastroofiks. 1695- 1697 puhkes nälg ja 1700. aastal toimus Eestimaal Põhjasõda. 1704. aastal hõivasid vene väed Tartu ja Narva ning 1710. aastal Tallinna. 8. Soome 16.-18. sajandil 1656. aastal tungisid Vene väed Liivimaale, Ingerisse ja Karjala aladele. Soome talupojad pidid vabatahtliku väe moodustama. Nad tõrjusid venelasi tagasi. Soome oli suur Rootsi riigi osa. Seal elas umbes pool miljonit inimest, Rootsis elas aga üle miljoni. Soome oli reduktsiooni poolt, sest ei omanud eriti oma maad. Reduktsioonikomisjoni esimeheks sai Soomest pärit Claes Fleming. XVII sajandi teisel poolel oli rootsi keel valdavaks, kuid olid ka vastuseis. 1696
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgu...
aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile
1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
