Rembrandt (1)

Kuressaare Gümnaasium
REMBRANDT VAN RIJN
Referaat
Karin Kilumets
11b
Juhendaja : õp. Anne Mets
Kuressaare 2007
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
REMBRANDT (1606- 1669 ) 4
Rembrandt maalikunstnikuna 4
Rembrandt graafikuna 4
ELUKÄIK 5
Päritolu 5
Haridus ja kunstnikuks saamine 5
Leidenis 1625- 1631 5
Amsterdamis 1631-1642 6
Amsterdamis 1642- 1650 9
Amsterdamis 1651-1669 10
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
LISAD 15
Rembrandti teoseid 15

SISSEJUHATUS

Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust – Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud , kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi.
Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses , milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on mul temast kahju, kuna sellist raskusitäis elu ei sooviks kellelegi. Kuid Rembrandt suutis sellest kõigest üle olla ja jäädvustada ennast kunstajalukku kui suursugune kunstnik.
Oma referaadis annan ülevaate Rembrandtist kui maalikunstnikust ja kui graafikust, tema päritolust, kunstnikuks saamisest ja eluloost jaotatuna perioodideks. Punktis LISAD on võimalik näha ka tema kuulsamaid teoseid ja näiteid loomingust.
Referaadi eesmärkideks olid:

• saada teada Rembrandti eluloost
  
• saada teada Rembrandti loomingust ja sealjuures tuua välja tähtsamad teosed
  

REMBRANDT (1606-1669)

Rembrandt maalikunstnikuna

Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisne eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks (Raud 2005: 69).

Rembrandt graafikuna

Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale. Küpse ajastu ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni ( Vaga 2004: 590). Kuulsad on Rembrandti maastikugravüürid „Kolm puud”, „Sajakuldnaleht”, „Kristus Emmanuas” ja „Ecco Homo” (Raud 2005: 75).
Joonis1. Autoportree soomuskraega
http://emptyeasel.com/wp-content/uploads/2007/02/rembrandt-self-portrait-1629.jpg

ELUKÄIK

Päritolu

15. juulil 1606 sündis Hollandi linnas, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis, Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt oli Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltege Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps. Harmen ja Neeltge olid abiellunud 8. oktoobril 1589 Leideni Pieters Kerkis pärast Neeltge pöördumist kalvinismi. See oli sotsiaalselt võrdsete abielu, sest mõlemad kuulusid linna käsitööliste gildi . Kaks korda ühe Leideni linnaosa vanem olnud Harmenil oli linnaveski, mis tarvitas läbi linna voolava Reini jõe vett. Neeltge pärines pagarite perekonnast. Võimalik, et ta kohtas oma tulevast abikaasat tänu kahe gildi vahelisele tihedale läbikäimisele (Ricketts 2006: 13).

Haridus ja kunstnikuks saamine

Vanemad panid poisi ladina keelt õppima Leideni ülikooli juures asuvasse kooli, lootes temast kasvatada tubli riigiteenistuja, kes vanemate eest vanaduspäevil hoolitseda suudaks (Raud 2005: 70).
1616 . aastal tegi Rembrandt oma esimesed joonistused, kunstianne eristas teda õdedest- vendadest. Kõigest 14-aastasena saatsid vanemad ta Leideni ülikooli. Rembrandt jäi ülikooli vaid kolmeks kuuks, mille jooksul külastas vaid mõnda loengut. Teinud otsuse hakata maailkunstnikuks, veenis ta vanemaid, et need lubaksid tal ülikoolist lahkuda ja saadaksid ta Jacob Isaacz van Swanenburgi ateljeesse. (Ricketts 2006: 14-15) Veetnud seal kolm aastat, tegi noor Rembrandt suuri edusamme ja kiindus maalimisse jäägitult. Noormees lubas, et temast saab kuulus maalikunstnik. Isa otsustas, et poeg peaks edasi õppima juba tuntud kunstnikelt. Nii jõudis nooruke Rembrandt Amsterdami Pieter Lastmani juurde. Siin sai temast kuue kuuga iseseisev kunstnik (Raud 2005: 70).

Leidenis 1625- 1631

1625. aastal naases Rembrandt Leidenisse mõnede joonistustega Lastmani töödest. Ta seadis vanemate majas sisse oma ateljee . Rembrandtiga ühines tema sõber Jan Lievens, kes oli enamvähem samaealine ning samuti Leideni kodanik. Samal aastal ilmus Rembrandti esimene dateeritud töö – „Püha Stefanose märtrisurm” (Ricketts 2006: 15).
Rembrandti varasemad, Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid (Piper 2006: 216). Rembrandti kui kunstniku arengut noil varastel aastel mõjutas ka perekondlik taust. Tema isa oli mölder ja see põhjustas noores kunstnikus konflikti. Ühest küljest austas ta oma vanemate väärikust ja nende piibellikku rahu. Vanemad olid tema eest suurepäraselt hoolitsenud ja talle parima hariduse võimaldanud. Ta kasutas neid ka modellidena oma esimeste gravüüride ja maalide loomisel. Teisalt häbenes ta oma perekonna tagasihoidlikku tegevusala , tõika, et nad olid käsitöölised, ning keskendus oma erialale , et tõusta kõrgemale (Ricketts 2006: 7).
Ta maalis kõige mitmekesisemaid teemasid ja kasutas väga erinevaid tehnikaid, arutledes nende üle oma kolleegi Jan Lievensiga. Omavahelises võitluses maalis Rembrandt „Simonsi ja Deliila”, mille väljendusrikkus ja tundelisus ületavad Livensi versiooni.
1630. aastal suri kunstniku isa Harmen Gerritsz (Ricketts 2006: 23).

Amsterdamis 1631-1642

1631. aastal läks Rembrandt Amsterdami, kus 20. juunil sai temast 1000 kuldna eest Amsterdami kunstikaupmehe Hendrick van Uylenburghi partner . Aasta lõpus hakkas Rembrandt tunde andma Van Uylenburghi akadeemias , kus temaga olid kindlasti ka mõned õpilased Leidenist (Ricketts 2006: 24).
Kunstniku varasemad maalid on formaadilt väikesed ja hoolikalt väljajoonistatud detailidega, värvid on metalliläikelised, põhitoonideks on hallikasroheline ja tumepruun . Kuid juba siin mängib oluliselt kaasa heleda ja tumeda omapärane ja romantismihõnguline kasutamine. Seda perioodi illustreerib ilmekalt maal „ Simeon templis”(1631) (Raud 2005: 70).
Esimene tema suurtest grupiportreedest „Dr. Tulpi anatoomialoeng” (1632) (vt. LISAD), kus ametlikku grupipilti täiendas dramaatiline moment, tõi talle Amsterdamis kahtlemata kuulsust .
„Simpsoni pimedakstorkamine” on veel dramaatilisem. Tema tellijate ring laienes ja ühe tähtsama kunstitundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimuse Hollandi liitriigi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks (Piper 2006: 217).
1634. aastal abiellus kunstnik oma patrooni sugulase Saskia van Uylenburghiga. Ta oli Amsterdami otsituim meister ning abielu rikka pruudiga andis talle kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas ta Hollandi kõige rikkamate klientidega (Raud 2005:71).
Lõpuks oli kunstnik teostanud oma unistuse järele jõuda Flaami maalikunstnikule Peter Paul Rubensile. Tagasihoidliku möldri pojast oli saanud härrasmehest kunstnik, Amsterdami Apelles , Hollandi Rubens . Ta jäljendas Rubensi autoportreesid, tema hoiakut, riietust ja ehteid . Selle perioodi töödes, mis on peamiselt portreed, on näha väga hoolikalt kanga omaduste ja pitskraede kujutamist, nagu kuuluksid need kõik talle enesele. Tänu psühholoogilisele läbinägelikkusele suutis ta pakkuda oma klientidele selliseid portreid, millest kumas läbi portreteeritava tõeline isiksus. Selles oskuses ei olnud temaga võrdset (Ricketts 2006: 8).
Rembrandti arvukates portreedes tollest ajast valitseb lai, avar, elurõõmus ja toredusküllane käsitluslaad, soe ja hele kuldtoon ühendab rikkaid lokaaltoone. Nüüd tekkis kõigepealt rida Saskia portreid või pilte, kus kunstnik on end kujutanud ühes abikaasaga; esile võiks tõsta Saskia portreed ja autoportreed Saskiaga (Vaga 2004: 587).
Joonis 2. Autoportree Saskiaga
http://myhero.com/images/Artist/Rijn/g1_u28682_rembrandt_prodigalz.jpg
Rembrandt oli neiusse väga kiindunud, nagu seda selgelt väljendavad temast tehtud arvukad portreed. Neile sündis neli last, kellest ellu jäi ainult üks, 1641 . aastal sündinud poeg Titus (Ricketts 2006: 48).
Sel perioodil hakkas Rembrandt uurima ja teostama ka aktimaale, Hollandi maalikunstis senitundmatut teemat. Rembrandti suunas selle teema juurde Saskia sensuaalsus , aga ka Rubensi ja Tiziani lopsakad maalid. Rembrandt otsustas kujutada akti realistlikus laadis ja see ei meeldinud kõigile (Ricketts 2006: 9).
Üsna mainitud perioodi lõpul lõi Rembrandt mõned tööd, milles ta on juba täiesti vabanenud pealiskaudsetest efektitaotlusest ja milles välise lihtsusega seltsib ikka sügavam hingestatus ja ikka haaravam ja salapärasem heleda-tumeda käsitlus. Nende hulgast võib esile tõsta „Danaed” (vt. LISAD) (Vaga 2004: 588).
Priiskamine, mida kunstnik harrastas oma madala päritolu varjamiseks, lõppes 1639. aastal tohutusuure maja ostmisega Brestraatil, mis jättis võlad kogu ülejäänud eluks. See põhjustas üsna suuri pingeid naisega, kes anus talt mõõdukust (Ricketts 2006: 9).
1640. aastal suri Rembrandti 73-aastane ema. Kunstnik päris korraliku varanduse (ligikaudu 9960 floriini väärtuses) ning perekonna veski , mille ta vahendajate kaudu maha müüs. Rembrandt ei olnud kaotanud kontakti oma perekonnaga. Ta oli mitmeid kordi käinud Leidenis ema vaatamas ja temast ka väikese portree teinud. Maja võlgade tõttu tuli tal veski müümisega kiirustada (Ricketts 2006: 45).

Amsterdamis 1642-1650

1642. aastal Rembrandti armastatud Saskia suri. Just tollal maalis mees ühe oma kuulsama töö „Öine vahtkond ” (vt. LISAD). Amsterdami laskurite korparatsioon oli tellinud Rembrandtilt grupiportree . Kahjuks ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdse osa hinnast , kuid mõni ei tundnud end pildil äragi. Sellest algas periood, kus Rembrandti sügavalt subjektiivsed tööd vaatajates järjest vähem poolehoidu leiavad. Algas majanduslik allakäik (Raud 2005: 72).
Tema maalide meeleolu muutus veelgi süngemaks ja läbitungivamaks, värv ise muutus rikkalikumaks, aga ka rahutumaks, tema kujutiste psühholoogiline intensiivsus muutus järjest muljetavaldavamaks ja painavamaks (Piper 2006: 217).
Abikaasa mälestuseks maalis Rembrandt maali „Püha perekond”(1645). Hämmastab see, et kunstnik kasutab siin heledaid toone, väljendades sellega veendumust, et elu ja surm on lahutamatud ja surm liidab kunagi kõik inimesed taevastes avarustes uuesti kokku (Raud 2005: 72-73).
Uue valguse tõi tema ellu Hendrickje Stoffels, kes ilmus majja teenijannana. Kuigi Rembrandti jaoks ei suutnud keegi Saskiat asendada , sai sensuaalsest ja leebest Hendrickjest tema tõeline kaaslane . Rembrandt ei abiellunud temaga, mitte üksnes tema madala päritolu tõttu, vaid ka kartusest jääda ilma Saskia testamendiga lubatud pärandusest (Ricketts 2006: 10).
Ka loodusest otsis Rembrandt troosti, just 1640-50 lõi ta enamiku oma maastikest. Need on meeleolult sügavdramaatilised ja uppuvad kõige salapärasemasse heledasse-tumedasse (Vaga 2004: 589).
1649 . aasta suvel algas Rembrandti jaoks raske periood. Greetje Dircx ( Tituse lapsehoidja) läks temaga tõsiselt tülli ning lahkus juunikuus majast. 1650. Aastal õnnestus Rembrandtil Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72).

Amsterdamis 1651-1669

Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule. Paralleelselt toimus see ka tema loomingus, näis nagu täidaksid tegelaste hinged kogu maali ruumi. Vaimsus sai Rembrandtile kõige olulisemaks aspektiks ja teatud mõttes viimaseks väärtuseks enne lähenevat lõppu (Ricketts 2006: 11).
1654. aastal Rembrandti isiklikud probleemid teravnesid. Tema ja raseda Hendrickje peale kaevati kirikukohtusse ning süüdistati neid abielurikkumises. Karistuseks eemaldati Hendrickje armulaua osadusest. Samal aastal sai Hendrickje tütre – Cornelia (Ricketts 2006: 74).
1656. aastal müüdi Rembrandti vara oksjonil maha. Ta oli sunnitud elukohta vahetama ja kolis Rozengrachti, Amsterdami kõige vaesemasse linnaossa (Raud 2005: 73).
Kuid huvitaval kombel ei avaldanud rasked elutingimused mingit negatiivset mõju Rembrandti loomingule; koguni vastupidi – tema kunst saavutas ikka suurema sügavuse, hingestatuse ja salapärasuse (Vaga 2004: 588-589).
Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil- 1650.-1660. aastail. Arvukalt tekkis nüüd portreid, mis kujutavad kunstnikku ennast, Hendrickje Stoffelsit, kunstniku poega ja venda; tihti kasutas ta modellidena ka Amsterdami juute . Aastatel 1661-1662 valmis Rembrandti suur grupiportree , mis kujutab Amsterdami kangrute eesistujaid. See „Staalmeesters’i” nime all tuntud maal tähistab hollandi grupiportree arengu tippu (Vaga 2004: 589).
1663. aastal langes väsinud ja haige Hendrickje Stoffels Amsterdami laastava muhkkatku ohvriks (Ricketts 2006: 106).
Viimaste aastate tuntumateks töödeks on „ Peetruse ärasalgamine” ja „Juudi pruut” ning „Perekonna portreed”. Neid iseloomustab suur ja võimas vormikujundus, laia ja vaba pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ja säravad värvid, kuigi iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Domineerivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes variantides. Rembrandti luigelauluks sai 1669. aastal valminud kompositsioon „Kadunud poja tagasitulek ” (vt. LISAD). See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on väljendanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu – idee, mida Rembrandt oli kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse (Raud 2005: 74).
1668 . aasta 10. veebruaril toimus üks õnnelikumaid sündmusi Rembrandti elus. Titus abiellus Magdalena van Looga , kes peagi rasestus. Rembrandti rõõm muutus aga sügavaks valuks kõigest paar kuud hiljem, kui Titus katku suri. Murest murtud ja õnnetusest räsitud Rembrandt suri 4. oktoobril. Tema hingepalvus leidis aset 8. Oktoobril Wester Kerkis, kuhu ta maeti oma poja kõrvale (Ricketts 2006: 107-108).
Rembrandti kuulsus vaibub täielikult pärast tema surma. Alles 19. sajandil hakati tema kunsti hindama ja uuema aja kunstnikud on temalt palju õppinud (Vaga 2004: 591).
Joonis 3. Autoportree
http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rembrandt/self/rembrandt.1661.jpg

KOKKUVÕTE

Referaati tehes sain teada mõndagi huvitavat Rembrandti elust. Ta oli barokiajastul, 17. sajandil üks kuulsamaid kunstnikke. Tema elu oli äärmiselt põnev, täis eriti õnnelikke hetki , aga rohkemgi veel kurbust ja virelemist. Juba sünnist saati tahtis Rembrandt saada kellekski enamaks kui veskimeheks, nagu oli tema isa. Selleks andis talle võimaluse tema varakult avaldunud kunstianne. 25-aastasena kolis noor kunstnik Amsterdami, kus peagi kogus kuulsust ja abiellus. See abielu tagas talle rikka naise, Saskia, kaudu varandusliku kindlustatuse. Elati luksuslikult ja pillavalt. Kuid nende abielu ei olnud kaugeltki roosiline, kuna lapsed, keda nad väga soovisid surid üsna koheselt peale sündi. Tõeline allakäik Rembrandti elus algas peale Saskia surma. Võlgades vaevleva kunstniku ainsaks lootuskiireks oli poeg Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil.
Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. Tema kuulsamateks töödeks on „Dr. Tulpi anatoomiatund”, „ Danae ”, „Öine vahtkond” ja „Kadunud poja tagasitulek”.
Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu.

KASUTATUD KIRJANDUS

Piper, D. Kunstiajalugu . Tallinn Varrak . 2006. 538 lk.

Raud, A. 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees. 2005. 215 lk.

Ricketts, M. Rembrandt. Tarian Invest OÜ. 2006. 128 lk.

Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn Koolibri, 2004. 912 lk.

LISAD

Rembrandti teoseid

Joonis 4. „Dr. Tulpi anatoomiatund”
http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg
Joonis 5. „Danae”
http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4
Joonis 6. „Iisaki ohverdamine”
http://www.jesuswalk.com/abraham/images/rembrandt_sacrifice401x600.jpg
Joonis 7. „Öine vahtkond”
http://www.g330.com/r1.g330.com/pd/art/Rembrandt/De_Nachtwacht/Rembrandt-De_Nachtwacht.jpg
Joonis 8. „Naine jões kümblemas”(Hendrickje Stoffels)
http://www.hendrickje-stoffels.nl/images/hendrickje.jpg
Joonis 9. „Kadunud poja tagasitulek”
http://www.respree.com/posters/museumimages/the-return-of-the-prodigal-son-rembrandt-van-rijn.jpg
18