50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aabitsakukk
Õppematerjali autor
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur.....................
........................ 3 Pildid ......................................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5 2 KARJALA KEEL Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus.
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639.
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud
viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis
mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid soome keele idamurded. Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva),
Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
ja teisest aastatuhandest, mil juba ristiusk vohas. On palju fakte, kus peeti karjalasi headeks sõjameesteks ja neid palgati ka rootsi vägedesse, mitte ei pagenud rootsi võimu eest peamiselt..
Kõik kommentaarid