Liivi sõda (0)

Liivi sõda 1558-1583
Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana- Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal.
16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne.
Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani.
Sõja ajendid :
Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda . Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid , aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või hiljem ära vallutatud.
22.jaanuar 1558- venelased tungisid peale, oli rohkem rüüsteretke moodi
1588 aprill algas tõsine sõjategevus Narva pommitamisega.
Esialgu oli sõda Venemaa ja Ordu vahel(mitte Venem ja Eesti!)
Esimesena sekkus Poola, kuna taheti vastu astuda Venemaa suurenemisele. Tartu piiskop palus appi, nende vahel ka enne sõda juba head suhted. Tegelikult olid Poolal aga omad kasud eelkõige mängus.Hoidis madalat profiili, Tõusis esile alles siis kui Ordu lõplikult purustati.
1558- 1559 Venemaa alistas endale piirkonna, mis talle meeltmööda oli.
Ordu ei suutnud siinseid alasid sõjaliselt kaitsta ja venelased tulid järjest rohkem peale.
Teisena sekkus 1559 Taani, kelle kuningas ostsis Saaremaa. Ta saatis oma venna Magnuse siia aldele valitsema , kes oli igavene suli, petis , kelm ja aferist .(Hiljem Ivan Julma kaasabiline)
1560 2. august-Ordu viimane välilahing -Härgmäe lahing .Lõppes ordu eksisteerimine ja sai läbi Ordu aeg e Vana- Liivimaa aeg.
See tähendas aga seda, et sisepoliitiliselt puudus Vana-Liivimaal sõjaline võim. Polnud võimalust otsustada, mis saab maast, kõik sõltus teistest riikidest.
1560 sekkus ka Rootsi läbi Tallinna, kes palus abi. Tallinnas oli seisukoht, et kõike muud peale Vene võimu.Rootsi sekkus, kuna ei tahtud samuti Venemaa suurenemist . Venemaa oli phm pinnuks silmis kõikidele euroopa riikidele. Ei tahetud , et Venemaa saaks endale sadamad, sest see oleks koheselt tähendanud tema võimu suurenemist.
1560-61 sai sõda hoogu juurde. (Kogu aeg sõjategevust nende aastate jooksul ei toimunudki, vahepeal vaherahud jms) 1561 kujunes korraldus,kus Lõuna-Eesti Poola huvisfääris ja Põhja-Eesti Rootsi huvisfääris. NB- ei omanud otseselt neid piirkondi.Tartu andis truudusevande Poolale ja Tallinn Rootsile, sõjaliselt.
Sõjategevus 1261 Läänemerele, kus asusid sõdima Taani ja Rootsi. Iga riik sõdis enda eesmärkide nimel seega ei saa neid phm liitlasteks nimetada.
Põltsamaa kuningriik- Venemaa vallutatud ala, mida asus valitsema Magnus , lodi 1569.Magnus aga ei täitnud oma ül korralikult ja Ivan IV sai vihaseks, lubas tal pea maha võtta.Magnud lasi jalga ja asus hoopis Poola liitlaseks.
1571 Venemaa suurem pealtung. 70.ndatel oli Venemaa väga edukas.
1577 piirasid venelased Tlna , mis kukkus aga läbi. Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus.
Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised . Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette .Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga ,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli.
1578 -79 algas venelaste taganemine.Edasi aladele Rootsi ja Poola väed, kes tõrjusid venelased täiesti ära.1581 algaski Poola-Rootsi suurem pealetung , kus suruti venelased minema. Suur tähtsus siinkohal rootsi kindral Pontus de la Gardiel, kes tegi venelastega dessandi, mis sundis nad lahkuma .
1582. esimene rahu, nimelt Poola-Venemaa rahu nimega Jam Zapolski .Sellega Venemaa kinnitas, et tal ei ole siin alasid ja tunnistas Poola võimu L-Eestis.Sellega oli kinnitunud Poola võim.
1583 Rootsi-Venemaa rahu- Pljussa rahu. Kinnitas, et P-Eesti kuulub Rootsile +Ingverimaa(enne vene alla kuulunud)
1595 Täyssina rahuga lõppes sõda ka Soome aladel.
Kolme kuninga aeg
Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar , kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks . Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed .
Ometi Poola ei suutnud siin aladel vastureformatsiooni teostada, Tartu ega L-Eesti ei muutnud ikkagi tagasi katoliiklikuks. Vastu astusid aadlikud , kuna nad olid igal juhul Poola võimu vastu.Pigem pooldasid aadlikud seega luterlust.Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse ja Rootsi ajal oli see juba nö hea pinnas, et rajada sinna Tartu Ülikool.
Taani, kellele kuulus Saaremaa, ei juhtunud midagi märkimisväärset. Saarlastest talupoegade olukord oli kergem kui mandrieesti talupoegade. Sest suur osa saaremaast kuulus otse Taani kuninga valdusesse. Riigi maal elavate talupoegade olukord oli kergem.
Poola ja Taani võim ei jäänud Eestis kehtima. Kogu eesti ala järk-järguliselt Rootsi võimu alla.
Kõigepealt 1600 Poola ja Rootsi vahel sõjategevus. Kestis kuni 1629. Rootsi oli huvitatud kogu eesti ala enda võimu alla saamiseks. Esialgu sõjategevus kuni 1611 ja siis sõjategevus katkes liivimaa pinnal kuni 1618, sest selle ajal Poola ja Rootsi pöörasid oma pilgud hoopis Venemaale. Sellel ajal oli Venemaal segaduste aeg. Poolal ja Rootsil olid omad huvid mängus, seega sekkusid vahepeal Venemaa asjadesse. Kui Venemaal oli Romanovite võim kindel pöörduti siia tagasi. 1629 Rootsi võiduga sõda lõppes, sõlmiti Altmargi rahu ja lepiti kokku, et L-Eesti ja P-Läti alad läksid Rootsi võimu alla.(pm Poola alad Liivimaal)
1643 -1645 Rootsi ja Taani vaheline sõda.Lõppes ka Rootsi võiduga. 1645 Brömsebro rahuga sõja lõpp ja sellega Saaremaa kuulus Rootsile.
Sellega oligi Rootsi saanud pea-aegu kõik Eesti alad.Puudu oli Ruhnu saar , mille sai alles 1660 Oliva rahuga lõppenud sõja tulemusena Poola ja Rootsi vahel..Poola kinnitas, et Rootsile kuulub kogu võim Liivimaal.
Venemaa , kes soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda kuni 1661 ja lõppes Rootsi võiduga. Eesti talupojad tegid kõik endast oleneva, et Rootsi võidaks. Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel.
Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev.
1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks : Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa
Rootsi aeg
Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks.
Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner , kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid.
Roosi aeg väga vastuoluline . Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus. Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine.
Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal
Eestimaa
Liivimaa
1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles talupoegadevaheliste asjadega.
Oli üks talupojast kohtunik, kelle hääl küll väga ei maksnud, aga ta oli olemas
2.Teine aste oli meeskohus , kuhu läksid ainuld aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata , aga seda ei tehtud kunagi
3.Kõige kõrgem oli Estimaa Ülem maa kohus-ainult aadlikud
1. Sillakohus
2.Maakohus
3. aste Riiklik lossi kohus(eestimaal puudus)-sisuliselt aadlike jaoks
4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus Riias
*Kõige kõrgem oli Rootsi kuningas (kuulub mõlema alla) ,tema oli kõige tähtsam.Seadus, mis lubas pöörduda otse kuninga poole.!Mõni üksiks eesti talupoeg sinna ka jõudis.
Rootsi suhtus Liivimaasse kui vallutatud provintsi, Eestimaa oli Rootsi riigi osa. Seega suhtumine nendesse kahte kubermangu täiesti erinev. Eestis oli 17 saj alguses juba välja kujunenud aadlike rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega.See oli pm aadlike omavalitsus , oma võimu organ. Maapäevale valiti kõige tähtsamad nendest .Liivimaal kuningas keelas rüütelkondadel kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt.
17 saj keskpaigast rüütelkonna võim suurenes. Tulenes sellest mõiste LANDESTADT e saksa k ''maa riik''- hõlmas kogu tänapäeva eesti ala. Seda valitsesid rüütelkonnad peamsielt. Kuulus ikkagi Rootsi riigi koosseisu.See jäi püsima ka vene võimu ajal, aga mõistet kasutati ainult Rootsi ajal. Landestadt näitas seda, et aadlikel siin aladel suur võim.
Enne landestadti kujunemist püüdis Rootsi võrdsustada talupoegade olukorda eestimaal ja rootsis.Seda tegi eriti kuningas Karl IX (1604-1611).Aadlikud olid selle vastu ja kuningaloli vaja aadlike toetust seega ei teostatud täielikult.
Rootsi kuningad suutsid sisse suruda ka uue maksusüsteemi, maksukoormust kergendati. Eelkõige tähendas seda, et kõikjal riigis ühesugune maksumäär!!(väga oluline) Enne aadlikud määrasid ise nii suure määra kui soovisid . Mõned maksud koondati kokku, teised jälle kaotati.
Koormised: 1. Viljamaks 2. Teotöö-6 päeva 3. Rakmetegu , jalategu,mille päevad olid normeeritud kuu jooksul 4. Abitegu-hooajatööde ajad 5. Loonus-naturaalmaks, mida anti mõisnikule(küünlad, vill jne)
Sellega talupoegade olukord veidi kergenes.
Samas aadlike surve tõttu kinnistati pärisorjus. Kinnitati, et talupoeg ei tohi põgeneda, sunnismaisus ja öeldi, et talupoeg on mõisniku omand. Kuna see pandi ametlikult kirja , siis sellest ajast pärisorjus ametlikult, kuigi kõik tunnused olid juba Liivimaa ajal.
1645-Eestimaal ja 1671 Liivimaal.
17 saj Venemaalt suur sisseränne Eestisse, kuna seal oli vanausuliste tagakiuamine .Muudest maadest ka. Huvitaval kombel ei jõudnud siinsetele aladele aga juute .
Seoses paremate elutingimustega suurenes eesti rahvaarv 4kordelt.Pärast Liivisõda oli max 100 000 meid.
Aadlikud rahul kuni 1683 . REDUKTSIOON - maavalduste riigistamine,mõisnikelt võeti eramaad riigi valdusesse. Põhjus: Riigi raha oli otsas, kassat oli vaja täita. Riigi maal elavad talupojad maksid maksud otse riigikassasse.Tekitas mõisnikes väga suurt vastuseisu , aga neil puudus võimalus vastuseisuks.Mõisnikud allusid otse Rootsi kuningale . Mõisu riigistati palju, Liivimaal rohkem, kuna sellesse suhtuti teisejärguliselt ,kuna oli vallutatud ala.
Talupegadele tundus , et see kõik on tehtud nende heaolu jaoks, see ei olnud küll nii, kuigi nende olukord kergenes reduktsiooni ajal. Põhjus: oli kergem, kuna maadel kehtis Rootsi kuninga võim. Igasse mõisa seati sisse vakuraamatud, st riigimõisadesse. Olid ju kahte sorti mõisad: riigimõisad ja eramõisad. Eramõisas määras aadlik maksud. Vakuraamatutesse kanti kõikide talupoegade fikseeritud koormised. Need normid , mis sinna olid kantud , neid aadlik enam muuta ei saanud. Lisaks on oluline see, et need fikseeriti vastavalt talude suurusele. Koormuse suurus sõltus talu suurusest . Talupoegadele oli see väga meeltmööda, et nende koormisi suurendada ei saanud.
On arvatud et reduktsiooniga pärisorjus kaotati, kuid päris nii see ei olnud.Vakuraamatud ka üheks põhjuseks, miks öeldakse nö''vana hea rootsi aeg''.
1696 anti välja Rootsi riigi poolt seadus: Liivimaa majandusreglement-seadused talupoegade olukorra kergendamiseks, feodaali võimu piiramiseks. Kinnitati kindlaid koormisi,kinnitati, et mõisnikud ei saa talupoegi sealt välja tõsta.(talupoegade jaoks tähtis). Lsaks piirati abitegu, päevi vähendati ja piirati ka kodukarjaõigust(piirati vitsahoopide arvu jms) Kõige selle kontrollimiseks võis kuningas mõisa saata oma ametnikud, kes järgisid, et mõisnikud seda järgiksid.Loomulikult astuti seadustest üle.
Vene aja majandusreglement kaotati kohe ja ka vakuraamatud.
Aadlike seas tekkis redukstsiooni järel väga suur vastuseis Rootsi võimu vastu. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul , opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse olukorra, Põhjasõja alagdes mõisnikud kohe venelaste poolel, talupojad aga pooldasid rootis võimu.
Paljud linnad kaotasid rootsi ajal oma linnaõiguse, kuna liivi sõja ja katkude tulemusena oli rahvastik väga palju vähenenud. Mitmed asulad liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis Narva, ilus suur võimas linn, kuhu ehitati uhkeid hooneid jne.Narva muutus palju olulisemaks Tlna-st kaubasuhetes Venemaaga nt. Rootsi tahtis isegi kroonida Narvat teiseks riigi pealinnaks.
Sajandi lõpupoole jälle sõjaline oht, Venemaa tugevnes. Seega asuti linnu kindlustama neise hakati ehitama bastioneid e linna suuri kindlusi (Tln, Haapsalu,Paldiski,Narva) Ümber linna nelinurksed paneelid , mis pidid kindlustama linna. Sõjalises mõttes mitte eriliselt tähtsad, kuigi kulutati palju raha nende ehitamisele.
Manufaktuuride rajamine- suuremad käsitööettevõtted. Rootsi ajal kadus vana tsunftikord , mis oli keskajale loomulik. Mõned tsunftid küll säilisid, aga manufakt. Olid olulisemad. Säilisid ka mõned keskaegsed raed, kuhu kuulusid kaupmehed .
Väga oluline rootsi ajal eesti ajaloo suhtes kultuur ja haridus !!
Eestlaste lugemisoskus ja haridustase tugines rootsi ajal tehtud mudatusetele.
Reformatsiooniga ei kinnistunud veel luterlus siinsetel aladel.Rootsi riik oli aga täielikult luterlik riik ja seepärast esialgu Eestimaal ja hiljem ka Liivimaal ja Saaremaal kehtestati täienisti ristiusk . Alates 17 saj esimeset pooles täielik luterlus eestimaal ja teiset poolest ja Liivimaal. Ehitati kirikuhooneid maapiirkonandesse ja ka linnadesse,. Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine.
Samas 17 saj rootsi ajal on eesti ajaloos tuntud kui kõige suurem nõiajahtide aeg.Hakati neid otsima , kuna vahepeal rahvas pöördus muinasusu poole,siis jälle oli süvausklikkus ja selle juures kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi.
Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna koguduses. Tema ül oli selgitada teistele küla inimestele usupõhimõtteid, kuna tahtei, et usk jõuaks tõesti igaüheni.
Haridus rootsi ajal:
Keskajal linnades koolid: kloostrikoolid ja toomkoolid . Talurahvani ainult kerjusmunakde kaudu hariduse levik. Samas tekkis väga suus vajadus, et eesti talupoeg oskaks lugeda, kuna luteri pm-te oli, et talurahvas peab oskama lugeda. Selleks alustas Bengt Gottfried Forselius talurahva haridusele aluse panemist.Ta sündinud Eestis, juured Rootsist ja Soomest.Pärit Harju Madiselt Paldiski lähedalt.Isa oli kohalik preester , kes oskas ka eesti keelt.Ka ta isa oli veendunud, et talurahvas ei ole loll ja suudab lugema õppida. Forselius õppis Saksamaal ja asus siia tagasi.Rootsi kuningas isiklikult andis talle õiguse rajada Eestisse Õpetajate seminari, et ettevalmistada õpetajaid talurahvakoolidesse. 1684-1688 Tartus Õpetajate seminar.Kestis nii vähe ,kuna Forselius uppus teel Rootsis Eestisse. Seal said õpetust u 100 eesti poissi, kellest said talurahvakoolide õpetajad. 2 kuulsamat nime Paksi Hansu Jüri ja Ignatsia, kes käisid kuninga juures, tänu sellele, andis Rootsi kuningas 1687 välja käsu luua igasse mõisa kool!Igasse mõisa siiki kooli ei loodud. Kogu Eesti ,Liivimaa ja Saarema peale loodi 41 kooli.
Lisaks seminari loomisele hakkas Forselius eestistama eesti keelt(väga läbipõimunud saksa keelest)Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel , sest seda polnud ikka veel eesti keeles terviklikult olemas. (olid ainult katekismused e mingid osad selelst)Ka sellel tegevusel oli väga suur aadliku vastuseis. Korraldas ka piiblikonverentse, kus arutati, missugune peaks olema eesti keelne tekst, pidi viima piibli tõlkimiseni. Pärast piiblikonverentse ka mitmeid eesti keele grammatika raamatuid.
Veel üks uuendus Forseliuse poolt oli õpetusmetoodika.Ükshaaval hakati luegma sõnu ja tähtedest alustati, sellise õppimismeetodiga oli kuu ajaga õpilastel lugemine selge. Kiirendas oluliselt lugemisoskuse tõusu.
Talurahvakoolid eksisteeridi kogu rootsi aja , vene jala pooled kadusid ja 18 keskpaigaks kadusid ka need. Kuigi koole polnud palju, oli lugemisoksus eestlaste seas siiski suur, kuna seda pärandati põlvest põlve. 18 saj oskasid eesti talupojad isegi rohkem lugeda kui nt prantsuse talupojad.
1632 Tartu Ülikooli avamine . Enne seda 1630 avati Tartus gümnaasium. 1632 muudeti ülikooliks , ladina k Akadeemia Gustaviana(Gustav II Adolfi järgi, kes suri kuu aega ärast avamist . 30-aastase sõja tõttu euroopas.)Miks oli vaja ülikooli? Eelkõige oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke kohapeale. Aga samuti oli vaja ka muid ametnikke, nt arste. Miks Tartus?Jesuiitide tegevus oli eelnevalt, enne kolleegium, mida oli võimalus jätkata. Tartu oli ka Eestimaa ja Liivimaa enamvähem geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega nagu keskajal Ladina keeles, 4 teaduskonda (arsti, usu, õigus ja filosoofiateaduskonnad)
Johann Skytte-oli rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal ja tänu temale Ülikool avati. Kui toimus avamine, siis kutsus üles ka talupoja lastel ülikooli astua.
Küsimused
I
1) Teksti autor- Jaan Kross

millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord
II

Millal ülestõus toimus? 1560 sept.

Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid pidevad kodusõjad ja venelased tungisid mööda maad edasi aina rüüstades talupoegade talusid. Mõisnikud aga talupoegadele kaitset ei pakkunud.

Mis võis olla Tlna Rae keeldumise põhjus- ei tahtud aadlikega tülli minna ja probleemiga tegeleda. Aadlikud olid enamjaolt ju sakslased ja raadi kuuluvad kaupmehed olid sakslased, seega ei tahetud omavahel tüli kiskuda.Tunti küll kaasa talupoegadele, aga ei olnud kasulik neid aidata.
III

Karl?Karl IX Rootsi kuningas.

Miks Poola aladel oluline usu küsimus? Sest Poola oli ise sügavalt katoliiklik maa ja kuna Poola soov oli luua ühtne riik, siis pidi olema ka valdav usk. Ühtset riiki näitaski kui on ühtne usk. Samuti oli usu peale surumise juures aadliku võimu ,iseseisvuse alanemine, ta sai aru, et kui maa on tugevalt katoliiklik on tema oma võimust ilma,sest valitseb tugev Poola võim.

Mis sõda ?milline tulemus?1600-1629 Rootsi-Poola sõda. Sõlmiti Altmargi rahu ja lepiti kokku, et L-Eesti ja P-Läti alad läksid Rootsi võimu alla.
IV

Millest jutt?Järeldus?Jutt on reduktsioonist, sest oluliselt kasvas riigi maavaldus

Pos ja neg taajärjed:Pos- talupoegadele mõningad kergedused, kindlad maksumäärad, vakuraamatutesse maksud kirja. Riigile kasulik, maksud riigile, suurendati riigivõimu, sõjaväge. Neg- aadlike võim vähenes, aadlike vastuseis riigile, aadliku vaesumine .
V

Milline vastuolu? Oli nii muinasusu pooldajaid kui ka luteriusku inimesi, kes soovisid kirkue ehitamist jne.

Miks ebausk eestlastel veel 17 saj? Sellepärast, et luterlus ei kinnistunud siinsetel aladel pärast reformatsiooni.Alles 17 saj Rootsi ajal hakati kinnistama luteri usku, ehitama kirikuid ja pöörama sellel suuremat tähelepanu. Sinna maani oli nii luterlike kogukondi ,kuid valitsesid ka muinasaja uskumused.17 saj pärast liivi sõda kirikud hävitati, kedagi ei huvitanud usuküsimus.
VI

Pane tekst tänapäevasesse keelde: