Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1656" - 278 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Vastseliina linnus, referaat

Seejärel järgnes uus rünnak ja piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal. Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale. Rootsi-Poola sõjas 1620tel aastatel langes Vastseliina aga rootslaste kätte. Kõik nimetatud sõjad purustasid linnust tugevalt. Vene-Rootsi sõjas vallutasid Vastseliina 1656 . aastal venelased -- rootslased olid vahepeal purustatud piirilinnuse selleks ajaks taas korda teinud. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahulepinguga anti linnus rootslastele jälle tagasi. Põhjalikult ning seekord ka lõplikult purustati linnus 1702. aastal Põhjasõjas. Toona hävis ka linnuse külje all juba keskajal paiknenud väike alev, mis 18. sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika. Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses...

Eesti kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Venemaa

Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgu...

Vene keel
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

Vabadused ja õigused olid suuremad, kui mandril; pärast Liivi sõda ¼ rahvast elas Saaremaal; neil olid oma maksupiirkonnad alles. Vastuolud 17. saj. alguses Eesti- ja Liivimaal ­ 1) Eesti oli jaotatud kolme võõrvõimu vahel ­ igal võimul oma haldusjaotus ja omad reeglid. 2) Usuvastuoli ­ erinevad usud Eestis 3) Kuigi kogu Eesti ala oli 1645. a. Rooti võimu all, siis venelased üritasid ikkagi rootslastega võidelda. 1656 .- 1661. a. toimus Vene-Rootsi sõda, mis lõpes rahuga. Kuningriigid jätkavad maade jagamist ­ ei Rootsi ega Poola polnud oma valdustega rahul ja nende vahel algas 1600. a. sõda, millega Rootsi haaras enda alla kogu Eesti ja Põhja-Läti, kuni Riiani. Varsti asus poolakate ratsavägi uuesti teele. Paari aasta pärast lisandus näljahäda ja kui Rootsi kuningaks sai Gustav Adolf II, sõlmiti Poolaga vaherahu. 1621. a. hõivas Rootsi Riia ja 1625. a. Tartu. 1629. a...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

John Locke

08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi...

Filosoofia
52 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa ­ Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad ­ Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi ­ nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing ­ eestlaste võit. Viljandi piiramine ­ 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Menüü ajalugu.

Ametlik struktuur hakkas välja kujunema Prantsusmaal, kuhu Karariina di Medici, tõi abielludes Henry II-ga väikse armee kokki ja teenindajaid. Samuti tõi palju tänepäeval rahvusvahelises kokanduses asendamatuks muutunud toiduaineid ja retsepte. Määratleti teeninduse järjekord einetel, eine jaotati kolmeks põhikäiguks. Seda loetakse tänepäevaste menüüde kujunemise alguseks. Aastast 1656 on teada, et kuningas Louis XIV'le kavandatud eine oli jaotatud 5 käiguks, igas käigus teatud tüüpi road. Londoni õukond eelistas 3-käigulist menüüd, kuid iga käik sisaldas erinevaid osi ( kuni 25 erinevat rooga ) Einele järgnesid veel juustud, puuvili, pähklid ja portvein. 19.sajandiks oli eine saanud kindla vormi ja struktuuri. Nii prantsuse kui Inglise traditsioonilised menüüd, ka kahe maa köökide erinevused - olid täpselt määratletud. 20...

Kokandus
21 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Nimetu

aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed · Inglismaale 1664-74: New York · Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638 · 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda · 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED: · Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware) kompaktse vööndi idarannikule (tänapäeva Maine aladelt kuni Florida piirini, laius u. 150km) · 1776 inglise kolooniates on 2,5 milj. elanikku · Rändamise põhjused: · A. Usulised (&pol.) vastuolus: anglikaani kiriku/ äärmusprotestantide: (kalvinistidest puritaanide) / Katoliiklaste vahel (al.1620.aast.)...

52 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus sarnanes kõrgkoolile. 1631. avati gümnasium veel Tallinnas ja Riias. 1631. palus Skytte Tartu gümnaasium muutaülikooliks. 1632. juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. 15. oktoobril 1632 avati pidulikult Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis- ja vaidlemisoskuste arendamiseks. Tartu ülikool tegutses esialgu kuni 1656 . aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei olnud pärast Vene-Rootsi sõda kiita, koolis ülikool 1699. Pärnu. Kujutav kunst ja arhitektuur: Christian Ackermann oli tuntuim puunikerdaja. Maaklamistutele püstitati rõngasriste. Eesti linnad säilitasid enamasti keskaegse väljanägemise. Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur:...

Ajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajaloo kordamine

1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656 . Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku....

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rembrandt

Tema sügavat, eesrindliku kunsti suutsid lõpuni hinnata ainult vähesed Rembrandti pooldajatest. Saskia mälestuseks maalis Rembrandt maali ,,Püha perekond". Imestama paneb see, et kunstnik kasutab selle maali puhul heledaid toone, rõhutades sellega veendumist, et elu ja surm on lahutamatud ning surm liidab kogu rahva taevastes avarustes uuesti kokku. Aastal 1656 müüakse Rembrandti vara oksjonil maha. Seetõttu on ta sunnitud elupaika vahetama ning kolib Rozengrachti, mis oli tollal Amsterdami vaeseim linnaosa. Palju pahameelt tekitas Hollandi puritaanlikes kihtides Rembrandti kooselu teenijanna Hendrickje Stoffelsiga. Väga huvitaval kombel ei avalda eluraskused loomingule halba mõju- kunst saavutab järjest sügavama mõju koos hingestuse ja salapäraga. Mida vanemaks Rembrandt elab, seda...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majandusajaloolased ja koolkonnad

Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...

Majandus
19 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Keskaegne Inglismaa (1066-1485)

c The Norman Dynasty The Norman Conquest In the 11th century, Normans conquered England - The Battle of Hastings ­ 14.10.1066 The Anglo-Saxon forces had more soldiers but the Normans had better military tactics and won in the end thanks to a clever strategy William I, also known as William the Conqueror, replaced King Harold on the throne The invasion was completed by 1071 - The Norman invasion is depicted on the Bayeux Tapestry ­ a long embroidered cloth The death of King Harold embroidered on the Bayeux Tapestry The Norman England William I ensured his power by dividing the land into parts and making 1/7 of it a royal domain He made his nobles swear an oath of allegiance and become his vassals Died in 1087 while fighting in France, was succeeded by his third son, William...

Inglise keel
17 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Rootsi aeg Eestis

Johan Skytte eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks, mida järgmise aasta juunis ka tehti. Ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632 ja teda nimetati Academia Gustavianaks. Öeldi, et ülikooli võivad õppima asuda kõik, kuid talupoegadel seda võimalust siiski ei olnud. Ülikool tegutses Tartus 1656 . aastani. 1690. aastal avati see uuesti ja 1699. aastal kolis see Pärnu. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. aastal lõpetas ülikool oma töö. Õppetöö Tartu ülikoolis Oli 4 teaduskonda: Filosoofiateaduskond Usuteaduskond Õigusteaduskond Arstiteaduskond Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppekeeleks oli ladina keel. Ülikooli astumiseks ei olnud vaja eelnevalt koolis käia. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid....

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Tartu Ülikooli ajalugu

november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana hea rootsi aeg?

1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid Lõuna­Eestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti Ida­Eestis. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene­ Rootsi sõja sündmused ja 1656 .­1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava

-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg ­ 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa ­ Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August ­ riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory ­ luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III ­ katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad pee...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Jan Vermeer van Delft

10.1632 ­ 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun