Eesti Rootsi ajal (0)

Q: Kes miks ja millal selle läbi viis?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Rootsi ajal

Q: Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J R Patkulil?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Rootsi ajal

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes miks ja millal selle läbi viis?
Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J R Patkulil?

Eesti Rootsi ajal

Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine.
Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale :
a) Põhja-Eesti Rootsile
b) Lõuna-Eesti Poolale
c) Saaremaa Taanile
17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale.
Aasta
Vaherahu /rahu
Peamised osapooled
Sisu
1582
Rahu Jam Zapolski
Poola ja Venemaa
Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad.
1583
Pljussa vaherahu
Rootsi ja Venemaa
Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Ingerimaa.
1629
Altmargi vaherahu
Rootsi ja Poola
Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, suur osa Eestist Rootsi võimu all.
1645
Brömsebro rahu
Rootsi ja Taani
Taani sai sõdades lüüa, pidi valdused loovutama. (nt Saaremaa)
1660
Oliwa rahu
Rootsi ja Poola
Ruhnu saar läks Rootsile, Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale.

Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel.
Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel.
Kubermang
Keskus
Maakonnad
Eestimaa
Tallinn
Harjumaa
Virumaa
Järvamaa
Läänemaa
Liivimaa
Riia
Pärnu
Tartu
Võnnu
Riia
Saaremaa
Mõlema kubermangu otsas oli kindralkuberner . Nende ülesanneteks olid:

Oma haldusalal sõjaväe kamandamine,

nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd,

jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus,

kandsid hoolt postiteenistuse ja avaliku korra eest,

teede ja sildade korrashoidki kuulus nende kohustuste alla.

Rüütelkonnad.
Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ja lahendasid kohalikke küsimusi , mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneri huvisfääri.
Rüütelkonna kõrgeim organ, mis kogunes kolme aasta tagant oli Maapäev. Maapäevadel valiti ka kõige lugupeetavamate aadlike hulgast maanõunikud, kes ajasid rüütelkonna asju maapäevade vaheaegadel . (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal.

Asustus ja rahvastik : rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest.
Aastad
Rahvaarv
Languse põhjused
1550-1620
250 000 – 300 000
120 000 – 140 000
Neist eestlasi 82,9%
mitte-eestlasi 17,1%

Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel
Näljahäda 160- 1603
Katk 1570 . aastatel

1695 -1698
400 000 330 000

Suur näljahäda
Düsenteeria ja tüüfuse levik

17.sajandi 30.aastail hakati sõdade tõttu tühjaks jäänud maid uuesti kasutusele võtma. Sellele aitas kaasa nii sise- kui välismigratsioon.
Sisemigratsiooni põhjuseks oli: vabad soodsates paikades olevad elukohad .
Välismigratsiooni põhjusteks olid: inimesed põgenesid sõjakohustuse eest, soov saada paremaid elamistingimusi, konflikt ja/või usuline tagakiusamine kodumaal.
Kuigi, et Eesti rahvaarv oli 17.sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest:

Sõjategevus lõppes, soodustas sündi;

Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke;

suur sisseränne.
Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased , Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased.

Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele.
Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI.
Reduktsiooni põhjused:

Rootsi riik oli suures raha puuduses.
Kuningas soovis oma võimu tugevdada.

Majanduslik külg
Poliitiline külg
Riigi seisukohalt

Riigi tulud kasvasid.
Provitside valitsemise kulud võidi nüüd katta nende endi tuludest.

Kehtestati riiklik kontroll kogu mõisamaa üle.
Tugevnes absolutistlik kuningavõim .

Aadlike seisukohalt
Majanduslik olukord halvenes:

Redutseeritud mõisate endised omanikud pidid maksma riigile renti, seega nende tulud vähenesid.

Talupoegi ei saadud ülemäära represseerida.

Eramõisnikud (pärusaadel) viidi tagasi lääniõigusele, st tuli alluda kuningale ja tehinguid maaga ei võinud teha kuningalt luba küsimata.
Aadlike poliitiline olukord halvenes. 1694.aastal saadeti laiali Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid ning Maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile. Eestimaa aadli omavalitsust rootsi võim ei puudutanud.
Kujunes välja aadlipositsioon , st aadelkond lõhenes.
Rootsi aja algul talupoegade olukord halvenes, sest paljud mõisad anti erakätesse ja mõisnikud rõhusid talupoegi rängalt. 1645.aastaks olid Eestimaa talupojad pärisorjad ja sunnismaised, umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad.
1696. aastal anti välja Liivimaa majandusreglement, mis parandas redutseeritud mõisate talupoegade olukorda:

Talupojad kuulutati kuninga alamateks, st neist said sisuliselt vabad riigi talupojad.

Talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati (seda nimetati adramaade revisjoniks), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.

Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata.

Mõisa rentniku kodukariõigust piirati; talu peremehi ei võinud enam mõisas karistada .

Talupojad said talude päritava kasutamisõiguse.
Eravalduses olevate talupoegade olukord ei paranenud .

Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil ?
J.R Patkul oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik, kes tõusis aadliopositsiooni juhiks. Ta mõisteti süüdi mässu õhutamises.

Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid.
Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sej ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad kaubavahetuses osalised. Neli linna kuulusid ka Hansa Liitu (Tartu, Tallinn, Viljandi, Pärnu). Rootsi võimu ajal säilitasid linnaõiguse täielikult vaid Tallinn, Narva, Tartu ja Pärnu. Narva elas üle erilise õitsengu, kuna Rootsi võimud soovisid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti alevikeks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles.
Linnade arengut takistas see, et:

Eesti linnad jäid kaubateedest eemale, sest transiit muutus ja nad ei osalenud enam aktiivselt väliskaubanduses.

Linnad läänistati ja muudeti alevikeks.

Tsunfti kord muutus karmimaks.

Sõdades saadud purustused olid suured.

Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile.
eestipärane nimi
saksapärane nimi
Tartu
Dorpat
Tallinn
Reval
Viljandi
Fellin
Vana-Pärnu
Alt-Pernau
Uus-Pärnu
Neu-Pernau
Haapsalu
Hapsal
Paide
Weiβenstein
Rakvere
Wesenberg
Narva
Narwa
Kuressaare
Arensburg
Valga
Walk

16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering , rajaja.
16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja.
1563 .aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt.

Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad.
Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu.
Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep , tõrv, puit, nahk.
Tähtsaimad imporditavad kaubad olid sool ja metall , lisaks veel vürtsid , alkohol ja paber.

Käsitööndusliku tootmise vormid – käsitöölise töökoda ja manufaktuur , nende võrdlus.
Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. Tsunfti kord muutus aga veelgi karmimaks.
Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte eri vormi:
Käsitöölise töökoda
Manufaktuur
Töötavad meister, sellid, õpipoisid
Töötavad palgatöölised
Puudub tööjaotus
Kehtib tööjaotus
Meister tundis oma tööd
Omanik ei pruukinud käsitööd tunda
Töökoda asus reeglina linnas
Manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunfti reeglid keelasid nende rajamist linnadesse
Reeglina müüdi oma kaupa kodulinnas
Püüti leida kaubale turgu välismaal
Tööd tehti käsitsi

Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest.
Nendeks tööndusharudeks olid näiteks:

Ehitus – telliselöövid ja lubjaahjud pea igas mõisas
Metsatööndus – Narva saeveski
Klaasitööndus – Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal
Metallitööndus – vaseveskid Narvas
Paberitööndus – Tallinna paberimanufaktuur

Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt.
Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna:

Ei osaletud enam aktiivselt väliskaubanduses. Uued kaubateed ja -olud lasid areneda vaid sadamalinnadel ning seetõttu ei arenenud enam sisemaa -alad.

Reduktsiooni tulemusel aadlikke majanduslik olukord halvenes.

Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel.
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan). Vaimulikkonna etteotsa seati piiskop ja Liivimaal superintendent.
Luteri kiriku taastamist organiseerisid:
Piiskop J. Jhering
H.Samson
Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu.
Andis välja esimese eestikeelse aabitsa .
1626.aastal andis välja juhendi nõidade ära tundmiseks.
Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid , häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine).
Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt välja antud nõidade ära tundmise juhend andis hoogu juurde uutele nõia protsessidele. Kaebealuste suhtes rakendati esiteks „veeproovi“ : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette ( usuti , et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699).

Pühajõe mäss.
1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kuid pastor pidi tõdema, et talupojad „ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri.“

Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius .
Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule , seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg lugema piiblit . Kuigi, et juba 17.sajandi keskpaigast on märke koolide olemasolust, jäi nende tegevus lühikeseks või juhuslikuks. Selle põhjuseks oli ilmselt sobivate koolmeistrite puudumine. Johann Fischeri algatusel avati 1684 .aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar , kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele.
Forseliuse tegevuse tähtsus:

Avas seminari, kus hakati ette valmistama kooliõpetajaid talurahvakoolidele.

Õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ning rahva lugemisoskus tõusis.

Lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa.

Arendas eesti keelt.
Forselius õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise. Õpiti ka kirikulaule, usuõpetust, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri) kuningat Stockholmis. 1687 .aastal võttis Maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister.

H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid.
17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti eesti keelde tõlkida Piibel . Sel ajal levisid kaks kirjaviisi:
1) Heinrich Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets- metz ; lesk -lesck)
2) Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f).

Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus.
Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687.aastal kokku nn piiblikonverents, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada Piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja Piibli keelele leida vasteid eesti keelest, sageli tuli lausa uued sõnad luua. Konverentside tulemuseks oli see, et Piibel jäi tõlkimata, kuna üksmeelele ei jõutud.

Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118
17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks nii halvasti eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Piibli rahvuskeeltes väljaandmine nõudis kirjakeele normeerimist. 1637.aastal koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat.
Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga positiivselt vastuvõetud.
Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui ka läti keeles. Ta sai ka kuningas Karl XI toetuse.

Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius , J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer.
J.Hornung – 1693.aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika. See oli tunduvalt eesti keele eripärane kui Stahli grammatika. Tema kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel kuni 19.sajandi keskpaigani.
Andreas ja Adrian Virginius – 1686.aastal ilmus esimese eestikeelse piibliväljaandena lõunaeesti keelne Uus ehk Wastne Testament , mille just need isa ning poeg tõlkisid ja toimetasid.
J.Skytte – Liivimaa kindralkuberner ning Tartu ülikooli rajaja.
Gustav II Adolf – Rootsikuningas, kes kirjutas alla veidi enne oma surma Tartu ülikooli asutamisürikule.
J.Fischer – tema algatusel avati 1684.aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele.

Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp.
Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Ta esialgseks nimeks sai Academia Gustaviana, millega austati Gustav II Adolfit.
Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofia teaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ning dispuutide vormis.
Vene-Rootsi sõja algul viidi ülikool üle Tallinnasse (1656), kus see kiratses 9 aastat. Alles 1690.aastal viidi ülikool tagasi Tartusse . Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699.aastal Pärnusse. 1710.aastal, kui venelased linna vallutasid, lubasid Vene võimud ülikooli taastada. See teostus alles 1802.aastal.

Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule.
Valdkond
Positiivne
Negatiivne
Usuelu

Taastati purustatud kirikud, otsiti kirikuõpetajaid.
Hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde – iga inimene peab oskama Piiblit lugeda.
Eestlasi sunniti loobuma oma esivanemate usust.

Töötati välja range kirikukaristus süsteem.
Nõia jaht ja protsessid.

Haridus

Anti välja eesti keelseid aabitsaid (kaks tükki ).
Forseliuse seminari loomine.
Liivimaa Maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool.
Suurenes eestlaste lugemisoskus.
Rajati Tartusse ja Tallinnasse gümnaasium. Tartu gümnaasiumi alusel loodi Tartu ülikool.

Vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida Piiblit.
Tartu ülikooli sissepääsemine oli eestlaste jaoks võimatu.

Selgita:
pärusmõis – eramõis, mida valdasid pärusaadlikud ehk eramõisnikud.
riigimõis ehk kroonumõis - riigi omandisse kuulunud mõis. Riigimõisa valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.
aadliopositsioon -
adramaade revisjon - talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hindamine ja kaardistamine, mille tulemusena seati sisse vakuraamatut.
vakuraamat - talude ja nende koormiste nimistu; seal oli kirjas talupoja kohustused mõisa suhtes.
manufaktuur - arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.
visitatsioon - kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest.
pärisori – talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus.
sunnismaisus – olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

Vastab küsimustele:
1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine.
2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel.
3. Rüütelkonnad.
4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest.
5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele.
6. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil?
7. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid.
8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile.
9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja.
10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad.
11. Käsitööndusliku tootmise vormid – käsitöölise töökoda ja manufaktuur, nende võrdlus.
12. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest.
13. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt.
14. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel.
15. Pühajõe mäss.
16. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius.
17. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid.
18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus.
19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118
20. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer.
21. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp.
23. Selgita: pärusmõis, riigimõis, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, pärisori, visitatsioon, sunnismaisus

Eesti Rootsi ajal Rootsi aeg ajalugu võimukorraldus Rüütelkonnad rahvaarvu muutumine talupoeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid

Ajalugu

doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja Eesti 1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

doc

VARAUUSAEG

Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3

Ajalugu

doc

Varauusaeg Eestis

POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi

Ajalugu

doc

Rootsiaeg

............................................................................................................................ 2 Eesti alad ................................................................................................................................

Ajalugu

docx

Rootsi aeg

Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad

Ajalugu

docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa