Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
● lätlased, kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses ● lisaks oli veel ka tol ajal Eesti aladel palju muid erinevaid rahvaid (nt. sakslased, poolakad, rootslased, hollandlased jne) Rahvastiku kasvu pidurdamise peamised põhjused: ● Vene-Rootsi sõda (1656-1658) ● 1657 a. katk 1695. a. arvatakse Eestis olevat üle 350 000 inimese (1630. a. oli inimesi alla 120 000) Vene-Rootsi sõda 1656 - 1661 ● Algatajaks oli Rootsi kuningas Karl X Gustav, 1655. a. sõjakäigul (millega muutis Läänemere Rootsi sisemereks) Sama aasta sügustalvel plaanisid venelased eestlasi rünnata. Tsaar alustas 1656. a. suve hakul sõja, kuna lootis selle käigus saada endale kauaihaldatud Eesti alasi. Juhtis isiklikult Riia piiramist, et oma tahtmist saavutada. Suurim võit - Tartu vallutamine 1656. a. sügisel.Venelased vallutasid Vatseliina ja Vasknarva linnused. 1658. a
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...
1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium
1561 - Rootsi esimesed valdused Eestis 1561. aastaks oli Liivi sõjas olukord sealmaal, et lootusetult nõrgenenud Liivi ordu, seistes silmitsi pool Liivimaad vallutanud Venemaaga, hakkas otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Valikutena olid kõne all Poola, Rootsi ja Taani ning esialgu andiski ordu oma veel tema käes olevad linnused Poolale. Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- j...
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...
Sündinud 6. juunil 1599, Sevillas (Hispaania) barokiajastu Hispaania kunstnik Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures 1618 aastal abiellus Velazquez Pacheco tütrega Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid n eis on tum...
9. 2010 1623 , 23 , 1662 , 19 . , . , , . 1640 . 1646 . 1651 , , , , . 1654 . 1654 , 23 24 , , . 1656 1657 « », . . 1652 1659 « ». . . 19 . . 11 . .1653. « » . : «, , , » 1642 ( 19 ) «». , . . , , . 1652 50 . , . . . http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
oli maaliga väga rahul . Parimad tolle perioodi maalid on kaks suurt kompositsioni "Õuedaamid" (1656) ja "Ketrajad" (umbes 1657). "Õuedaamid" kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas peeglis. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse nüansside tabamisele. "Õuedaamid,, , 1656 Velazques suri 1660. aastal palavikku, tema surnukeha maeti San Juan Bautista kirikusse Velazquesi peetase parimaks Hispaania kunstnikuks, kes kunagi olnud on. Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez http://www.metmuseum.org/toah/hd/vela/hd_vela.htm http://www.diegovelazquez.org/
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud
ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast "Vulcanuse sepikojas,, 1632-1634 Kuulsaim töö `Piigid' 1635 ,,Piigid", 1635 1649 Elu Roomas Innocentius X portree aastal 1650 Innocentius X portree, 1650 Parimad tolle perioodi maalid "Õuedaamid" "Õuedaamid,, , 1656 Surm ning matused Parimaks Hispaania kunstnik Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A 1zquez http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1 zquez http://www.metmuseum.org/toah/hd/vela/hd_v ela.htm http://www.diegovelazquez.org/
14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Balti Hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. 15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? Barokk. (Kadrioru loss.) 16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? Manufaktuurid e. käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, klaasikojad. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632 a. asutati, 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas 1690. 1699 - 1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selletegevuse lõpetab. 18. Academia Gustaviana – (Tartu Ülikool) Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) 1632-1665 Bengt Gottfried Forselius asutas koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Johann Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. 19
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dm...
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J...
Itaalia ja Vatikan Vaatamisväärsused Colosseum · Rooma amfiteater Colosseum · Konstruktsioon Ovaalne 188 korda 156 m 48 m kõrge Colosseum · Ehitusmaterjal betoon tellis lubjakivi marmor Pisa torn · La Torre di Pisa · Pisa linnas Pisa torn · Kellatorn · Pisa Katedraali väljakul Pisa torn · Ehitus 9. august 1173 1178 vajus viltu 1272 jätkati töid 1284 seiskusid tööd 1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsat...
· Britain: United Kingdom · Internet domains: .uk/.gb BIODIVERSITY · Early industrialisation and urbanisation. · 100 species in 20th century · Important wintering host for birds · Large mammals extinct · 3,354 plant species · Fortingwall Y ew · Trees up to 65 metres RELIGION · Christianity: · Anglicanism · Roman Catholic Church · Patron Saint: Saint Alban · The Jews expelled from England in 1290 but allowed to return in 1656 Cantenbury Cathedral HISTORY Boxgrove Quarry, Sussex 500,000 years 8,000 years ago joined to the continent by a strip of low marsh. Gaelic tribes, Germanic tribes Kingdoms unified in 10th century 1066 William the Conqueror 1 May 1707 "United Kingdom of Great Britain" · Kasutatud kirjandus: http:// www.washingtonpost.com/wp-srv/world/countries/greatbritain.html · http://www.great-britain.co.uk/ · http://www.woodlands- junior.kent.sch
Varauusaeg Eestis. Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eesti Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656- 1661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kujutistes ül...
keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal.
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
Märts 1600 Kuulutas Poola seim Eestimaa Poola valduseks August 1600 Vallandus sõjategevus 1617 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Stolbovo vaherahu 1625 Rootslased said endale Tartu 1629 Sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Rootsi sai kogu mandriala Eesti 1645 Taani ja Rootsi sõlmisid Brömsebro vaherahu 1654 Puhkes Poola ja Venemaa vahel sõda 1656 Rootsi ja Venemaa vaheline sõda Suvi 1656 Vene väed tungisid Liivimaale Oktoober 1656 Venemaa vallutas Tartu 1660 Poola ja Rootsi sõlmisid Oliwa rahu 1661 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Kärdes rahu 1675-1679 Rootsi js Brandenburgi kuurvürsti vaheline sõda 1678 Eestlasi küüditati Saksamaale 1699 Kujunes Rootsi-vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa 12. veebruar 1700 Põhjasõja algus September 1700 Vene väed jõudsid Narva alla
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale
aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
w 1992 792 1992 776 0 w 1568 576 1896 576 0 w 1568 416 1896 416 0 w 1496 272 1896 272 0 w 1800 216 1800 288 0 w 1800 288 1896 288 0 w 1448 432 1896 432 0 w 1480 592 1896 592 0 w 1568 800 1896 800 0 I 1840 816 1896 816 0 0.5 I 1840 656 1896 656 0 0.5 I 1840 496 1896 496 0 0.5 w 1824 112 1848 112 0 w 1824 112 1824 128 0 I 1824 128 1824 304 0 0.5 w 1824 304 1896 304 0 w 1760 496 1840 496 0 w 1760 496 1760 608 0 w 1728 656 1840 656 0 w 1728 656 1728 768 0 w 920 304 1656 304 0 w 1656 304 1656 816 0 w 1656 816 1840 816 0 w 1568 832 1896 832 0 w 1568 672 1896 672 0 w 1568 512 1896 512 0 w 1896 352 1568 352 0 w 1568 336 1896 336 0 w 1896 528 1416 528 0 w 1896 688 1600 688 0 w 1600 656 1600 688 0 w 1896 848 1400 848 0
Esimeses peatükis on kirjeldatud ülikooli õigusi, seega oli ülikool omaette organisatsioon, mis seisis eraldi teistest jurisdiktsioonidest. Igal teaduskonnal oli oma vanne. Põhikirjas on väga täpselt ära toodud iga teaduskonna loengute korraldus, nagu näiteks kellaajad ja loengu sisu. Samuti eksamikorraldus. Viimases peatükis on kirjeldatud üliõpilaste kombed, kuidas nad peavad käituma ja ennast üleval pidama. Ülikooli töö katkes Vene-Rootsi sõja tõttu 1656. aastal. Alguses püüti tööd jätkata Tallinnas, kuid see ei õnnestunud Tallinna rae vastuseisu tõttu. 1690. aastal Karl XI käsu alusel taastati Tartus ülikooli tegevus Academia Gustavo-Carolina nime all. Aastatel 1690- 1710 immatrikuleeriti Academia Gustavo-Carolina'sse alla 600 üliõpilase1699. aastal kolis ülikool Pärnu. Seal õppetöö kestis kuni 1710. aastal Pärnu kapituleerus ja ülikool lõpetas 4 tegevuse
probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõu...
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28
Eesti kunst 1975-1990 Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstis oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Hispaania kunst 17. sajandil 17.sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, see mõjutas tugevasti ka kunsti. Kunstis levis barokk-klassitsism, säilisid antiigi ja renessansi taot...
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
Pieter Lastman'i juures. aastal tuli Rembrandti majja teenijaks Rembrandti tööd olid pühendatud valguse Hendrickije Stoffels, kellega sõlmis ja varjude mänglemisele. Mõjutusi andis Rembrandt vabaabielu. Sündisid peg Titus Caravaggio ja paljud teised itaalia ja tütar Cornelia. Majanduslikult läheb kunstnikud. 1631. a. Avas ta oma ateljee Rembrandti elukäik ikka rohkem ja Leidenis, kuid kolis siis Amstrerdami ning rohkem allamäge. 1656. aastal müüakse sai kuulsaks oma portreede poolest, millele tema varandus oksjonil odavalt maha. andsid tooni omapärased valguse efektid. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks Ta on maalinud palju autoportreesid. muutus ta kunst, mida piiratumaks Lisaks maalis ta maastikku ning tegeles muutuvad vahendid, seda haaravamaks aga graafikaga. Portreed olid rikkalikud ja tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige
Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
Ülikooli rajamine- Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajates. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna hea koha pärast. Ülikooli asutamise peamise töö tegi ära J. Skytte, ta oli Liivimaa kindralkuberner ja ta oli rootsi üks haritumaid inimesi. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 a Tallinnasse. Ülikool jätkas Tartus tööd alles 1690 peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ülikool toimis ka Pärnus, kuni venelased linna 1710 vallutasid. Tartu ülikool sarnanes teiste Euroopa ülikoolidega, kuna siin oli ka usu, arsti, õigus ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatus üle poolesaja. Luther usk Eestimaal-
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne...
Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks Vanausuline- inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse 30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest...
Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-rene...
Igal külalisel oli oma nuga kaasas. Ametlik struktuur hakkas välja kujunema Prantsusmaal, kuhu Karariina di Medici, tõi abielludes Henry II-ga väikse armee kokki ja teenindajaid. Samuti tõi palju tänepäeval rahvusvahelises kokanduses asendamatuks muutunud toiduaineid ja retsepte. Määratleti teeninduse järjekord einetel, eine jaotati kolmeks põhikäiguks. Seda loetakse tänepäevaste menüüde kujunemise alguseks. Aastast 1656 on teada, et kuningas Louis XIV'le kavandatud eine oli jaotatud 5 käiguks, igas käigus teatud tüüpi road. Londoni õukond eelistas 3-käigulist menüüd, kuid iga käik sisaldas erinevaid osi ( kuni 25 erinevat rooga ) Einele järgnesid veel juustud, puuvili, pähklid ja portvein. 19.sajandiks oli eine saanud kindla vormi ja struktuuri. Nii prantsuse kui Inglise traditsioonilised menüüd, ka kahe maa köökide erinevused - olid täpselt määratletud. 20
maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630 loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631 palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati pidulikult 1632 15. oktoobril. Ülikoo tegutses Tartus kuni linna vallutamiseni Vene- Rootsi sõjas 1656. Peale seda prooviti õppetööd jätkata Tallinnas, aga seal ei leidnud see suuremat kõlapinda. 1690 avati ülikool taas Tartus, kuid kuna linna seisund polnud kiita, koliti 1699 Pärnu. Pärnus austati haridust Tallinnast palju rohkem ja ülikooli tulevik tundus helge. Kahjuks pidi Pärnu 1710 vene vägede ees kapituleeruma ja ülikooli varad viidi Rootsi, professorid ja üliõpilased pagesid või olid surnud katku. Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
