Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust. Tänapäevasem näide on kasvõi koomiksitegelased Superman, Batman, Ämblikmees... Nad on paljudele lausa iidolid, kuigi väljamõeldud karakterid, ning seda just tänu oma kohuta...
"Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927). Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süzeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Peale 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt ERM-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/kivi_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html 4. http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html 5. http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_b.html 6. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html 7. http://www.kirmus.ee/erni/autor/alle_b.html 8. http://www.kirmus.ee/erni/autor/karn_b.html 9. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tass_b.html 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_(r%C3%BChmitus)
See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Siuru 2. www.htg.tartu.ee/~b3raul/Siuru%20armastusluulep%F5imik.doc
Valev Uibopuu "Janu" Ereli Laar ja Sandra Nahkur 12.A klass Valev uibopuu (19.10.1913 18.03.1997) Sündis Võrumaal VanaAntsla vallas metsavahi pojana Õppis Otepää gümnaasiumis. Aastatel 19361943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas 1943.a siirdus sõjapõgenikuna Soome ja sealt 1944.a Rootsi. Õppis ja lõpetas 1953.a Stockholmi Eesti Gümnaasiumi Õpingu ja tööaastad 1958.a lõpetas Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastal 1970 sai doktorikraadi soomeugri keeleteaduse alal. Aastatel 19711980 töötas Lundi ülikoolis lektorina On väljastanud erinevaid teoseid: Jutustustest nt "Väravate all" (1936.a) Novellikogusest nt "Linnud puuris" (1946.a) Romaanidest nt "Janu" (1957) Uurimus "Meie ja meie hõimud: peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust" (1984.a) Artiklikogu "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja ...
Tõe vastand on teine tõde Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske ...
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heit...
oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos...
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Kas mõistan ning suudan põhjendada Raskolnikovi veendumusi ja kuritegu? Dostojevski "Kuritöö ja karistus" räägib inimesest, kes peab end väga eriliseks. Tegelikult oli peategelane Rodion Romanõts Raskolnikov üsna tavaline laiskvorst, kellel olid mõtetesegaduses ja rahapuuduses õpingud pooleli jäänud ja kes ei osanud midagi teha selleks, et tal läheks paremini. Kas olen maailmakirjanduse enimanalüüsitud tegelase suhtes liiga karm? See selgub järgneva paari lehekülje jooksul. Romaani peategelane oli üks neid inimesi, kellele kogu elu vältel tundus, et talle on lubatud rohkem kui teistele inimestele. Ta teadis, et selle tunde olemasolu on aluseks ajaloo suurinimeste oskusele ja julgusele pöörata pilk ühiskonna stagnatismist välja, otsida uusi lahendusi ning neid katsetada, enne kui nende headus on kindel. Ainult et Raskolnikovil tõusis veendumusest oma "äravalituse" kohta sama palju "tulu" kui Na...
1.) Vladimir Nabakov, sndinud 23. aprillil 1899. aastal Peterburis, oli he maineka juristi ja publitsisti poeg. Lapseplve veetis ta snnilinnas ja perekonna misas Peterburist luna pool, kus sai alguse tema eluaegne liblikate uurimise kirg. 1911-1917. aastal kis Vladimir Nabakov Peterburi gmnaasiumis. Sel ajal kirjutas ja avaldas ta oma esimesi luuletusi. 1919. aastal emigreerus perekond Inglismaale. Vladimir Nabakov ppis Cambridgeis kaks aastat vene ja inglise kirjandust, kolis siis Berliini, kus elas kuni 1937. aastani. lalpidamist teenis ta peamiselt eratunde andes, keeli ja tennisemngu petades. Peale selle tlkis ja kirjutas ta luuletusi, jutustusi ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonmi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir Nabakov Vra Slonimiga ning samal aastal ilmus tema esimene romaan Maenka. Lhikeste vaheaegadega jrgnesid seitse romaani vene keeles. Mais 1937. aastal emigreerus Vladimir Nabakov koos naise ja p...
Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit" (1600-1602) Christopher Marlowe (1564-1593) õppis Cambridge ülikoolis usuteadust. Sai ateisti kuulsuse, kuulus vabamõtlejate hulka, kes olid koondunud ühe meremehe ümber. 1593. aastal mõrvati ta rahutuste käigus ühes kõrtsis. Kirjutas põhiliselt näidendeid, milledest tuntumad on "Tamerlan Suur", "Doktor Faustuse traagiline lugu", "Malta juut" ning "Edward II". Barokk ja klassitsism on kaks suunda, milleks 17 saj. renessansi kirjandus välja arenes. Barokk tuleneb sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Levis valdavalt Hispaanias (mõneti ka Itaalias ja Saksamaal). Tunnusjoonteks on teravad kontrastid, erakordsed tegelased ning dramaatilised situatsioonid. Kirjutamise stiil on raskepärane, mitmemõtteline ning kasutatakse palju sümboleid. Kõige rohkem barokseid jooni on Hispaania kirjanike luules ning draamakirjanduses. Tol ajastul oli palju
Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri
Itaalia renessanss Giovanni Boccaccio (1313-1375) on sündinud Firenzes kaupmehe pojana. Isa saatis poja Napolisse õppima, et too õpiks seal äriala ning saaks samuti kaupmeheks. Noort Giovannit huvitasid aga keeled ja kirjandus. Napolis tutvus ta kuninga õukonnaga ning sagedased külaskäigud tõid kaasa armumise Mariasse. 1330-ndal aastal hakkab ta kirjutama nii proosat kui luulet. 'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca. 1348-nda aasta katk andis 'Dekameron'-ile raamistiku ning Giovanni kirjutas selle 1349-1353. Prantsuse renessanss Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos 'Heptameron' räägib kümnest noorest, kes otsivad tulvavee eest varju. Viis tüdrukut ja viis...
Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe oli kuulus Ameerika poeet, lühilugude kirjutaja, ajakirjanik ning kirjanduskriitik, kes elas aastatel 1809 1849. Tänapäeval tuntakse teda kui modernse kriminulli looja ning süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Poe kirjutas inimeste varjupooltest ning sellest, milleks kõigeks inimpsüühika ekstreemolukordades võimeline on. Ja seda kõike üllatuslike, kui mitte hirmsate puäntidega. Ta sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809 a. ning jäi orvuks juba väikesest peast. Peale seda saadeti ta kasuvanemate (Allanite) juurde Richmondi elama. Aastal 1833 võitis Poe lühinovellide konkurssi ning kaks aastat hiljem sai temast kirjanduskriitik ajakirjale ,,Lõuna kirjanduskuller". Natuke peale seda abiellus ta oma 13 aastase n õoga,...
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
Ande Andekas-Lammutaja Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis palju Itaalias ja muutus tõsisemaks. Siis tekkisidki tähtsamad teosed nagu näid...
Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui na...
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Be...
Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina. Ain Kaalepi esimene luulekogu ,,Aomaastikud" ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu ,,Muusad ja maastikud" ilmus aga 2008. aastal. Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga. Ain Kaalepist oli väga põnev referaati koostada. Lisaks biograafiale sain palju targemaks ka keeleuuenduste kohapealt. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4853 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10215:ain- kaalepi-keeletegu-&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3287 · http://www.epl.ee/news/arvamus/ain-kaalep-on-olemas-ka-rampssonad.d? id=50983535 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kaalep · http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/ain-kaalep · http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-on-
" Selle asemel, et häbi tunda ja ehk end karistada, võiks nooruk endale lihtsalt mõttes öelda: "On palju asju, mida ma ei suuda ja mis mul veel hästi välja ei tule, kuid sellest on vähe kasu, kui ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkam...
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta fi...
12 klass Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda Siin maailmas on meil kõigil oma koht ja oma eesmärk ja oma elu ülesanne täita. Selleni on pikk ja vaevarikas tee, mis on täis võite ja kaotusi, rõõme ja muresid. Kõik see kokku moodustab inimese elutee ja see tee tuleb käia siin maailmas kuhu me sündinud oleme. See maailm on imeline ja üllatusterohke, kuid valikud siin maailmas on meie endi teha. Mida rohkem me oskame hinnata meid ümbritsevat maailma ja tema poolt pakutavat, seda enam võimalusi on meil elus edasi jõuda. Hoidkem siis seda maailma ja võidelgem selle eest. Raamatut ,,Vanamees ja meri" lugedes võib märgata juba üksikute lehekülgede lugemise järel, et vaatamata selle raamatu ülilihtsalt süzeele on loos vanamees Santiagost ja kalurielust nii mõndagi säärast, mida ei saa kuidagi võtta ...
Kirjand. 12 klass ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses" ( A. De Saint-Exupery) Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik. Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine variant, sest halbade asjad...
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadli...
tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid"
sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on ...
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. B on leidnud D-s oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. (tuleb välja autori homoseksuaalsus) Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast (hingelise, mitte seksuaalse! :) ), püüab ta neid teineteisest eemale hoida. Teda ennast Henry rikkuda pole suutnud, aga Dorianile võib ta seda küll teha. Henry kõneleb nagu noor jumal, kuigi tavaliselt pole ta ideed konservatiivse kõlblusega sugugi kooskõlas, pigem...
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid. Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 12, järelsõna: Jaanus Kulli). Kasutatud kirjandus: 1. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238&sub=262 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Linde 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti 6. http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html
,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus) Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santa...
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust...
.......................................................................................................................9 TEOSE PROBLEEMISTIK......................................................................................................10 TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS...................................................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja. Tem...
,,Inimene pole kunagi segamatult rõõmus" A.H. Tammsaare Ameerika pimekurt kirjanik ja ühiskonnategelane Helen Keller on öelnud: ,,Me ei saaks õppida olema julged ja kannatlikud, kui maailmas valitseks vaid rõõm". On teada-tuntud ,,tõde", et ei ole olemas rõõmu ilma kurbuseta, nagu ka ,,õigus", et ei ole olemas head ilma halvata kõik juhtub olema tasakaalus. Kuid mida üleüldse võib nimetada rõõmuks? Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell. Me võime teeselda ükskõik kui tugevat ja julget, kuid hinges oleme me kõik kui väikesed lapsed lapsed, kes mängivad liivakastis, kuid kellel on unelm millegi enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes ole...
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskendu...
Virtuaalsed inimsuhted Viimased kümme aastat on mobiilside ja arvutivõrkude tormiline areng pannud inimesi nii vaimustuma kui pead vangutama. Tekkinud on võimalus uut laadi suheteks inimeste ja gruppide vahel. Virtuaalsuhted tähendavad niisugust suhtlust, kus vahetut füüsilist kontakti asendab telekommunikatsioon. Virtuaalsus iseenesest tähendab reaalsuseks saamata võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene. Agraarühiskonnas oli inimestel suur sidusus ning palju igapäevaseid rohkem ja vähem tähenduslikke vahetud kontakte küllalt väikse hulga inimestega, enamasti oma suurpere liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainu...
Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust. Enne Jorge Luis Borgest Ladina-Ameerikat kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
FUTURISM 20.saj oli esimeseks modernistlikuks kirjandusvooluks futurism, mis kujunes välja Itaalias enne I MS. Futuristid eirasid mineviku traditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Loobuti kirjavahemärkidest, kasutati sageli ainult üht liiki sõnu. Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi. Voolule pani aluse prantsuse luuletaja Apollinaire, kes püüdis kõigele oma luuletustele anda geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,d...
Keskkond- ühiskonna prügikast? Austus keskkonna vastu on kadunud ja inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse loodusesse ükskõiksusega. Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel teel valmistada ning ehitusmaterjalid muudetakse päev-päevalt kliimale vastupidavam...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuu...
Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast. Arenenud maailmas ei leidu ehk inimest, kes pole kuulnud USA ja Lähis- Ida riikide vahelistest probleemidest, rünnakutest, ähvardustest ja provokatsioonidest. Lihtinimestest ei tea keegi t...
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu l...
luules ja juba sellepärast olid tema teosed erilised. Merilaas kirjutas lapseeast kuni surmani nii lasteraamatuid kui luuletusi. 9 Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986. Kolm viimast postuumselt ilmunud luuletust (,,Looming" 1986, nr. 3) mõjusid tookord vapustavalt oma kolmekordses armastuse jõus: ,,Kes ütles, et armastus on tugevam surmast?" KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiin, Sirje 1987. Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Puhveli, Heino ja Kruus, Oskar 2000. Eesti kirjanike leksikon 2. Merilaas, Kersti. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.v-maarja.ee/index.php?part=gallery&i_id=633 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas http://www.v-maarja.ee/index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=detsember,%202003&art_id=10 Lisa 1 Kersti Merilaas
Sisukokkuvõte - Gogol "Revident" Venemaa väikelinna funktsionärid(liidrid) saavad teada, et nende linna on saabumas valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika ...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e
Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal ...
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks salad...
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Achilleuse monoloog Monoloog toimub peale mürgise noole pihta saamist. Ta on heitnud puu alla ja annab aru enda mõõdunud elule. Seda see moirad tahtisgi, et ma langeksin siin trooja all. Kalchat just kui ka käskis mul minna siia oma ennustusega. Oleks pidanud kohe eemale hoidma õukonnas ega häältki tegema. Kuid ega ma ei saanud ju kui Deidameiasd mööda vaadata. Ta ilus välimus ja ilus elu. See kõik oleks võinud nii jääda kui odysseus ei oleks tulnud. Kuidas ma sain lõksu langeda nii lihtsalt ja neid relvi imetleda. Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud...
Kirjand , "Sõpra tuntakse hädas." Juba lapsest saati teame me sõnu sõprus ja sõbrad. Aga mis asi on siis sõprus ? Ja kes on sõbrad , ning millised nad peavad olema, need tõelised sõbrad ? Kõikidel inimestel on palju sõpru. Neid on palju eriti siis kui on olemas raha ja edu elus.Inimene ei mõtlegi, et need sõbrad võivad temaga olla ainult ta asjade ja populaarsuse pärast.Sõpradega on tore ka jagada rõõmu,mida sa tunned ja ka enda saavutusi mõndades asjades.Sõbrad on alati sinu üle uhked ja rõõmustavad koos sinuga.Sellistel hetkedel tunned , et sul on olemas tõelised sõbrad. Peale rõõmu ja edu on inimese elus olemas ka kurbust ja ebaõnnestumisi.Sellistel hetkedel , vajad sa sõpra eriti , sest sul on vaja inimest kellega jagada on muret ja kurbust.Kuid maailmas ei olemas palju inimesi , kes tahaksid kellegi muret ära kuulata või lihtsalt inimest lohutada. Sellised võivad olla ka sõbrad.Arvame , et nad on meie head sõbrad , sest on alati m...
Unistus paremast minevikust Mõtteid ja unistusi, mis tekivad mõeldes Eestile ja selle minevikule, jätmata välja ka olevikku ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või us...
Laenamine kui tänapäevane elustiil Elu meie ümber tundub olevat parem kui ei kunagi varem. Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta. Võlgu elamine ja laenamine pole iialgi varem olnud nii lihtne kui praegu. Piisab isegi sõnumist ning juba laekub raha kontole. Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ? Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa...
Hommik Abraham ärkas pimedas toas. Helenduvad kellaosutid näitasid 23.02. Voodi oli võõras. Ta lamas veidi aega liikumatult, arutades, kuhu ta on sattunud. Aegamisi hakkas meenuma... kolossaalne masin... lõuna Eiffeli restoranis... Maria. Ma olen Pariisis, mõistis Abraham. Magasin siin pool päeva. Härra Smith'i käsul oli rannavalvekopter toonud Maria Gogour', Abraham Larnisoni ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millel...
Selline mõte oli esimese päeva esimeses novellis, kus isand Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. Pärast surma tunnistatakse ta pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Tol ajal ehk renessanssi ajal hakkas palju edasi arenema kaubandus, pangandus, arhitektuur, tööstus ja muu. Tolle aja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise tahe. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandus, filosoofiat ja igapäevast elu. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi, nagu tarkus, ilu ja julgus. Hakati väärtustama iha. Renessansiaegne riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. Mina arvan, et Dekameron on üpris tänapäevane, kui välja arvata katk ja see, et teos kirjutati seitse sajandit tagasi. Inimesi on samasuguseid ja nad teevad samasuguseid tegusid, samade põhimõtetega, aga teises kontekstis. See novellikogu on väga hea lugemiseks just noortele, sest
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜSI SKEEM I Sissejuhatus II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnan...
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et m...
Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest. Romantismile on iseloomulikud mitmed jooned. Millised neist esinevad Merimee teoses ,,Carmen"? Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse. Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest. Romantikuid lummas võõraste, kaugete maade ja rahvaste eksootilisus. Romantismile on iseloomulik kirjelduste rohkus. Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilus...
Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus. Teoses olnud tulede kustutamine oli järgnevate sündmuste aluseks. Küsimuseks sai, et kes kustutas tuled. Analoogiat pimeduse põhjuste ja tulemuste leidmisel võib leida ka elust, kui inimene püüab toime tulla oma probleemidega ja neid lahendada. Vajame pimedust, et teada saada seda, mida veel ei tea, seejuures kardame sageli tundmatut. ,,Meie tempo ajas võib muutuda...
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
Kiri Toomas Nipernaadile Lugesin hiljuti Sinu seiklustest ja sekeldustest ning need köitsid mind väga. Imestan Su suutlikkust iga olukorraga kohaneda ja erinevaid rolle välja mängida. Näiteks sookuivatamine. Kuidas tulid mõttele olla sookuivataja? Lisaks sellele sai Sinust ka veel ülevedaja, mida tegid ehk oma tõeliseks lõbuks ja igavuse peletamiseks. Värskendavalt naljakas oli lugeda Sinu sookuivatajaks olemisest ja põgenemisest pärast kõrtsmiku maa üleujutamist. Oli tore, kuidas sulandusid pulmaliste sekka pühamehena ning korraldasid aukartustäratavalt usutava etenduse jutlust pidades ja last ristides. Kaasahaarav oli ka suur plaan kaevata jõest pärleid ja ehitada loss, võitmaks peretütre Ello südant. Osavalt võtsid ka talu üle, kui kolmest vennast ükski ei nõustunud peremeheks hakkama. Kui oleksid püsivam, võiks Sinust hea taluperemees saada. Võib-olla võtsid Sa endale erinevaid ameteid, et mõista erinevaid inimesi, kuid eh...
Mängud poliitikas ja inimsuhetes William Shakespeare "Hamlet" Poliitika on protsess, mille käigus jõutakse otsusteni ja sõlmitakse kokkuleppeid, mis määravad sotsiaalses elus kehtivad reeglid. See eeldab kompromisse erinevate huvide ja arvamuste vahel, mis ei pruugi aga alati õiglased olla. Tihtipeale paneb üks osapooltest end maksma, kuid teine saab selle tagajärjel tugevasti kannatada. Ka inimsuhetes peegeldub väga palju selliseid olukordi ning see puudutab eranditult meid kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loo...
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
