Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kersti Merilaas (11)

5 HEA
Punktid

Lõik failist


GÜMNAASIUM
KERSTI MERILAASI ELU JA LOOMING
Referaat
Juhendaja :
Koostja:
2007
SISUKORD
Lisa 2 13
SISSEJUHATUS
Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja
luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on
jälle väga tuntud.
Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja
lastekirjanikke.
Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist
alustas juba päris noorelt.
Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti
Merilaasi elust ja tema loomingutest.
I KERSTI MERILAASI ELU
  • Kersti Merilaasi lapsepõlv
    Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.1913–8.03.1986)
    sündis Narvas. Aastani 1917 elas ta Peterburis ja hiljem
    Väike-Maarja ümbruses.
    Merilaasi ema Anna sünd. Kobbin ja isa Jaan Johannes Mooberg
    abiellusid Peterburis 17.mail 1907. Kooselu kestis vaevalt pool
    aastat. Jaan Mooberg, kes oli sündinud 1877, pärines Rakvere
    maakonnast Vao vallast . Peterpuris elatas ta end pagarina
    mitmesugustes artellides. „Pärast abiellumist ei pidanud enam
    kohta, nõnda et emal tuli teda oma napist teenijapalgast ülal
    pidada. Kooselu läks nurja.“ on Kersti öelnud.
    Kersti õde Liidia sündis 31.märtsil 1916 Peterburis. Nad lahkusid
    Petrogradist 1917a. südatalvel. Merilaas oli siis just saanud
    nelja-aastaseks. Ta mäletas ikka veel seda halli suurlinna hallide
    kivimüüride vahel, halle lõputuid leivadabasid, halli silmisöövat
    tubakavingu, kurba läbilõikavat rongi vilet ja pimedat ööd. Nii
    mäletab ta tulekut Eestimaale.
    Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri
    taresse. Ema käis seal ümbruskonnas metsades puid vedamas ja propse
  • Vasakule Paremale
    Kersti Merilaas #1 Kersti Merilaas #2 Kersti Merilaas #3 Kersti Merilaas #4 Kersti Merilaas #5 Kersti Merilaas #6 Kersti Merilaas #7 Kersti Merilaas #8 Kersti Merilaas #9 Kersti Merilaas #10 Kersti Merilaas #11 Kersti Merilaas #12 Kersti Merilaas #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nelly001 Õppematerjali autor
    Mahukas referaat Kersti Merilaasi kohta. +pildid +kasut.kirjandus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    doc

    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

    Saak, K,Kangur, E.Sepp) · isamaaluule, rahvulik mälu (H.Jürisson, V.Luik, H.Runnel. L.Tungal) · sõna- ja kõlamäng (E.Raud, E.Niit, H.Mänd, L.Tungal) · värssjutustus (H.Mänd, E.Niit) Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum, värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule (nn. kombeõpetuslikud värsid). Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. Kersti Merilaas 1944 ,,kallis kodu" värsikogu, I lastele, pühendatud tütardele, markeerib aega, loodus, kool, kodu Luuletaja suhe lapsega loomulik ja lihtne. Luul-d: Esimesel koolpäeval; Kevad; Rändlinnud 1948 ,,Päikese paistel" kogu, luule eelmisest kogust + sõjajärgne aktuaalne ja poliitline lasteluule Luul-d: Vaba kodumaa; Võitluslipp; Võrdlev keeleteadus; tantsulugu; Veskialaul; kuula ja pane tähele ,,Kui vanaema noor oli" eelmiste kogude luulet

    Kirjandus
    thumbnail
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

    Kirjandus
    thumbnail
    40
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

    eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté ­ esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et

    Kirjandus
    thumbnail
    42
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II

    suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.

    Kirjandus
    thumbnail
    23
    doc

    Jaan Kaplinski

    kirjastamisega, käivitades kirjastuse Võluri tagasitulek. Mõned aastad töötas Lemmit Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes IT alal. Nüüd on ta hõivatud trükikunsti muuseumi käimalükkamisega Tartus Kastani tänavas, endise Noor-Eesti trükikoja majas. Filoloogiat õppis ka Elo-Mall , kodustele Ellom, kes samuti on kirjutand luuletusi, avaldanud paar luulekogu eesti ja inglise keeles ning paar oma piltidega värvimisraamatut. Laurisel, kes on 1991. aastast abielus Kersti Oravaga (nüüd Kaplinski temagi) on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Jaanil on ka poeg Märt-Matis Lill , sündinud 1975, kes on abielus Liina Soonseinaga, neil on kaks poega - Oliver (1995) ja Markos (1999). Märt ja Liina õppisid mitmeid aastaid Soomes Sibeliuse akadeemias, 2004. aastast on nad tagasi Eestis ja töötavad Muusikaakadeemias, Märt ka Eesti Raadios. Maarja on tegelnud innukalt psühhodraamaga ja sai 2000

    Eesti keel
    thumbnail
    21
    doc

    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

    ,,Noored partisanid" (1935), mis räägib Vabadussõjast, rahvuspoliitiline. Sütiste osales Vabadussõjas, oli isiklik kogemus olemas. Sütiste loomingu lõppjärk langes okupatsioonide ja kirjanduses toimunud järskude muutuste aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad ­ Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde.

    Kirjandus
    thumbnail
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    "On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870

    Kirjandus
    thumbnail
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (11)

    mallimillikas profiilipilt
    mallimillikas: Ei avane Open office'iga. Sissejuhatus ja kokkuvõte lühikesed, esineb vigasid.
    21:05 19-01-2009
    erlemaido profiilipilt
    erlemaido: Väga mahukas ja sisukas. Väga hea sõnakasutus.
    17:00 16-12-2012
    Kepsukas profiilipilt
    Kepsukas: Lühikese võitu on küll.
    22:00 20-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun