Merimee „Carmen“ kui romantiline teos (3)

Merimee „ Carmen “ kui romantiline teos
Romantism on kirjandusvool , milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest. Romantismile on iseloomulikud mitmed jooned. Millised neist esinevad Merimee teoses „Carmen“?
Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse . Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen , mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest. Romantikuid lummas võõraste, kaugete maade ja rahvaste eksootilisus.
Romantismile on iseloomulik kirjelduste rohkus . Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu , kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne , omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit , lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus , mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga . Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise.
Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitleja Lucasesse. Lisaks Jose´le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen orgaiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega.
Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. „Carmeni“ tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid . Jose ja Carmen olid küll paar, kuid palju aega teinetesisest lahus: mustlanna organiseeris ja otsis erinevates linnades kaupmehi ja asjaajajaid, kellest said järgmise röövi ohvrid , või ajas mustlasasju. Jose redutas kaaslastega metsades ja väikelinnades, oodates Carmenilt märguannet kuritegude toimepanekuks. Samasugune suhe oli neiul oma endise kaasa Ükssilmaga.
„Carmenis“ on esiplaanil Merimee ideaalid. Kirjanik on ise üheks tegelaseks, kellele Jose oma õnnetu loo jutustas, kui nad autori rännakul kohtusid. Merimee laseb peategelasel lugu jutustada, samas annab oma hinnangu sündmuste käigule, tegelaste olemusele ning nende käitumisele.
Romantism kujutab maailmavalu: teos kõnelebki don Jose Lizarrabengoa kurvast elust. Jose oli algselt aus baski , kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus . Jose armastas kirglikult sulgpalli , mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma . Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, nimelt kohtus noormees seal ametikohust täites häbitu mustlanna Carmeniga. Mees armus võluvasse mustlasneidu ning oli valmis tema nimel kõigest loobuma . Nii kaotas ta oma sõjalise auastme, sattus vanglasse ning mõne aja pärast sai temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid . Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must südametunnistus ning hilisem kahetsus oma väärtegude pärast. Neiu nimel toodud suured ohvrid aga ei kindlustanud mehele õnnelikku lõppu: Carmen armus uuesti ning meeleheitehoos tappis Jose oma armastatu . Enne Carmeni tapmist käis Jose kirikuõpetaja juures ning palus tal ühe mustlashinge eest palvetada- mees polnud hoolimata pattudest ja kahetsusväärsest elust Jumalast lõplikult lahti öelnud.
Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk, nii oli ka Jose tulvil meeletut armastust ning lõpmatut usku oma armastusse ja armastatusse.
Merimee teos „Carmen“ on romantiline jutustus, milles külluslikult eksootilisust, pimedat armastust ning traagikat.