Kirjand teemal "Tõe vastand on teine tõde" (1)

Tõe vastand on teine tõde
Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad?
Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan „Janu“ kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske jääda püsima ühele tõele ning mitte lasta ennast mõjutada aknast kuuludud tõest. Toon paralleeli Jiddu Krishnamurti teose „Üks ja ainus vabadus“ öeldu „Pole lootust leida tõde, toimides kellegi teise sõnade järgi, uskudes kellegi teise sõnu. Tõe ja vabaduse leiab üksnes enese tundmaõppimise kaudu...“ Maria leidis aja möödudes tõe endast, mitte teiste arvamustest.
On olemas ka tõdesid, mida on raske määratleda, kuna tegelikkusel ei paista alati tõepõhja all olevat. Vaid paikapidavaf asjaolud võivad olla varjatud. Selle tõttu mõtleme teadmatusest endale naiivsemaid või karmimaid tõdesid. Seda sellepärast, et teadmatuses on raske elada ning lihtsam on mingisugunegi variant välja mõelda. Charles Bovary uskus sinisilmselt oma naise armastusse, samal ajal kui Emma Bovary kurameeris ühe meesterahvaga, kes pakkus talle tähelepanu. Rodolphe puhul domineeris aga kättesaamis instinkt. Talle pakkus Emma huvi nii kaua, kuni ta taipas , et on naise endast sõltuvusse viinud. Vaatamata kõikidele intriigidele, püüdis Charles olla oma naisele parim mees. Ta seljatas teise tõe selle kohta, et tema naine petab teda. Gustave Flaubert ’i romaan „ Madame Bovary“ tõdeb, et asjaolud võib alati viia erinevatesse huvisfääridesse. Emma mõistis alles siis, kui valesti ta oma elu elanud on, kui ta sai tunda tagasilööki.
Leidub ka armastusele toetuvaid tõdesid nagu praegu Pärnus etenduv kirglik lavastus „Tuulte pöörises“. See räägib kahest mehest ja nende vahel olevast naisest, kes keset ümbritsevaid muutusi püüavad ennast ning oma tõde ja armastust leida. Naine on kahe tõe vahel ning ei suuda otsustada kumba meest valida. Tihtilugu oleme kahe variandi vahel ning ei suuda otsustada kumb variant võiks olla tõesem. Nii ka armastuses, naisterahval oli raske valik teha kahe täiesti erineva mahe vahel ning keeruline selgust leida kumba valimine võib osutuda õigemaks.
Tõel võivad olla erinevad printsiibid. See võib peituda ajastute erinevustes. 19.sajandi romaan „Jane Eyre “ toob välja suhtumise erinevused 21. Sajandi vahel. Adele oli kasvatatud rangete käitumisnormide järgi. Kuid kaasaja kasvatamismeetodid ei ole nii äärmuslikud ning enam ei lukustata last kinnisesse ruumi, kui ta millegi pahatahtlikuga hakkama on saanud. Tuleb tõdeda, et erinevus tuleb sellest, et tänapäeval näeme sellist olukorda hoopis teisest vaatevinklist ning praegusel sajandil peetakse sellist käitumist laste õiguste diskrimineerimiseks.
Lisaks peitub tõde erinevas ellusuhtumises. Elulised vaated panevad paika meie tõekspidamised. Tõe erinevus võib väljenduda introverdi ja ekstraverdi ellusuhtumises. Introverdina näeme inimest, kes on oma „Iseenda“ kukutanud väga sügavasse kuristikku, kes on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde.
Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena, valikulistena, enda huvidesse pööratuna, ajaliste erinevustega ning ellusuhtumiste alusel. Kuna me kõik oleme erinevad ning oleme veendunud enese tões, siis tihtilugu jääb meile mõistmatuks varjatud või suhtumisest tingitud teist laadi tõde. Ellusuhtumises pole õigeid ja valesid vastuseid. On olemas lahendused, mis vastanduvad teineteisele.