Modernistlik luule (6)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad

viljeleti aastail 1919 ­ 1927. Väljapaistvaim esindaja oli Sergei Jessin, kelle luulekujundid on seotud usuliste motiividega. Eesti kirjanduses oli 1970. aastatel imazismist mõjutatud Paul-Erik Rummo, tema luulekujund on isikupärane, tähenduslikult avar, metafoorne. AKMEISM Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeism ise tuleneb kreeka keelsest sõnast akm ­ kõrgeim aste, õitseng. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast, suunata see maiseid asju käsitlema. Akmeism kuulutas tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Akmeistid oli sotsiaalsetest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, 4 argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Nende luuletused olid viimistletud meisterlikuks ning neis esines individualismi ja estismi.

Eesti keel

6

doc

Kirjanduse konspekt

Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile.

Kirjandus

10

pdf

Kirjandusvoolude arvestustöö

Laaban, Sürrealism pool) nägemused. Loogika, tavade ja ühiskonna moraali G.Apollinaire, eitamine. Propageeriti automaatset, mõistuse A.Ehin kontrollist vaba, kirjutamisviisi. Kasutati enam vabavärsilises lüürikas. Modernism 20 saj (I Algselt võeti kasutusele luules, hiljem ka teistes Oscar Wild, Franz pool) zanrites. Modernistlik romaan tekkis 1920ndatel. Kafka, Mihhail Iseloomulik: 1. Vormieksperimendid ­ vorm ja keel Bulgakov on romaani, kui terviku loomisel sama tähtsad kui sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad. 2. Sisemonoloogia tehnika 3. Autor hoidub otsesest hinnangust tegelastele ja sündmustele (objektiseeriv kallak)

Kirjandus

5

docx

20. sajandi I pool

Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism ­ Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad. Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines ­ Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism ­ Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis. Nemad leidsid et peab kirjutama vabavärsis, lühike ja keskendub ühele kujundile. Selle voolu loojaks oli Ezra Pound (metroo peatuses). Neid huvitas idamaade luule, haikud jne. Samuti vana testamendi piibliluule. Vortitsism ­ Püüdis edasi arendada, et luules oleks rohkem dünaamikat. Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ­ ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid

Ajalugu

17

doc

Impressionismist-postmode rnismini

Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond kogunes ühte väikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIRE'i KABAREE

Kunstiajalugu

11

docx

Kunstiajaloo Eksami küsimused

Luigi Russolo püüdis oma teistes edasi anda muusikat ja heli läbi visuaalsete kujundite. Carlo Carra sai oma inspiratsiooni unenägudest ning kõigest üleloomulikust. Tekkis metafüüsiline maal- kujutatud figuurid olid mannekeenlikud, iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik, värvid tuhmid. 3. dada ja sürrealism DADA Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916­1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas

Kunstiajalugu

42

docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja sokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond kogunes ühte väikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIRE'i KABAREE. See

Kunstiajalugu

88

docx

Kunstiajalookonspekt

USA-sse. Eelkõige just nendes ringkondades toimus sõja käigus hoiakute muutumine. Sõja šokist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise ühiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine bürger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt näis olevat maailma vapustanud katastroofi peamine põhjus. Põlu alla läks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. Kõike seda hakati nihilistlikult eitama: õilsa luule asemel kooris röökimine, Mona Lisa asemele prügihunnikud, sümfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon sõjale, mis kõige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal sündinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Zürichis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond kogunes ühte väikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIRE’i KABAREE. See

Ajalugu

Kommentaarid (6)