Henrik Visnapuu - biograafia (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

pdf

Eesti aja rühmitused

- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „ Rändaja õhtulaul“, „Vaene mees“. 6.Siuru – tegutsemisaeg, liikmed, tõekspidamised, tähtsus Siuru tegutses 1917-1919 ning oli eesti kirjandusrühmitus. Liikmeteks olid Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson ja Visnapuu. Lööklauseks oli neil „Carpe diem“ ja motoks „Loomise rõõm, see olgu meie ainus tõukejõud“. Siuru rühmitus muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Jätkasid Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingul oli eelistatud lüürika ja novellid. Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 7.Tarapita – liikmed, tegevus, tähtsus Kirjanduslik rühmitus mis tegutses aastatel 1921-1922

Eesti keel

2

docx

Tarapita,Noor-Eesti, Siuru, M.Under, A.Gailit, H.Visnapuu

armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(1890­1951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud zizzle inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega.

Kirjandus

27

pptx

Henrik Visnapuu esitlus

Henrik Visnapuu (1890-1951)  Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline  Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne

Kirjandus

58

doc

Kirjanduse eksam

9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16

Kirjandus

53

doc

Kirjanduse eksami piletid

lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3 "Siuru" ­ kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886­1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917­1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele

Kirjandus

42

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 ­ 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918) Henrik Visnapuu ,,Amores" (1917) ,,Jumalaga enne ,, (1918) Friedebert Tuglas ,,Saatus" (1917) August Gailit ,,Saatana karusell" (1917) ,,Klounid ja faunid" http:\www2.kirmus.ee/erni Tuglas (Felix), Adson (Page/Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürts), Semper (Asm) + Peet Aren ja Otto Krusten Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru

Kirjandus

37

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Siiski jääb elama Tartusse ning õpib iseseisvalt, eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega (novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid)

Kirjandus

Kommentaarid (3)