Prosper Merimee - Carmen (26)

PROSPER MERIMEE
CARMEN
Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat.
Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest.
ESIMESES PEATÜKK

Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda . Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama . Seejärel aga ajas giid Merimee öösel ülesse ja rääkis talle, et mees,kes nendega koos on, on tuntud röövel nimega don Jose Navarro . Giid otsustab röövlist teatama minna , kuna röövli leidjale oli välja pandud suhteliselt suur vaevatasu. Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest . Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas.
TEINE PEATÜKK
Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit , kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Mõni kuu hiljem, teatab Merimee sõber talle, et Don Jose Navarro kägistatakse järgmisel päeval.Seejärel külastab Merimee Don Jose´d ( vangi) ja kuulab tema eluloo .
KOLMAS PEATÜKK
Jutu käigus tuleb välja, et röövli tegelik nimi on Jose Lizarrabengoa. Samuti selgub , et ta tappis mehe ühe mängu käigus, ning tänu sellele pidi ta põgenema. Sevilles ühines ta sõduritega, kellel olid politsei funktsioonid.
Ühel päeval kohtas ta Carmenit. Kui Jose oli üksinda, siis Carmen narris teda.Kuid paar tundi hiljem Carmen vahistati, kuna ta lõikas tüli käigus ühele töölisele X-e näkku. Carmen veenis teda Basque keeles ja mees lasi tal minna. Tänu sellisele käitumisele pandi mees kuuks ajaks vangi ja määrati madalamale ametikohale.
Hiljem oli tal veel kokkupuuteid Carmeniga . Edasi toimus smuugeldamine. Jose ootas Carmenit ühe sõbra majas , aga Carmen saabus sinna enda leitnandiga. Selle tulemusena tekkis leitnandil ja Josel kaklus , mille käigus Jose tappis leitnandi ja ühines Carmeni lindpriide jõuguga.
Koos lindpriidega muutus smuugeldamine juba vargusteks. Jose sai küll olla mõnikord koos Carmeniga, aga mustlanna keskendus pigem jõugule. Samuti kogu selle aja jooksul, mil ta jõugus oli , sai Jose teada, et Carmen on abielus. Mõne aja pärast liitus ka Carmeni abikaasa jõuguga. Jose meelitas Carmeni abikaasalt välja nugadega kakluse ja kakluse võitis Jose. Peale seda, kui Jose oli tapnud Carmeni mehe , sai Carmenist Jose naine.
Kuigi Carmen ütles Josele tihti , et mees meeldib talle rohkem kui varem , polnud Jose sellega päris rahule. Natukese aja möödudes hakkas Carmenile silma üks noor ja edukas mees, kelle nimi oli Lucas . Jose oli armukadedusse peaaegu suremas ja ta palus teisi jõugukaaslasi, et need koos temaga Ameerikasse tuleksid ja ausat elu alustaks. Samas peatükis öeldakse ka oluline lause : `` Carmen jääb igavesti vabaks ``. Kõige eest, kuidas Carmen oli Josega käitunud ja mida ta oli mehele teinud, tappis Jose Carmeni ja andis ennast selle eest ka ise ülesse. Oma jutu lõpetab Jose sellega, et kõiges olid süüdi inimesed, kes Carmenit niiviisi kasvatasid.
NELJAS PEATÜKK
Ilmselt kõigi üllatuseks, ei tulegi viimases peatükis jutule mittemingit lahendust ega kahetsust. Viimases peatükis saab lugeda mustlaste elu kohta. Lugeda nende tavade kohta , keele ja ajaloo kohta. Niiet raamat lõppeb lausega : `` En retudi panda nasti abela macha`` , mis tähendab eesti keelde tõlgituna : `` Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ``.
TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK
Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen suudab paljudel meestel mõistuse segi lüüa, pannes nad endasse armuma. Tänu temale mõrvatakse teose käigus ka palju inimesi. Ning kõige selle tulemusena laseb ta ka ennast tappa.
PEATEGELASTE ISELOOM
 CARMEN – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega . Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad. Pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Lisaks kõigele tegeles ta ka nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi.
DON JOSE – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tundus, et ta oli tihti tülis iseendaga . Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Don Jose lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.
ARVAMUS TEOSE KOHTA
Minu jaoks oli teosel idee üsnagi huvitav, kui otseselt jutul sisu nagu ei olnudgi. Kõik see olustik ja tegevused olid huvitavad, kuid raamatu lõppu ma niimoodi küll ette ei kujutanud nagu see siiski on . Samas selline lõpp oli üllatav ning viimast peatükki oli üsnagi huvitav lugeda. Kuid siiski ma arvan , et hoolimata viimase peatüki põnevusest oli see raamatu teema kohta suht kõrvma vastust arheoloogilisele küsimuselelseisev teema.Mõnes mõttes oli teos isegi natukene segane. Osad sündmused ja faktid nagu ei sobinud üksteisega mõnikord kokku. Kuid võibolla oli asi hoopis minus.
Keda huvitavad seiklused ja mustlaselu, sellele soovitan raamatut kindlasti.Ise aga ilmselt seda teist korda ei loeks.