Murde- ja noorukiiga (2)

http://www.abiks.pri.ee
Sissejuhatus.
          Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea va-hel, kus toimub üleminek  lapseeast  täiskasvanuikka. Murde- ja nooruki-iga  algab  seksuaalsuse  küpsuse  saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse  täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on variee-ruvad  kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sot-siokultuuriliste muutustega inimese elus.
          Murdeeas   toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea  kehalised  muutused on vähem märgatavad, küll aga  jätkuvad  muutused  teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses  ja  seksuaalses  valdkonnas saa-vutatakse täiskasvanule omane küpsus.
          Noorukiiga  lõppeb täiskasvanuks saamisega . Noorukiea lõppu nä-hakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis  eri riikides  sätestavad  erinevalt  täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhti-misõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne.
Murdeiga.
          Nagu  nimetus  murdeiga  ütleb,   on  tegemist  millegi  murdumi-sega.  Murdeiga võib ka teisiti nimetada näiteks " puberteet ".
          10-14 eluaastani nimetatakse varapuberteediks. Sellel perioodil on tüdruku  ja  poisi erinevused  kõige  paremini  märgatavad.  Enda isiksust otsides   tahetakse  samastuda  mingi  ideaaliga  -  on siis selleks kes tahes tuttavatest,  vanematest   või  oma ümbruskonnast. Ka iseloomustab selles eas  lapsi  grupiga  samastumise vajadus. Iseenda  otsimine läbi mitmesu-guste  samastumiste  õpetab  täitma  erinevaid  rolle ja järgima  vastavaid käitumismalle. Vanemate  ülesanne  on  kohaneda  muutuva lapsega ning olla  talle  toeks. Sellel perioodil on last kasvatama hakata hilja, teda võib aga veel suunata.
          15-17  eluaasta   kohta  kasutatakse  sõna  puberteet. Varabubertee-di ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi  lapse  arengus  peetakse väga  tähtsaks. Sel  ajal  hakkab lapsest saama täiskasvanu.
          Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne  maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumise-ga.
          Vanematele  on  see  periood  kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused  võivad  olla väga suured ja ei suudeta nendega sammu pidada. Vanemate  kohus  on võimaldada  lapsel endal otsuseid teha, sest täiskas-vanuellu kuuluv vastutus kujuneb vaid kogemuste kaudu.
          18-20  eluaasta  vahele  jääb hilispuberteet. Pilt iseendast omandab juba  üsna  kindlad  piirjooned  ja  hakkab selguma, mil määral see kattub ideaalkujutlusega  enda  kohta. Lisanduvad  intiimsuhted  avastatakse en-nast veel ühest küljest.
          Vanemad  peavad  võimaldama  oma  lapsel  iseseisvuda  ja kodust lahkuda. Tähtis  on  mitte  sekkuda noore otsustesse ja anda nõu vaid siis, kui seda küsitakse.
Alaväärsuskompleks.
          Murde- ja  noorukieas  toimuvad muutused on niivõrd kõikehaara-vad, et  need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab  näida  hoolimatu , lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta.
          Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pä- rast  on  muidugi  ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga noo-ruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka  minna, üritades  seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis  ohustab  see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus  olla  teistest  vähem  võimekas. Selleks  võib  olla  halb  hinne  või loodetust  halvem   tulemus.  Paraku  takistab  tegevusetus   potensiaalsete võimete arengut: võimeid piisaks, kui kasutatakse ja arendatakse, aga vä-hestel  on  neid  nii  palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omanda-mata  teadmistest  tekkinud  lünki. Korduvad  halvad kogemused, ebaõn-nestumised  ja  kriitika  suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina  vastumeelsemaks, nooru  veendub  üha kindlamalt, et ta ainus välja-pääs  on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tu-lemusi.
          Ka  asi millega väärtust mõõdetakse on raha. Enda kui ka kaaslaste väärtust  hakatakse  hindama  selle järgi, kui palju taskuraha vanemad an-navad, milliseid  riideid kantakse ja tarbeesemeid, mida nad võimaldavad osta, milline  on  nende auto ja elamis paik ning kui kalleid reise nad oma lastele lubavad.
 
Suguküpsuse saavutamine.
          Murdeiga  on  iga, kus  saavutatakse  suguküpsus. Seda perioodi ei saa  meist  keegi vältida. Seksuaalne ja füüsiline küpsemine on seega uni-versaalne - kõik  inimesed  on  teinud  läbi  need  muutused elus enne kui saavad täiskasvanuks.
          Kehalises   arengus  toimuvad muutused võib jagada mitmesse liiki:
Primaarsed sugutunnused : need  on esmased sugutunnused, mis on otseselt seotud inimese suguorganitega.
Sekundaarsed sugutunnused: suguküpsuse märgid, mis ei ole otse-selt  seotud  inimese  suguorganitega  (kaenlaaluse- ja  häbemekarvastiku kasv, poistel habe näol ja häälemurre, tüdrukutel rindade kasv).
Keha proportsioonide muutumine: tüdrukutel  kitsad   õlad  ja laiad puusad ning poistel laiad õlad ja kitsad puusad.
Kasvu kiirenemine: sellel perioodil tuleb juurde kõvasti kasvu.
          *Kasvu  kiirenemine on märgatav just murdeea jooksul, kus juures tüdrukutel algab see paar aastat varem, kui poistel. Tüdrukud on keskmi-selt  lühemad poistest enne 11-ndat eluaastat seejärel 11-13-nda eluaasta-ni  on  tüdrukud samaealistest poistest tavaliselt pikemad ning pärast seda jällegi poisid on tüdrukutest pikemad.
Kokkuvõte
          Peaaegu  iga  teismeline   on  leidnud end küsimast näiteks ühte jär-gnevatest  küsimustest: "Miks  ma  küll  emale nii kehvasti ütlesin? See ei olnud  tõesti  mingi eluliselt oluline küsimus, mis mind nii raevu ajas" või "Miks ma küll ei suutnud tunnis vait olla ja õpetajaga vaidlema hakkasin? Järele  mõelda, siis paistab hoopis temal õigus olevat" või "Miks ma oma tööd  kunagi õigeks ajaks valmis ei saa? Jälle jääb aega puudu kohustusli-kukirjanduse lugemiseks."
          Selle  asemel, et  häbi tunda ja ehk end karistada , võiks nooruk en-dale  lihtsalt  mõttes  öelda: "On  palju  asju, mida ma ei suuda ja mis mul veel  hästi  välja  ei  tule, kuid sellest on vähe kasu, kui ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast.
          Murdeiga  on  raske  muutusterohke  aeg  nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!!
 
Kasutatud kirjandus:
Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a.
Ustav, Pille Kaldmäe, Heli
Grünberg, Imre Rammul,
Kai Haldre , Urve Putnik,
Kai Zilmer , Marika Raukas ,
Ene Tomberg , Andrus
Lipand, Ellu Eik
Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a.
Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a