Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Revident - Gogol (12)

4 HEA
Punktid
Sisukokkuvõte - Gogol " Revident "
Venemaa väikelinna funktsionärid( liidrid ) saavad teada, et nende linna on saabumas valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi , et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas.
Tegelased:
* linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja .
* linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga.
* koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv.
* kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid.
* hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm , sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk.
* postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on.
* mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad .
* kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole.
* saadetud päevavargast ametnik Peterburist ja arvatav revident Ivan Aleksandrovitsh Hlestakov - 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr . Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks.
* viimase vana teener Ossip - nutikas ja teistele kidakeelne, armastab endaga rääkida ja teisi nende selja taga õpetada.
Kolkakülla tuleb teade peatselt saabuvast Peterburi revidendist, uurimaks kas tasub hoida küla maakonnakeskusena . Kogu külakese puupeadest prominentkond muutub sellest pööraseks, kuna nende vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil. Kõik üritavad panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks teha. (pole tähtis, mida haiged söövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). Revidenti pole aga näha. Siis tuleb kellelgi idee,(see oli üks mõisnikest,kas Dobtshinksi või Bobtshinski) et järelevaataja võib olla incognito(ehk siis esineb eraisikuna).Seega tembeldatakse revidendiks tuulepeast Hlestakov. Too ei saa algul küll täpselt pihta, milles asi aga ilmselgelt naudib ta olukorda, laenab uljalt kõigilt suuri summasid raha, laseb end kostitada ja teenindada kui kõrget isandat, narrib linnapea tütart ,teeb talle abieluettepaneku
ja tunneb end üldse väga hästi.
Hlestakov kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale sellest lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis temaga viimasel ajal on juhtunud.,soovides et sõber sellest kentsakast juhtumist lehte artikli kirjutaks.
Truu teener Ossip paneb lõpuks oma isandale(Hlestakovile) aru pähe ,et tuleks siva jalga lasta enne kui tõeline revident kohale jõuab ja Hlestakovi valelik pale paljastub. Teatabki Hlestakov siis kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma aga naaseb peagi (loomulikult pole tal kavatsustki tagasi tulla).
(Hlestakov nagu loo käigus selgub pole mingi tavaline kutseline valetaja ,vaid valetades unustab ta et valetab ja hakkab ka ise uskuma seda mida räägib ja näeb et kõik läheb hästi et teda kuulatakse ja saab sellest aina hoogu juurde.Paneb teised uskuma et ta ongi mingi kõrge ametnik Peterburist)
Usaldavad linnaametnikud ootavad ja ootavad, kuni saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui postiülem leiab Hlestakovi kirja.,kus too kõiki naeruvääristab Kõik tunnevad end hiiglatoladena (kes nad ka on), kui saabub teade päris revidendist ,kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. ja kutsub nad enda ette…
Esimene vaatus
Linnapealik kutsub enda juurde kohtuniku(Ljapkin-Tjapkin) ,koolideülema(Luka Lukits ),hoolekandeasutuse kuraatori(Zemljanika).politseipristavi(Stepan Iljits) ja teatab neile ebameeldivast uudisest ,et kubermangu on saabumas revident,kelle ülesandeks kogu kreis üle vaadata .Linnapealik käsib igal oma ametialal mõningaid ümberkorraldusi teha,et kõik pealtnäha korras paistaks olema.Ka käsib ta postiülemal kõikidel kirjadel silm peal hoida ,ehk siis läbi lugeda ,et need mõnd kaebust ega ettekannet ei sisaldaks.
Saabuvad mõisnikud Dobtsinski ja Bobtsinski teatega et trahteris on peatunud keegi salapärane võõras,elab juba mitmendat päeva ,raha ei maksa ja ära ka ei sõida.Arvatakse et ongi see kardetud revident.Linnapealik läheb hullult ähmi täis ja käsib troska valmis seada ja suundub revidenti tervitama.
Teine vaatus.
Väikeses toas võõrastemajas on end sisse seadnud Hlestakov koos oma teenri Ossipiga,-elavad seal juba monad aega ,rahad otsas ja nälg näpistab,sest trahteri peremees neile süüa enam ei anna kuna nad juba mõnda aega võlgu võtnud.
Saabub linnapealik Hlestakovi juurde, eeldades, et tegu on revidendiga hakkab kohe pugema ja meelitama ja nähes kui tagasihoidlikus kambris too peatub palub Hlestakovi enda juurde elama.
Kolmas vaatus.
Dobtsinski jookseb teatega linnapealiku kodumajja Anna Andrejevna(linnapealiku naine) juurde,et too tähtsa külalise jaoks parima toa valmis seaks.Kuuldes et revident on kena noor mees hakkavad Anna Andrejevna ja Marja Antonovna(linnapealiku tütar) oma tualette ette valmistama,et nii kõrge tegelane neid ometigi välja ei naeraks.
Samal ajal korraldab linnapelik Hlestakovile linna asutustesse ringkäigu,eesmärgiga näidata kui korras kõik on.
Kohtunud Hlestakoviga on Anna Andrejevna võlutud temast ja tema peenest käitumisest ja näeb temas haritud seltskondlikku kõrgemat sorti inimest.
Neljas vaatus.
Toas linnapealiku majas tulevad kokku kohtunik Ljapkin –Tjapkin,hoolekandeasutuse kuraator Zemljanika,postiülem,Luka Lukits(koolideülem),mõisnikud Bobtsinski ja Dobtsinski täies paraadmundrites ja arutavad kuidas revidendile pistist pakkuda.
Käivad üksteise järel kõik Hlestakovi jutul ja too küsib ise iga ühe käest laenuks raha.-ja ullikesed maksvad lootuses et revident nende poolt juhatavate asutustete kohta halbu märkusi ei teeks .
Hlestakov hakkab aru saama et teda peetakse mingiks kõrgeks riigiametnikuks ja mõtleb,et küll on kari lolle ,peaks sellest oma sõbrale Trjapitskinile kirjutama, et too sellest kentsakast juhtumist lehte artilki kirjutaks.Saadabki oma teenri Ossipi pitseeritud kirja posti viima.
Hlestakovi jutule pressivad ka linnakese kaupmehed ,kes paluvad talt abi kuna kannatavad linnapealiku ülekohtu all,samuti kaebavad linnapeliku peale ka lukksepa ja allohvitseri naine .
Hlestakovi see eriti ei huvita,-teda huvitab rohkem linnapeliku tütar Marja Antonovna ja jätkuvalt proovib ta teda ära meelitada,aga mitte ainult,-ka linnapealiku naine on Hljestjakovile meelt mööda.
Hlestakov palub linnapealiku tütre Marja Antonovna kätt ja see on väga meelt mööda linnapealikule endale kes kujutab ette juba, kuidas ta tänu sellele kindraliks saab,et nii suursugune mees ta tütre ära võtab.
Hlestakovi teener Ossip hoiatab ,et nüüd oleks küll viimane aeg sealt linnakeset jalga lasta enne kui paljastub Hlestakovi tõeline isik.Too lahkubki,tuues ettekäändeks et onu külastada vaja ja lubades naasta paari päeva pärast,olles pulmadeks tagasi.
Viies vaatus.
Linnapealik koos oma naise ja tütrega on rõõmsad ja elevil millise au osaliseks nad saanud on,et panevad oma tütre mehele nii suursugusele härrale,-nad unistavad juba oma uuest elust,et hakkavad elama nagu suured saksad ja kolivad Peterburi.
Linnapealik kutsub kaupmehed enda juurde ja sõimb neil näod täis ,et need revidendile tema peale kaebamas käisid
.Kohtunik,hoolekandeasutuse kuraator,koolideülem,politseipristav,eruametniku ja kõik lugupeetud inimesed linnas tulevad linnapealikku perekonda kihluse puhul õnnitlema .
Keset seda toretsevat pidulikkust tormab sisse postiülem lahtivõetud kirjaga ja teatab et ametnik keda kõik pidasid revidendiks ,ei olnudki revident. Hlestakovi kiri loetakse kõvasti ette.Linnapealik läheb täiesti endast välja ja on suures segaduses,-kuidas temasugune,kes ise kelmide kelme on tüssanud,nüüd õnge võeti.
Ja siis siseneb sandarm ,kes teatab et tsaari käsul Peterburist on saabunud ametnik,kes peatub võõrastemajas ja nõuab silmapilk kõiki enda ette.
Lõpp
Revident - Gogol #1 Revident - Gogol #2 Revident - Gogol #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 330 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stenmar Õppematerjali autor
samaväärne teose lugemisega

Sarnased õppematerjalid

Nikolai Gogol referaat
17
doc

Nikolai Gogol referaat

Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident".................................................

Kirjandus
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011 aastal talv
5
pdf

Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv

Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju. Avas kirja, kus seisis, et linna saabub revident, kelleks peavad rumalad linnakodanikud Hlestakovi. Järeldus ­ ta tuleb ära osta! Linnapea maksab arve, kutsub oma majja. Hlestakov hakkab kurameerima nii ema kui tütrega. Tema juurde hakkavad tulema üksteise peale kaebavad ametnikud. Üks naine, kellele on lastud avalikult vitsa anda, kaebab sellest revidendile, kuid ütleb samas, et kui talle selle eest makstaks, siis võiksid nad teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi tütrele abieluettepaneku

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
15
doc

11. klassi kirjanduse eksam

Levin ­ tõeotsija, ,,kangelane teel", tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Ei suuda ühel ajal olla totaalselt õiglane ja mõisnik. Kibedad mõtted kaasaja üle. Ideaaliks talupoeglik elulaad. Kirjaniku autoportree. Kinnine, aus. Uuendused, et parandada talupoegade elu. Kitty ­ noor, aus, üritab kõike õigesti teha, õrn, heasüdamlik, naiivne, kogenematu, ebakindel, oluline armastus. Nikolai Gogol ja ,,Revident" Nikolai Gogol ­ ta oli ukraina päritolu. Kirjutas algul poeeme, vemmalvärsse ja üritas luua romantilist luulet. Kirjanikku saadab algul suur ebaedu ning ta põletab oma esimesed teosed. Oma teostes kujutab ta Peterburi linnaelu, näitab, et auaste on tähtsam inimesest. Sureb närvivapustusse. ,,Revident"- peategelane Hlestakov: 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr

Kirjandus
Ekke Moor-- August Gailit
9
doc

"Ekke Moor" - August Gailit

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte
9
docx

Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
Aleksander Puškin
38
doc

Aleksander Puškin

Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

üleujutused. ,,Vaskratsanikus" kirjeldatud üleujutus toimus 1824. aastal. Poeem on üles ehitatud järgnevalt: proloog ja kaks osa. Poeem on nimetatud Peterburi jutustuseks. Poeem kuulus kõrgemate zanrite hulka. Kõige kõrgem oli eepiline poeem ehk eepos. Ka kirjeldavad poeemid olid väga populaarsed. Nad ei kuulunud esmaklassi kõrgzanritesse, aga nad kirjeldasid midagi ajaloolist või siis inimese hingeelu. Poeemis pidi olema kindlasti midagi positiivset, midagi inspireerivat. Gogol nimetas oma ,,Surnud hingi" ka poeemiks. Olulisem oli sisu, vorm polnud oluline. Jutustus pidi kirjeldama mingit tõsielulist asja. Ta ei olnud alati tõsi, aga ta oli dekoreeritud nii nagu tõde. Jutustus oli vastandatud romaanile, sest romaan oli välja mõeldud. Puskini poeem on selles mõttes hästi üles ehitatud ­ siin on ajaloolist tausta, aga siin on ka üksikisiku hingeelu kirjeldatud. Poeemis on ühelt poolt eellugu ­ peategelase saatus. Teine liin on linn ja selle ülistamine.

Kirjandus




Kommentaarid (12)

ikkajh profiilipilt
ikkajh: Annab väga hea ülevaate sisust ning väga põhjalik (Y)
10:12 05-04-2009
crissukene profiilipilt
Cristiano Boheedom: Fail on vigane ja ei saanud tööd avada.
20:16 22-11-2021
GetsuB profiilipilt
GetsuB: ootasin paremat, aga käib kh
18:50 30-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun