Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident".................................................
Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju. Avas kirja, kus seisis, et linna saabub revident, kelleks peavad rumalad linnakodanikud Hlestakovi. Järeldus ta tuleb ära osta! Linnapea maksab arve, kutsub oma majja. Hlestakov hakkab kurameerima nii ema kui tütrega. Tema juurde hakkavad tulema üksteise peale kaebavad ametnikud. Üks naine, kellele on lastud avalikult vitsa anda, kaebab sellest revidendile, kuid ütleb samas, et kui talle selle eest makstaks, siis võiksid nad teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi tütrele abieluettepaneku
Levin tõeotsija, ,,kangelane teel", tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Ei suuda ühel ajal olla totaalselt õiglane ja mõisnik. Kibedad mõtted kaasaja üle. Ideaaliks talupoeglik elulaad. Kirjaniku autoportree. Kinnine, aus. Uuendused, et parandada talupoegade elu. Kitty noor, aus, üritab kõike õigesti teha, õrn, heasüdamlik, naiivne, kogenematu, ebakindel, oluline armastus. Nikolai Gogol ja ,,Revident" Nikolai Gogol ta oli ukraina päritolu. Kirjutas algul poeeme, vemmalvärsse ja üritas luua romantilist luulet. Kirjanikku saadab algul suur ebaedu ning ta põletab oma esimesed teosed. Oma teostes kujutab ta Peterburi linnaelu, näitab, et auaste on tähtsam inimesest. Sureb närvivapustusse. ,,Revident"- peategelane Hlestakov: 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
üleujutused. ,,Vaskratsanikus" kirjeldatud üleujutus toimus 1824. aastal. Poeem on üles ehitatud järgnevalt: proloog ja kaks osa. Poeem on nimetatud Peterburi jutustuseks. Poeem kuulus kõrgemate zanrite hulka. Kõige kõrgem oli eepiline poeem ehk eepos. Ka kirjeldavad poeemid olid väga populaarsed. Nad ei kuulunud esmaklassi kõrgzanritesse, aga nad kirjeldasid midagi ajaloolist või siis inimese hingeelu. Poeemis pidi olema kindlasti midagi positiivset, midagi inspireerivat. Gogol nimetas oma ,,Surnud hingi" ka poeemiks. Olulisem oli sisu, vorm polnud oluline. Jutustus pidi kirjeldama mingit tõsielulist asja. Ta ei olnud alati tõsi, aga ta oli dekoreeritud nii nagu tõde. Jutustus oli vastandatud romaanile, sest romaan oli välja mõeldud. Puskini poeem on selles mõttes hästi üles ehitatud siin on ajaloolist tausta, aga siin on ka üksikisiku hingeelu kirjeldatud. Poeemis on ühelt poolt eellugu peategelase saatus. Teine liin on linn ja selle ülistamine.
Kõik kommentaarid