Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses kirjand (4)

Kirjand .
12 klass
„Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses“ ( A. De Saint- Exupery )
Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik.
Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine variant, sest halbade asjade eest makstakse enamasti suurt raha, aga heateod jäävad tihti märkamata. Heategevus tegutseb ju rahata ja toetuste peal. Heade inimeste toel. Tänapäeval maailmas on aga mõistusega inimesed tihti just halval teel, või tegelevad asjadega, mille eest makstakse, kuna elama peab ju ise ka. Isegi mitte ise alati halbadena, vaid nii, et tulemus on kokkuvõttes inimkonnale ohtlik. Ka targad ei suuda ette nähe kõike, mis loodud asjadega teha saab. Alati on ju kergem midagi kurjalt ära kasutada. Näiteks selles kirjandis, mida tunnis lugesime ,oli hea näide pommide leiutamisest. Ei usu ju, et see leiutaja halb oli, aga seda leiutist kasutavad inimesed lihtsalt valesti ja on teinud selle halvaks. Ka tänapäeval liiguvad sõjaväes suured rahad, tähtis ju kes kõige võimsam on. Mõistusel ja armastusel on sealt vaatevinklist väga suur vahe, ja tundub, et need kaks asja ei käi kunagi kokku.
Aga kas see on siis tõesti alati nii? Ei tahaks ju tunnistada, et armastus ja mõistus kunagi koos ei esine. Armastust saab ju tegelikult mitmeti mõista. Armastust mõistavad enamus kui tundeid kahe inimese vahel, aga alati ei pruugi see nii olla. Kui võtta, et inimene võib ka armastada oma tööd, mis ta teeb, armastada oma isamaad, iseennast, elu ja kõike, mida üldse annab, siis võib ka armastusest kui heast asjast sündida nii head kui halba. Nagu ka mõistusest. Armastus isamaa vastu, ka see tähendab mõne jaoks ju sõda ja suremist isamaa eest. Aga ükski inimene ei ela ilma armastamata, kuigi näiteks ilma mõistuseta elavad paljud. Ja armastust on inimesel vaja, tal on vaja seda tunda, et ta on ka armastatud. Ja tal on vaja seda tunnet rohkem kui mõistust. See tuleb inimese loomusest. Aga ka armastus sõna otseses mõttes võib olla halb. Armastuse ja vihkamise vahel on piir ju väga õhuke. Ja armastuse nimel on maailmas palju suuri tegusid tehtud: tapetud, vabasurma mindud jne. Aga sellegi poolest pole sellest ilusamat tunnet.
Kokkuvõttes saan õelda oma arutelu tulemusena, et nii armastus kui ka mõistus on mõlemad maailmas kõige määravamad jõud. Pealkiri ütleb, et :“ Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses“. Mina arvan, et mõistusel on siis isegi rohkem väärtust, kui mängus pole armastust, kuna armastus ajab inimesed hulluks. Olen oma arutelu jooksul leidnud mõlemas asjas ainult suhteliselt negatiivseid külgi. Ilmselt on see sellepärast nii, et maailm meie ümber tahab olla negatiivne. Tegelikult on ju nii armastus kui ka mõistus mõlemad asjad, mida kõik inimesed omale tahavad. Nad on üdini head, kui nad on antud õigele inimesele. Aga tugev ja ideaalne mõistus on armastusest tugevam, ta ei laseks ennast mõjutada. Kuid kas selliseid inimesi on ka olemas? Kuid kui võtta peakirjas olevat armastust kui headust, siis olen selle täiesti 100 protsenti nõus. Kahju, kui mõistus on antud nendele, kes sellega halba teevad, ja võetud neilt , kes südames head ja ausad.
3