"Dekameron" (3)

„ Dekameron “
Giovanni Boccacio
Teose nimi „Dekameron“ tähendab kümne päeva raamatut, mis on itaalia proosa üks suurteos. Novellid räägivad armuihast, kadedusest, petmisest ja muust . Kogu tegevus nendes sajas novellis toimus 1348. aastal Itaalias Firenzes ja selle läheduses, katku ehk „musta surma“ ajal, kui elu oli väga raske. Teos ise on kirjutatud aastatel 1349-1353. Dekameron sisaldab endas seitsme naise ja kolme mehe poolt kümne päeva jooksul kirjutatud novelli. Dekameroni iga päeva lõpus lauldakse ballatasid ehk tantsulaule.
Tegelased olid peamiselt nunnad , preestrid, abielumehed, lihtsad töölised ja teised. Oli tegelasi, kes olid hästi ahned , kitsid, kurjad, rikkad ja ülimalt võimukad ning tihtipeale ei osanud midagi halbades olukordades ette võtta. Peale nende oli ka vaesemaid ja lahkemaid ning kavalamaid tegelasi, kes oskasid oma aruga olukorra alati enda kasuks pöörata. Tegelaste moraal põhineb kõige rohkem armastusel, aususel ja hoolimisel, aga vahel, kui mõni negatiivsete omadustega tegelane esimese katsega ei saa ausal viisil millegagi hakkama, muutub ta ahneks.
Teoses on palju juttu suhetest ja himudest, millele ei suudeta järele anda. Näiteks on selline sisu esimesel jutul, mis on kirjutatud kolmandal päeval, kus Masetto Lamporecchiost mängib tumma meest ning saab nunnakloostris aednikuks. Kõik nunnad teavad, et nad ei tohi, aga ei suuda järele anda ja tahavad kõik temaga magada. Veel on juttu sellistest inimestest, kes teevad midagi kurja ja pärast kahetsevad seda nagu neljanda päeva esimeses novellis. See novell räägib, kuidas Salerno vürst Tancredi tapab oma tütre armukese ja saadab ta südame kuldse karika sees tütrele. Tütar valab sinna mürgitatud vett, joob seda ja sureb . Pärast seda, isa kahetseb oma tegu väga. Kolmandaks näiteks võin tuua jutu, kus halvad ja patused inimesed oskavad ennast valedega hädaolukordadest välja tuua, kuigi nad paremat ei vääri. Selline mõte oli esimese päeva esimeses novellis, kus isand Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. Pärast surma tunnistatakse ta pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks.
Tol ajal ehk renessanssi ajal hakkas palju edasi arenema kaubandus, pangandus, arhitektuur , tööstus ja muu. Tolle aja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise tahe . Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandus, filosoofiat ja igapäevast elu. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi, nagu tarkus, ilu ja julgus . Hakati väärtustama iha. Renessansiaegne riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid.
Mina arvan, et Dekameron on üpris tänapäevane, kui välja arvata katk ja see, et teos kirjutati seitse sajandit tagasi. Inimesi on samasuguseid ja nad teevad samasuguseid tegusid , samade põhimõtetega, aga teises kontekstis. See novellikogu on väga hea lugemiseks just noortele, sest siit õpib nii mõndagi.