On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad (3)

On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad

Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid ? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt.

Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust . Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu. Põhjuseks on see, et nad ajavad vaid raha taga ning neil pole aega suheteks perega , sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks. Rahaliselt vabaks saamiseks peaks tegema omale selgeks, mida kõige paremini oskame teha. Tuleks püüda saavutada parimat. Targad inimesed teavad, et oluline pole kogus, vaid oma võimete täielik ärakasutamine ehk siis teha sellega, mida omame, kõike, mida suudame. Nii ei muutuks ka töö vastumeelseks, vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks.
Üheks rikkuseks elus võib pidada oskust õieti aega kasutada. Inimene ei tohiks olla ainult töönarkomaan. Kuigi teised võivad teda imetleda, võõrdub ta perest , kaotab tervise ja kogeb eluliste väärtuste kriisi. Paradoksaalsel kombel ei teeni töönarkomaan sageli kõige suuremat tasu, sest ta on sageli ülesandele, mitte tulemusele suunatud. Aja vallas ei ole jõukat ladvikut ega intellektuaalset koorekihti. Geeniusele ei anta iial lisatundi päevas. Elu tuleb nii planeerida , et jõuaks tegeleda kõigi eluvaldkondadega. Targalt aega kasutades võib töötada ainult teatud arv tunde, kuid ära teha töönarkomaanist rohkem. Töötada tuleks leidlikumalt, mitte kauem. Nii saab ka hästi töötades ja palju teenides olla rohkem nende seltsis , kes annavad elule mõtte­ – perega ja sõpradega ning tegeleda lisaks tööle ka hobidega, mis inimest laevad.
Kuulus Vene kirjanik Lev Tolstoi on kirjutanud, et inimkonna igavene viga on see, et aetakse segamini õnn ja soovide täitumine. Soovid tekitavad uusi soove. Kui inimesel on palju raha, tahab ta veel rohkem. Muidugi on ka raha tähtis, kuid ainult materiaalsed väärtused inimest õnnelikuks ei tee. Niisiis õnnelik olemiseks pole vaja autot, maja, eralennukit, luksusjahti ja palju raha, vaid tuleb osata hinnata seda, mis sul on. Ei tohi mõelda sellele, mida ei ole, sest siis pole inimene kunagi rahul.
Kuidas aga üleüldse mõista sõna “õnn”? Me teame, et kõik otsivad oma elus õnne. See on miski, mida ei saa mõõta ega kaaluda. See on positiivse tegevusega kaasnev rõõm ning sageli saadab õnn neid, kes oskavad nautida seda, mida elu pakub ning kes kavandavad oma elu põhjalikult ja elavad seda kunstniku osavusega. Nagu ütles kord Suzuki: “Olen elukunstnik- minu kunstiteoseks on mu elu.” Tõeliselt rikka elu olulised elemendid on eesmärgid ja unistused tulevikuks. Lootus sellele, mis meid tulevikus ootab, paneb meid hommikul tõusma ja hoiab päevad läbi innukana. Eesmärgid süstivad ellu energiat. Tahan öelda, et saavutuste nimel ei tohi kunagi edasi lükata õnne. Iial ei tohi hilisemale ajale lükata asju, mis on hea- ja rahulolu jaoks tähtsad. Täna on see päev, millal peame elama täiel rinnal. Seega tuleb laiendada oma silmaringi ja rikastada kogemusi, sest õnn on teekond , mitte sihtpunkt . See tähendab eesmärgipärast tegutsemist .
Elu eesmärk on eesmärgistatud elu. Me ei suuda tabada sihtmärki, mida me ei näe. Inimesed saadavad mööda terve elu, unistades õnnest, rikkusest, suuremast elujõust ja ülevoolavast kirest. Ometigi ei mõista nad, kui tähtis oleks oma sihid kirja panna ja mõelda oma elu tähenduse üle. Sihtide seadmine ja unistamine muudab elu palju paremaks. Tehes kindlaks, mida me tõeliselt teha soovime ning suunates kogu energia selle tegemisele, saab maailm rikkamaks , rõõmsamaks ja imepärasemaks. Kui me oskame unistada ja rõõmu tunda pisiasjadest, siis oskame seda tajuda ka suurtes asjades.
Kokkuvõttes tuleb meeles pidada seda, et rikkus elus ei sõltu kogusest, vaid suhtumisest, teost, ideest , leidmisest, otsingust. Rikas elu tuleneb täielikult välja arendatud elustiilist, mis ei sõltu pangaarve suurusest. Tuleb nautida igat päeva kui viimast, suhtuda teistesse nii, nagu sa tahad, et teised sinusse suhtuksid, leida igas pisiasjas midagi positiivset, teha seda, mida tõeliselt soovid - selline elustiil pakub pidevat elurõõmu ja rikastab meie elu.