Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Tõde ja õigus"- romaan kannatusest ja valust (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
„Tõde ja õigus” on romaan kannatusest ja valust
Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu.
Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust , sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda , mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes , kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud , naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu, et ei sünnitanud Andresele poega , sest tütarde üle Andres rõõmu ei tundnud. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi , oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused.
Andrese püüdlused parema elu poole ei viinud teda sihile. Unistus helgest tulevikust Vargamäe Eesperes jäigi unistuseks, sest looduslikud olud ei lasknud mehel teha soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid , kus mõlemad võitjaks jääda soovisid . Võttes perenaiseks Mari, lootis mees aastaid, et naine unustab Jussi ning Vargamäel võib jälle rõõmsat laulu ja naeru kuulda, nagu see oli Mari tüdrukuks olemise ajal. Andres rabas Vargamäel hommikust õhtuni tööd, et tema lastel oleks seal hea elada, kuid pidi pettuma, kui noor Andres ütles isale , et ei teagi, kas tahab Vargamäel peremeheks hakata. Vanal Andresel olid elus suured plaanid, kuid saatus määras asjad just tema tahtmisele vastupidiselt. Andrese lootused ja unistused ei muutunud reaalsuseks. Mehe lohutuseks ja südame rahustuseks sai piibel , mille taga istudes veetis ta oma vabad tunnid.
Mari polnud Vargamäe perenaisena õnnelik. Pärast Jussi enesetappu nuttis naine kibedaid pisaraid ega suutnud lakata temale mõtlemast ning kahetsemast, et ta mehe palumisel temaga sauna ei läinud. Kui surid Mari ja Jussi abielust sündinud lapsed, tundis Mari, et laste surm on talle karistuseks Jussi surma eest ning kahetses, et ta Andrese ja Krõõda lapsi justkui rohkem hoidis. Andresega abielludes pidi naine taluma külarahva mõnitusi ja meelepaha, mis talle väga hinge läksid. Marile põhjustas suurt hingevalu Andrese endassetõmbumine, mis omakorda oli põhjustatud Mari endasse sulgumisest Jussi surma pärast. Andrese aastatega süvenenud äkilisus põhjustas naisele hulgaliselt kannatusi.
Ka Juss oli õnnetu. Sulase kannatuse ja südamevalu põhjustasid tüdruku otsused, mis olid mehele vastumeelsed. Poiss, kes oli kurb oma kõverate jalgade pärast, tundis end veelgi enam rusutuna, kui Mari teda enne kosimist narris. Juss ei suutnud leppida teadmisega , et tema naine käib peremehega kirikus, kuid oma kaasale ütleb ta ei. Kuna Mari eelistas Jussi juurde sauna naasmise asemel peremehe majapidamisse jääda, keeldudes majapidamist omapead jätmast, tundis Juss, et teda pole kellelegi vaja ning tegi enesetapu. Jussi lõpp oli traagiline ning mõjutas tugevalt Andrese ja Mari abieluõnne.
Romaani „Tõde ja õigus” läbivateks emotsioonideks on kannatus ja valu, mis Vargamäe pererahva elu kimbutamist lõpetada ei tahtnud.
Tõde ja õigus - romaan kannatusest ja valust #1 Tõde ja õigus - romaan kannatusest ja valust #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiljaH3 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja õigus I osa
4
doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ­ ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna ­ Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus
Suvitajad-Siin me oleme
2
docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus
Naiste rollid Vargamäel
2
docx

Naiste rollid Vargamäel

Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega. Krõõda ja Andrese esimesed lapsed olid kohe nagu kiuste 3 tütart, kes rõõmu asemel rohkem kurbust tõid, Andres ootas ju poega. Krõõta valdas süütunne,et ta ei ole suutnud Andresele kinkida kohapärijat keda tema nii väga ootas. Krõõt ei tundnud kunagi Andrese poolset armastust, sest Andres ajas näpuga rida piiblist ning nõudis kogu oma elu õigust taga. Ta ei mõelnud ka halastuse peale, sest õigus sulges ta südame ning tegi südame kõvaks. Ei aidanud ka sellest kui Krõõt, Andrese piibli lugemise ajal voodil nutta tihkus, Andrese silmad jäid sellele suletuks. Kui krõõt jäi neljandat korda lapseootele, siis tundis ta iga oma keharakuga, et see võtab tal hinge seest. Lõpuks oligi kauaoodatud kohapärija sündinud, kuid taaskord tõi see rohkem kurbust kui õnne, sest Jumal andis kohapärija kuid võttis Krõõda. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks elava loomuga Mari

Eesti keel
Tõde ja õigus
4
docx

Tõde ja õigus

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Teose alguses on Andresel väga sirgjooneline ja aus arusaamine tõest. Ta ei valeta, ilusta ega jäta midagi rääkimata, lootes sellega saavutada õiglust. Pearu aga kasutas igasuguseid krutskeid, et kohtumõistjaid enda poolele kallutada. Ta tunnistas iseendale, et ei räägi alati tõde, kuid pidas kohtus käimist justkui mänguks, kus vastane tuleb üle kavaldada ükskõik milliste vahendite abil. Aja möödudes jäi Pearu muutumatuks, samas kui Andres hakkas järjest rohkem vassima. Endale kinnitas ta siiski, et on aus mees ja jätab tõe rääkimata vaid selleks, et ka kohtunikud näeksid Andrese tõde. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli keeruline, kuid siiski asjaolusid arvestades üsna õnnelik

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus I osa
3
doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus
Tõde ja õigus
2
docx

Tõde ja õigus

Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja

10. - 12. klassi kirjandus
Meheda nendevahelised suheted
3
doc

Meheda nendevahelised suheted

Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus




Kommentaarid (5)

mairis profiilipilt
mairis: väga hea:O
14:26 02-11-2008
kristjanp profiilipilt
kristjanp: suht hea
08:01 09-03-2011
andone12 profiilipilt
andone12: aitas
18:39 23-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun