Kirjandus 1905 - 1934 (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 ­ 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 ­ Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 ­ Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 ­ Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik)

Kirjandus

16

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus

8

docx

Eesti kirjandus 1905-1922

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 ­ hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 ­ avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 ­ rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 ­ loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 ­ 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired"

Kirjandus

3

doc

Rühmitused

Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.­19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu

Kirjandus

4

doc

Rühmitused

Kristjan-Jaak Petersoni 7 luuletust, M.Underi luuletused, Charles Baudelaire luuletused, kirjanduse ülevaade Jaan Oksalt. Sellel albumil oli väike levik, kuna see oli kallis. 1910-1911 andsid välja ajakirja, aga seegi kallis · pamflett ­ päevakajaline, ühiskonna nähtusi või avaliku elu tegelasi naeruvääristav artikkel või ilukirjandusteos, nt. ,,Daam sinises tualetis" (August Gailit) Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Siuru (1917-1919)  Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai alguse uus rühmitus Siuru, kuhu kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,

Kirjandus

7

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu ­ 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.

Kirjandus

7

doc

Kirjanduse kt materjal

 - Järgmises luulekogu(1913 ,,Tuulemaa") mure kodu ja inimeste pärast, inimeste pettumused jne. Luule muutub koguaeg musikaalsemaks, - 1922 ta räägib ajaloosündmustest, mälestused. Viimased luulekogud väljendavad igatsust kodumaale, tagasivaadet Tartule, kodu kaotuse traagika(tal põles maja maha) 7. Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest) - 1905 ,,Elu tuli"- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse inimesse, romantilised luuletused, idealistlik vms- nt luuletus ,,Mehed" - 1913 ,,Tuulemaa"- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell")

Kirjandus

9

doc

Siuru

....................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10  Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik

Kirjandus

Kommentaarid (3)