Kirjandus 1905 - 1934 (3)

1) Kirjanduselu 1905-1917
Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg ", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias , Saar), kunstnikud (A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism . 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F. Tuglas , J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915.
Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid
2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule
a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid
b) "Siuru", tekkis aastal 1917. Korraldasid tuluõhtuid. Sinna kuulusid Under, Viskanpuu, Semper , Adson , Tuglas, Gailit. Arendasid uut suunda - ekspressionismi. Püüdsid analüüsida kõikide eksistensiaalsete teemade üle. "Loomise rõõm olgu meie ainus õppejõud". Nende luulet iseloomustab subjektiivsus , loomulikkus, armastus. kasutavad kõnekujundeid. 1920. aastal lõpetas tegevuse. "Siuru" tähtsus 1) Elatasid tolleaja Eesti kirjandust 2) Arendasid kirjandustegevust 3) Arendasdi edasi Eesti armastuslüürikat 4) Panid aluse ekspressionismile 5) Arendasid luule vormilist külge
c) 1921 loodi " Tarapita " Sinna kuulusid Adson, Alle, Barbarus , Kivikas , Tuglas, Kärner, Semper, Suits. Loominguvabadus, kummunismi propaganda . Võrreldes siurulastega olid siurulased emotsionaalsemad, vaiksed, tarapiitalased analüüsisid.
d) "Arbujad" loodi aastal 1938. 30. aastatel tuli luulesse palju noori luuletajaid , Alver , Talvik , Kangro, masing , Viiding, Sang , merilaas, Raud. Kuulusid ka üliõpilasseltsi "Veljesto". Tähtus:
1) Püüd vaimsele iseseisvusele 2 )Tõe tunnetamise kunstid 3) Kunst vend ilu ja tõe tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus
Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson). Teemad : ühiskonnakriitika, tööteema, filosoofiline luule, inimmõistuse ülistamine, sõjavastane hoiak, vaesus , ühiskondlik ebavõrdsus, sotsiaalsed probleemid.
3) Gustav Suitsu elu ja looming
Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor . Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule.
Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")( optimism , armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu").
1913 luulekogu " Tuulemaa " ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel", armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", " Maikellukesed "), koduteema ("Kerko kell")
1922 luulekogu "Kõik on kokku unenägu" 1osa Rohtaed - armastus teema " Primitiiv ", 2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika. Täis protesti ja vastumeelt, nördimust, armastus-ja loodusteemad.
1950 luulekogu "Tuli ja tuul" 1osa mälestuslik - autobiograafiline teema("Isade Hiiu", "Tartu rahu") 2osa traagiline ("Võõras vägi", " President ") 3osa nukker - pagulasteema (" Pagulane ", "Selgitus")
Gustav Suits oli aktiivne "Noor Eesti" eestvedaja. Pani aluse kirjanduse uurimisele. Rajas luules moosa värsikunsti teooria. Arendas luulekeelt. Väljapaistvaim armastus-ja loodusluule kirjutaja.
4) Kirjandusvoolud
Romantism - Kirjandus- ja kunstivool , mis käsitles elu subjektiivselt ilusmana kui see tegelikult oli
Realism - Kirjandus-ja kunstivool ,mis taotleb tegelikkuse objektiivset ehk tõepärast kujutamist.
Ekspressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis tekkis 20. sajandil maalikunstis. Hiilgeaeg I maailmasõja ajal. Esikohal kirjaniku enese mõtted, muljed. N:Under, Barbarus, Visnapuu.
Kubism - Kirjandus-ja kunstivool, mis kujutab objekte geomeetriliste põhivormide kaudu. Sai alguse Prantusmaal 20. sajandi algusel ( Picasso , Cezane)
Naturalism - Kirjandus-ja kunstivool, mis pidas oluliseks inimelus keskkonda, pärilikkuse tegureid, ajalugu ja instinkte.
Impressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis sai alguse 1860. aastatel Prantsuse maalikunstis (Monet,Degas, Renoir, Rodin). Muljete avaldamine. Jäädvustatakse hetke meeleolist tingitud muljeid (Tuglas, Ridala, Suits).
5) Kirjanduselu 1922-1934
1922. alustas tegevust Kirjandike Liit. Esimene esimees Tuglas. Alguses liikmeid 33. 1923 hakati välja andma ajakirja „Looming“ (Tuglas). 1925 loodi Eesti Kultuurkapital - Riiklik kultuuri toetamise fond. Eesmärk arendada Eesti koolielu, teine tegeleda õpikute kirjutamisega. Kirjastused „Noor Eesti“, „Loodus“. 1927. looduse romaanivõistlus. Domineeris proosakirjandus. Luulet oli vähem. Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp )
6) Marie Underi elu ja looming
Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle „Tallinna Teataja “ toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub „Siuruga“. Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule.
Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu „Sonetid“, 1918 „Eelõitseng“, 1918 „Sinine puri “ - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) “Tarapita“ 1920 „Verivalla“, 1923 „Pärisosa“ - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 „Hääl varjust“, 1927 „Rõõm ühest ilusast päevast“, 1929 „ Õnnevarjutus“, 1930 „ Lageda taeva all“, 1935 „Kivi südamelt“, 1942 „ Mureliku suuga “. 1954 „Sädemed tuhas “, 1963 „Ääremail“ - „Hääl varjust“ kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge.
7) Henrik Visnapuu elu ja looming
Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse „Siuru“. 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal. Tuli kirjandusse kahe futuristliku koguteosega „Moment“ 1913, ja „Roheline moment “ 1914. a) esimene periood Esimene luulekogu 1917 „Amores“, 2 luulekogu „Jumalaga Ene“ 1918. „Talihari“, Hõbedased kujused“, „Käoorvik“ 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 „Ränikivi“, 1927 „Maarjamaa laulud“; 1927 „Kuuslikud“, 1931 „Tuulesõel“. Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad „Esivanemate hauad “, Mare Balticum “ „Periheil“ (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat „Päike ja jõgi“ 1951
Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus , hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks.
8) Juhan sütiste elu ja looming
Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp . Kloisid tartu agulisse. Pidi maast madalast ise raha teenima (suvel karjas, talvel ajalehepoiss). 1912 lõpetas algkooli. Jätlas õpinguid Tartu õhtukoolis, lõpetas Õhtugümnaasiumi. Oli kellassepa õpipoisiks. 1923-1931 õppis TÜ-s eesti keelt ja kirjandust. Oli väga hea joonsitaja ja sportlane. Võitis 1927 Rooma üliõpilaste olümpiamängudel odaviskes 1 koha. Reisis palju. 1938 Draamateatris dramaturg . 1940 arreteeriti, veetis 1 aasta vanglas . Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928. „ Rahutus “ - tööinimese elukujutamine, sotsiaalsed probleemid, reisimuljed). 1930 „Peipsist mereni“ 1932 „maha rahu“ 1933 „Kaks leeri“. Pildid tööelust(„Hommik sepikojas“), tööliste elu(„“Rüblik“, „Koputus“), vanade töömeeste portreed(„Vana voorimees “, „Vaeva mägede mailt“), sotsiaalne protest(„Matus“). 30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 „Südasuvi“, 1935 „Päikese ootel “, 1936 „Sadamad ja saared“, 1937 „Ringkäik“ (loodusluule „Jänes“, retrospektiivne „Kodu“). On kirjutanud poeeme 1938 „Tuhas ja tules“, 1939 „Valgus ja varjud“, 1940 „Maakera pöördub itta“, 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 „Jumalate mäss“, 1937 „Esimene pääsuke“, 1941 „Pühajärv“, 1941 „Ristikoerad“
9) Betti Alver elu ja looming
Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline. Tahtis saada näitlejaks. 1924 lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Õppis TÜ-s 1924-1927 filoloogiat. Esimene raamat ilmus „Tuule armuke “ 1927, kuigi käsikiri oli juba varem valmis. Sai 2 koha loodusromaani võistlusel. 1935 värsspoeem „Viletsuse komöödia“ (inimese tõkestamise küsimus), 1931 debüüt luuletajana, poeem „Lugu valgest varesest“. 1 luule periood kuni 30 aastad. Esikluulekogu „Tolm ja tuli“ 1936 (kunstiteema, ülistab kunsti „Kunsti sünd“, „Lepitus“, „Ilus õde“, „ Peegel “,tunnetuslik külh „Ekstaas“, „Pahed“). Hindab isiku-ja loomevabadust, tolerantsust, sallivust, kunstist arusaamise oskust. Armastusluule „Raugad“, „Suvi“. Poeemid „Lugu valgest varesest“, „ Ulla “, 1937 „Pirinipuu“, 1938 „Pähklikoor“. 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 „Mõrane peegel“, 1963 „Tähetund“, 1971 „Eluhelbed“, 1979 „Lendav linn“, 1988 „ Korallid Emajões“.
10) Ilukirjanduse žanrid ja põhiliigid
Ilukirjandus ehk belletristika . Proosa( eepika ) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud , muistendid , eeposed , anekdoodid. luule(lüürika) - sonett , haiku, luuletus , ood, pastoraal . draama - komöödia, tragöödia, draama.
11) Kõne-ja lausekujundid
a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline
b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe.
c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu , taevasilm
d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb
e) ümberütlemine - tabu , eufenism N : põrguvürst, arumrõõm
f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet)
g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl
h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi
i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet
j) lausekujund - figuur , mõttekordus N : teele, teele kurekesed
k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure
l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane
m) metooriline küsimus -
n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses
o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist
p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla
r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu