Antiikkirjandus (1)

Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus . eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse žanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala ( Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades –surnuteriigi valitseja Hera -abielukaitsja Ateena -tarkus, puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos " Ilias " on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised , mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all, õpetus tugines Piiblile. KREEKA TEATER-Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama : piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad – müsteeriumid. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad . Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. DIONÜÜSIAD- pidustused, mis leidsid aset märtsis- aprillis . kolmepäeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. anrid ja stiilid. tRAGIKIRJANIKUD - Aischylos - Pärslased, Oresteia, Sophokles - Kuningas oidipus, Antigone , euripedes - medeia , elektras VANA-KREEKA LUULE, SAPPHO - ülistab rõõmu, armastust, elu. Sappho esinene naisluuletaja, asutas Lesbose saarele tütarlastekooli, kus õpetati tantsu, laulu, muusikat. Laulud olid pühendatud tüdrukutele, mistõttu arvatakse, et sappho oli lesbi .
Kristlaste pühakiri on piibel . Prantsusmaa eepos- rolandi laul. Hispania eepos- laul minu cidist . Saksamaa- nibelungide laul. Anglosaksi Beowulf. Venemaa- lugu igori sõjaretkest. Roosiromaan - armastusest ja elust. Rebaseromaan- loomamaski taha peideti tekelikke inimesi, kaval seiklusjutt . Rüütliromaan- viidati algallikale, ilukirjanduslik. Autor lõi oma maailma. Tristan ja isolde - isolde oli määratud naiseks kuningapojale. Teekonnal kuningapojani anti talle kaasa võlujook, mis pidi noored esimesest silmapilgust armuma panema . Tristanile anti käsk isolde turvaliselt kohale toimetada. Teekonnal aga jõid kaks eel mainitud noort selle võlujoogi ära ja armusid. Nende teed läksid lahku, kuidas armastas kestis. Kuuldes teineteise surmast hiljem, surid nad mälemad kurvastusse. Nende armistice märgiks istutati puu. Trrubaduurid ülistasid sõda ja arrmastust. Sirveteese kasutati. See kõlas nagu muusika . Tensoon- dialoogi vormis vaidluslaul trubaduuride luules. Keskaegne draama- kujutatud on tossed sündmusi ja traaagilisi lugusid .