"Armasta oma ligimest" Erich Maria Remarque (3)

Erich Maria Remarque “Armasta oma ligimest ”
Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud…On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid , lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner ). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja.
Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on teisigi, annab kuidagi hea tunde. Nende kujundet on nn emigrandieetika, sama muster, mida järgivad kõik.
Veidralt on tühised taskuvargad ja pisipetised poliitiliselt tähtsamad kui # endised # arstid, poliitikud , lugupeetud kodanikud. On langenud vere hind. Poliitiline mõrv ei olegi kuritegu - alanda ja tapa juute , palju jaksad…
Pisike paberitükk tähendab tervet elu.Sul kas on pass ja sa oled õnnega koos, või sul ei ole. See tähendab ka elamis-, töötamisloa puudumist, pidevat põgenemist. Leidub mitmeid paralleele Triumfikaarega - Pariis kui tegevuspaik , kus võib suhteliselt kindel olla, esinevad samad hotellid, sarnased motiivid (näitlejannade Barbara Kleini ja Joan Madou lugu, osaliselt).
Kaks tasandit - üks telg - peategelase üldine elu, kus ta on ja kuidas end tunneb - teine on kui väikesed klotsid mis võivad seal olla, aga ei pruugi. Pisistseenid tolliametnike, kaasemigrantide ja muude tegelastega moodustavad mingi omapärase mosaiigi , nagu väites, et just detailid on need, millest meie mälestused koosnevad...
Lõputu kindlusetus - sa ei tea kunagi, kus ja kuidas sa homme oled.
Peategelane, noormees Ludwig Kern , on pidanud lahkuma Saksamaalt oma juudist isa pärast, too oli varem parfüümiäris, kuid ilmselt läks tal liiga hästi. Kerni ema sai Ungari kodakondsuse, kuna oli seal sündinud. Vanematest lahutatud, eksleb ta ringi mööda Lõuna-Euroopat, kohates palju inimesi, elades palju läbi ja palju õppides. Kern on kui pank - oludest, kus tal elada on tulnud, ta ise on vaid hea pinnas kõige kasuliku kasvamiseks. Ta on mõistlik, kindel, positiivne tegelane: selline, kellega end lihtne samastada on. Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest kaardimängu, Kern tunneb end alguses väga sitasti aga kui mõistab,et seal temast veel palju viletsmaid hingi on, saab uut jõudu edasi kannatada.Ta naerab hüsteeriliselt Praekana üle ja tunneb end hästi.
Kui valemängija vabaks lastakse, õpetab Steiner kaardimängu ka Kernile. Koos saadetakse nad üle piiri Tshehhoslovakkiasse, Kern suundub Prahasse, Steiner kohe tagasi (enne räägib oma loo, kuidas ta naisest lahutati - mõtlemapanev ja kurb).
Prahas saab Kern 14päevase elamisloa. - # Stseen viiuldajaga põgenikeabi komitee eesruumis, endise professoriga tänaval# - .Hotelliuberikus pistab ta öösel kogemata jooksu J , pärast satub valesse tuppa ja kabistab kogemata ühte tüdrukut, kes talle pärast palju tähendama saab. See on Ruth Holland. - #Stseen endise koonduslaagri elaniku Raabega, kes öösiti karjub# -
Steiner samal ajal teenib endale kaardimänguga passiraha ja saab Johann Hubertiks, austerlaseks Grazist. Tähistuseks läheb ja peksab läbi politseiniku, kes teda endisel vahistamisel löönud oli. Prahas avastab Kern samal ajal selle, et ta isa seal on, ja hakkab müütama nende enda parfüümi. Saab Ruthiga tuttavaks, käivad koos kinos, elavad koos läbi õnnetuse - majas keegi naine sureb sünnitusel, Marill ja Kern tunnevad , et millegipärast teavad naised elust, surmast, ja sünnist rohkem kui nemad - Ruth tundub kuidagi ebamaine. Kui kõik on möödas, kohtub Kern oma isaga - too on hirmutavalt vanaks jäänud ja elab veel vaid unistustes. Ruth peab Viini sõitma - enne aga tekitab Kern talle läbi õnneliku juhuse ja vedamise vapustava lahkumissöömaaja. Lubavad teineteist üles otsida. - #Stseen prostituudi ja Steineriga# -
Sekeldustega piiri ületades kohtub Kern isa Moritz Rosenthaliga, veteranhulkuriga. Järgmisena põrkab selle vana juudiga kokku Steiner - Viinis , kui tahtis toimetada ühe vahistamisel surnud mehe asju tolle lastele. Pärast leiab kohvikust Kerni ja viib ta enda juurde lõbustusparki. Kern kohtub Liloga (venelanna, suurepärane kokk , vana pagulane ja seadusliku elamisloaga), saab tööd Steineri assistendina ja tunneb end hästi. Leiab ka Ruthi ja tekitab talle fantastilise päeva lõbustuspargis - tutvused , tutvused...
Kord Ruthi ülikooli ees oodates satub ta kaklusse - peksti juute. Ruthi kaitstes võetakse Kern kinni ja pannakse ~3 kuuks kinni. Ruthiga ei juhtunud midagi, Steiner hoolitses ta eest. Vanglas õpib Kern poksima, prantsuse keelt, õmblema... üks mees poob ennast üles. Ta õpib, et karjumine aitab rohkem kui palumine. Kohtub: blondi üliõpilasega, vana professoriga, Praekanaga...selle üle saab kogu kongitäis lõuatäie tervistavat naeru naerda J
Välja pääsedes ronib ta üle piiri Viini tagasi, aga läheb paari päeva pärast Ruthi juurde Zürichisse. Seal kohtub Binderiga, leiab Ruthi ja veedavad kahekesi kauni nädalalõpu. Liiguvad edasi Luzerni. Kohtuvad Oppenheimiga, taas Binderiga, kes jutustab osa oma loost , Vogtiga, kes väga tahab vangi minna.Kern saab rängalt petta : Binding.
Edasi - Murtenis jääb Ruth haigeks , dr. Beer aitab - paneb Ruthi tasuta haiglasse. Kern aga satub kaubitsedes natsi otsa - Ammer annab ta politseisse. Ametnik laseb tal põgeneda, kuid Ruthile tikkudega haigla akna all lefitades jääb jälle vahele. Politseis hirmutab vana Ammeri jälle poolsurnuks - nähes, kui hästi mõjus esmakordne needmine, kuulutab ta mehele hauatagusel häälel kohutavat surma maksavähi läbi ja tunneb end tolle hirmu tõttu hästi.
Veedab 2 nädalat vanglas, aja peale väljasaamist ja enne Ruthi tervenemist veedab piiridel kõikudes. Samal ajal liigub Steiner Austriast minema, jätab Liloga hüvasti ja asub Shveitsi poole.Peatub ka Murtenis ja maksab Kerni eest kätte - mängib Ammersile parteinina ja saab 60kulli noorte jaoksJKern satub piiril Vogtiga kokku, too ei pea seda solgutamist enam vastu ja läheb Shveitsis üht poodi röövima.
Steiner Shveitshi ja Prantsusmaa piiril kaarte mängimas: võidab palju. Kern leiab Genfis Ruthi, kuuleb et Ammers suurte süümepiinadega käib juudist Beeri juures maksaravil, ja on sitaks rahul endaga. Koos jõuavad nad Pariisi, satuvad mingisse tunnihotelli. Pärast liiguvad edasi "Verduni", mis on ühendatud "Internationali" hotelliga. Sama mis "Triumfikaares" J kohtuvad Marilli ja Steineriga.
Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - # Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# -
Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba , viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga.
Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta kaasa, tahab temaga magada - hale , nurub kaastunet faktiga et pole kunagi saanud.B ka mitte. Tal pohhui tglt. Saadab mehe minema ja lõikab veenid läbi.# -
Steiner saab kirja oma naiselt . Too on suremas - vaid mõned päevad veel elada. Steiner otsustab Berliini sõita, Marill küll püüab teda tagasi hoida aga sellest pole midagi kasu. Läheb. R&K on isa Moritzi juures, mõtted elu lühidusest - tollele pole 50 aastat nagu midagi enam.. neile kahele aga kogu igavik. Vanamees jääb magama Edithi vana unelaulu peale.
Kern võetakse töölt kinni, Marill lubab Ruthi eest hoolitseda, too on just elamisloa saanud. Vanglas, kahe kaaslasega söögist unistades istub Kern, kui Ruth teda vaatama läheb ja süüa toob. Lootus ja jõus edasiseks, R elamisluba tähendab Ludwig Kernile kõike.
Steiner näeb Berliinis oma naist. Lõputu armastus on see, mida need kaks tunnevad. Paari päeva pärast võetakse Steiner kinni. Ta kaupleb välja võimaluse oma naist veelkord külastada - valvur ukse taga, kinnitab ta Mariele, et on amnestia ja teda ei ähvarda enam miski. Naine sureb rahus. Haiglast lahkudes lükkab Steiner gestaapoohvitseri koos endaga aknast välja.
Kui Kern Pariisi tagasi jõuab, ootab teda Marilli muretsetud reis Mehhikosse koos elamis-ja tööloaga, ja Steineri jäetud raha. Alguses ei taha Kern seda vastu võtta. Kuid see on kindel võimalus temale ja Ruthile kord rahu saada. So they go...