Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Armasta oma ligimest" Erich Maria Remarque (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Erich Maria Remarque “Armasta oma ligimest
Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud…On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid , lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner ). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja.
Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on teisigi, annab kuidagi hea tunde. Nende kujundet on nn emigrandieetika, sama muster, mida järgivad kõik.
Veidralt on tühised taskuvargad ja pisipetised poliitiliselt tähtsamad kui # endised # arstid, poliitikud , lugupeetud kodanikud. On langenud vere hind. Poliitiline mõrv ei olegi kuritegu - alanda ja tapa juute , palju jaksad…
Pisike paberitükk tähendab tervet elu.Sul kas on pass ja sa oled õnnega koos, või sul ei ole. See tähendab ka elamis-, töötamisloa puudumist, pidevat põgenemist. Leidub mitmeid paralleele Triumfikaarega - Pariis kui tegevuspaik , kus võib suhteliselt kindel olla, esinevad samad hotellid, sarnased motiivid (näitlejannade Barbara Kleini ja Joan Madou lugu, osaliselt).
Kaks tasandit - üks telg - peategelase üldine elu, kus ta on ja kuidas end tunneb - teine on kui väikesed klotsid mis võivad seal olla, aga ei pruugi. Pisistseenid tolliametnike, kaasemigrantide ja muude tegelastega moodustavad mingi omapärase mosaiigi , nagu väites, et just detailid on need, millest meie mälestused koosnevad...
Lõputu kindlusetus - sa ei tea kunagi, kus ja kuidas sa homme oled.
Peategelane, noormees Ludwig Kern , on pidanud lahkuma Saksamaalt oma juudist isa pärast, too oli varem parfüümiäris, kuid ilmselt läks tal liiga hästi. Kerni ema sai Ungari kodakondsuse, kuna oli seal sündinud. Vanematest lahutatud, eksleb ta ringi mööda Lõuna-Euroopat, kohates palju inimesi, elades palju läbi ja palju õppides. Kern on kui pank - oludest, kus tal elada on tulnud, ta ise on vaid hea pinnas kõige kasuliku kasvamiseks. Ta on mõistlik, kindel, positiivne tegelane: selline, kellega end lihtne samastada on. Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest kaardimängu, Kern tunneb end alguses väga sitasti aga kui mõistab,et seal temast veel palju viletsmaid hingi on, saab uut jõudu edasi kannatada.Ta naerab hüsteeriliselt Praekana üle ja tunneb end hästi.
Kui valemängija vabaks lastakse, õpetab Steiner kaardimängu ka Kernile. Koos saadetakse nad üle piiri Tshehhoslovakkiasse, Kern suundub Prahasse, Steiner kohe tagasi (enne räägib oma loo, kuidas ta naisest lahutati - mõtlemapanev ja kurb).
Prahas saab Kern 14päevase elamisloa. - # Stseen viiuldajaga põgenikeabi komitee eesruumis, endise professoriga tänaval# - .Hotelliuberikus pistab ta öösel kogemata jooksu J , pärast satub valesse tuppa ja kabistab kogemata ühte tüdrukut, kes talle pärast palju tähendama saab. See on Ruth Holland. - #Stseen endise koonduslaagri elaniku Raabega, kes öösiti karjub# -
Steiner samal ajal teenib endale kaardimänguga passiraha ja saab Johann Hubertiks, austerlaseks Grazist. Tähistuseks läheb ja peksab läbi politseiniku, kes teda endisel vahistamisel löönud oli. Prahas avastab Kern samal ajal selle, et ta isa seal on, ja hakkab müütama nende enda parfüümi. Saab Ruthiga tuttavaks, käivad koos kinos, elavad koos läbi õnnetuse - majas keegi naine sureb sünnitusel, Marill ja Kern tunnevad , et millegipärast teavad naised elust, surmast, ja sünnist rohkem kui nemad - Ruth tundub kuidagi ebamaine. Kui kõik on möödas, kohtub Kern oma isaga - too on hirmutavalt vanaks jäänud ja elab veel vaid unistustes. Ruth peab Viini sõitma - enne aga tekitab Kern talle läbi õnneliku juhuse ja vedamise vapustava lahkumissöömaaja. Lubavad teineteist üles otsida. - #Stseen prostituudi ja Steineriga# -
Sekeldustega piiri ületades kohtub Kern isa Moritz Rosenthaliga, veteranhulkuriga. Järgmisena põrkab selle vana juudiga kokku Steiner - Viinis , kui tahtis toimetada ühe vahistamisel surnud mehe asju tolle lastele. Pärast leiab kohvikust Kerni ja viib ta enda juurde lõbustusparki. Kern kohtub Liloga (venelanna, suurepärane kokk , vana pagulane ja seadusliku elamisloaga), saab tööd Steineri assistendina ja tunneb end hästi. Leiab ka Ruthi ja tekitab talle fantastilise päeva lõbustuspargis - tutvused , tutvused...
Kord Ruthi ülikooli ees oodates satub ta kaklusse - peksti juute. Ruthi kaitstes võetakse Kern kinni ja pannakse ~3 kuuks kinni. Ruthiga ei juhtunud midagi, Steiner hoolitses ta eest. Vanglas õpib Kern poksima, prantsuse keelt, õmblema... üks mees poob ennast üles. Ta õpib, et karjumine aitab rohkem kui palumine. Kohtub: blondi üliõpilasega, vana professoriga, Praekanaga...selle üle saab kogu kongitäis lõuatäie tervistavat naeru naerda J
Välja pääsedes ronib ta üle piiri Viini tagasi, aga läheb paari päeva pärast Ruthi juurde Zürichisse. Seal kohtub Binderiga, leiab Ruthi ja veedavad kahekesi kauni nädalalõpu. Liiguvad edasi Luzerni. Kohtuvad Oppenheimiga, taas Binderiga, kes jutustab osa oma loost , Vogtiga, kes väga tahab vangi minna.Kern saab rängalt petta : Binding.
Edasi - Murtenis jääb Ruth haigeks , dr. Beer aitab - paneb Ruthi tasuta haiglasse. Kern aga satub kaubitsedes natsi otsa - Ammer annab ta politseisse. Ametnik laseb tal põgeneda, kuid Ruthile tikkudega haigla akna all lefitades jääb jälle vahele. Politseis hirmutab vana Ammeri jälle poolsurnuks - nähes, kui hästi mõjus esmakordne needmine, kuulutab ta mehele hauatagusel häälel kohutavat surma maksavähi läbi ja tunneb end tolle hirmu tõttu hästi.
Veedab 2 nädalat vanglas, aja peale väljasaamist ja enne Ruthi tervenemist veedab piiridel kõikudes. Samal ajal liigub Steiner Austriast minema, jätab Liloga hüvasti ja asub Shveitsi poole.Peatub ka Murtenis ja maksab Kerni eest kätte - mängib Ammersile parteinina ja saab 60kulli noorte jaoksJKern satub piiril Vogtiga kokku, too ei pea seda solgutamist enam vastu ja läheb Shveitsis üht poodi röövima.
Steiner Shveitshi ja Prantsusmaa piiril kaarte mängimas: võidab palju. Kern leiab Genfis Ruthi, kuuleb et Ammers suurte süümepiinadega käib juudist Beeri juures maksaravil, ja on sitaks rahul endaga. Koos jõuavad nad Pariisi, satuvad mingisse tunnihotelli. Pärast liiguvad edasi "Verduni", mis on ühendatud "Internationali" hotelliga. Sama mis "Triumfikaares" J kohtuvad Marilli ja Steineriga.
Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - # Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# -
Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba , viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga.
Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta kaasa, tahab temaga magada - hale , nurub kaastunet faktiga et pole kunagi saanud.B ka mitte. Tal pohhui tglt. Saadab mehe minema ja lõikab veenid läbi.# -
Steiner saab kirja oma naiselt . Too on suremas - vaid mõned päevad veel elada. Steiner otsustab Berliini sõita, Marill küll püüab teda tagasi hoida aga sellest pole midagi kasu. Läheb. R&K on isa Moritzi juures, mõtted elu lühidusest - tollele pole 50 aastat nagu midagi enam.. neile kahele aga kogu igavik. Vanamees jääb magama Edithi vana unelaulu peale.
Kern võetakse töölt kinni, Marill lubab Ruthi eest hoolitseda, too on just elamisloa saanud. Vanglas, kahe kaaslasega söögist unistades istub Kern, kui Ruth teda vaatama läheb ja süüa toob. Lootus ja jõus edasiseks, R elamisluba tähendab Ludwig Kernile kõike.
Steiner näeb Berliinis oma naist. Lõputu armastus on see, mida need kaks tunnevad. Paari päeva pärast võetakse Steiner kinni. Ta kaupleb välja võimaluse oma naist veelkord külastada - valvur ukse taga, kinnitab ta Mariele, et on amnestia ja teda ei ähvarda enam miski. Naine sureb rahus. Haiglast lahkudes lükkab Steiner gestaapoohvitseri koos endaga aknast välja.
Kui Kern Pariisi tagasi jõuab, ootab teda Marilli muretsetud reis Mehhikosse koos elamis-ja tööloaga, ja Steineri jäetud raha. Alguses ei taha Kern seda vastu võtta. Kuid see on kindel võimalus temale ja Ruthile kord rahu saada. So they go...
Armasta oma ligimest-Erich Maria Remarque #1 Armasta oma ligimest-Erich Maria Remarque #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Kokkuvõte raamatust "Armasta oma ligimest" - Erich Maria Remarque.

Sarnased õppematerjalid

Martin Eden-Jack London - kokkuvõte
4
doc

"Martin Eden" Jack London - kokkuvõte

Martinit? 22. Ruth räägib emaga, ütleb, et on Martiniga kihlatud. Mrs. Morse naerab selle peale. Martin üürib endale oma korteri ja ütleb, et hakkab tööd tegema ­ kirjutama. Ei kirjuta nn meistriteoseid, vaid pudi-padi, sest see läheb paremini peale. Kui aega üle jääb, harjutab kätt meistriteosteks. Ruthi meelest see teenitud raha "klouni jootraha". Ruth soovitab talle tööd isa kontoris, usub, et Martinist saaks hea advokaat. 23. Maria Silva ­ majaperenaine. Martinil väike toake. Elab ülimalt säästlikult. Õpib: sõnaseletused ja hääldamisjuhendid peeglil, priimuse kohal. Õppis igal pool. Õppis teistelt autoritelt. Kirjutisi saadetakse endiselt tagasi. 24. Raha otsas, võlad, pantimine, kirjutised saadetakse tagasi, ei ole pere ega armsama toetust, ei ole ühiskonnaga samal lainel = see, mida kirjanik läbi peab elama? Hoiab toidu kõrvalt raha rangelt kokku > Ruthiga ooperis > Ei meeldi ooper. Ei

Ajalugu
Zola-Nana
4
doc

Zola "Nana"

Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed ­ temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõ

Kirjandus
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö

Kirjandus
Eesti kirjandus algusaastatel
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas ­ eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj ­ levib juhuluule ­ pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule ­ 1637 ­ ,,Pulmalaul" ­ R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 ­ 17 saj. ­ pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 ­ vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 ­ Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ­ ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismus

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei suudeta elu võtta, sest tegu on ikkagi Iisraeli päästjaga. 6) Seosed tänapäevaga Juudit oli ahnuse nimel kõigeks valmis nagu töönarkomaan on karjääriredeli tippu ronimisel kõigeks valmis. "LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque 1) Kus ja millal? I maailmasõja läänerindel, 1916-1918. 2) Peategelane Paul Bäumer on 18-aastane kooliõpilane, kes läheb oma klassivendadega vabatahtlikult sõtta. Hoolimata sõjakoledustest ja tunnete mahasalgamisest on ta kaastundlik ning hooliv (vene vangide ja oma klassivendade suhtes). 3) Probleemid o Sõjakoleduste mõju inimesele o Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist? o Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei suudeta elu võtta, sest tegu on ikkagi Iisraeli päästjaga. 6) Seosed tänapäevaga Juudit oli ahnuse nimel kõigeks valmis nagu töönarkomaan on karjääriredeli tippu ronimisel kõigeks valmis. "LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque 1) Kus ja millal? I maailmasõja läänerindel, 1916-1918. 2) Peategelane Paul Bäumer on 18-aastane kooliõpilane, kes läheb oma klassivendadega vabatahtlikult sõtta. Hoolimata sõjakoledustest ja tunnete mahasalgamisest on ta kaastundlik ning hooliv (vene vangide ja oma klassivendade suhtes). 3) Probleemid o Sõjakoleduste mõju inimesele o Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist? o Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?

Eesti keel
Aleksander Puškin
38
doc

Aleksander Puškin

mille asendab tsaari isiklik tsensuur. Puskinil lubati pagendusest tagasi pöörduda ja endale ise elukoht valida. Muidugi oli võimatu iga üksiku luuletuse pärast tsaari poole pöörduda, ja inimeseks, kellest edaspidi sõltus Puskini loomingu ja ta enda saatus, sai Tema Keiserliku Kõrguse isikliku kantselei III osakonna täievõimuline ülem Alexander Benckendorff. Ta oli Eestimaa tsiviilkuberneri poeg ja sai oma hea koha tänu sellele, et tema ema oli keisrinna Maria Fjodorovna lähedane sõbranna. Benckendorff oli omal kombel aus inimene. Ta ei mõelnud välja valesüüdistusi, ega kiusanud taga isiklikke vaenlasi. Kuid kirjandust pidas ta tõsimeeli lihtsameelseks ja kahjulikuks tegevusalaks, ning vaba mõtte mis tahes valdustes nägi ta ohtlikku vastuhakku, mis tuli välja juurida. 1820. aastate teisel poolel olid Moskva noored kogunenud kahe keskuse ümber. Esimene neist oli ajaleht ,,Moskovski Telegraf", mida Puskini ammuse sõbra P

Kirjandus
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

[email protected] ­ sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika ­ teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine ­ protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv ­ kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (3)

timoolen profiilipilt
Timo Triisa: täitsa kasulik oli, hea üldine ülevaade
21:46 04-05-2011
karu12468 profiilipilt
karu12468: sobilik, hea tekst

21:37 16-01-2011
Brokendoll profiilipilt
Keli Tubin: Töö sain tehtud!:D
22:18 09-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun