Ain Kaalep elulugu (0)

ELULUGU
Ain Kaalep on tuntud luuletaja, tõlgi, õpetaja, õppejõuna, kriitiku ja filoloogina.
Ain Kaalep sündis 4. Juunil 1926 Tartumaal Peedus haritlase perekonnas. 1932-1934 ja 1936-1943 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1934-1936 Kamja Algkoolis. 1943 astus Ain Kaalep Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kust ta pärast sõda välja visati. Demokraatlik eluhoiak ja patriotism ei lubanud mehel astuda Saksa sõjaväkke ning seetõttu kuulus ta II MS ajal vabatahtlikuna hoopis Soome armee jalaväerügementi JR 200. 1944. aastal soomepoisina Eestisse tagasi tulles võitles Kaalep Nõukogude võimu vastu. 1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal kaugõppes soome- ugri keelte erialal. NL ajal tegeles mees peamiselt tõlketöödega ja omaloomingu avaldamisega. Esimesena jõudsid lugejateni 1962. aastal ilmunud “Samarkandi vihikud” ja “Aomaastikud”. Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep “kuldsete kuuekümnendate” üks eessammujaid. Mitmed Kaalepi huumoriga luuletused muutusid poplauludeks. 1960-1970 töötas Kaalep Elva Keskkoolis õpetajana. 1976 oli „Edasia“ korrespondent, 1979-1982 TRÜ tõlkekabineti juhata. Aastatel 1989- 2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja . Alates ning Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.
1958. aastast elab ja töötab mees Elvas. Elvalastele on Ain Kaalep austatud õpetaja.
Ain Kaalepi luule ei ole mitte menu - või mõnuluule, vaid tehniline ja mitmekesine, vihjeline ja laiahaardeline, süvenema kutsuv luule. Selle aegruumiline haare on nii vormilt kui ka sisult lai, hõlmates erinevaid ajastuid ja erinevaid maid, põimides kaasaegset ja klassikalist, ehk tulevikulistki, nagu Kaalep ise ütleb. Haikudest gaseelideni, sonettidest rubaiideni, vabavärssidest eepiliste ja eksootiliste vormideni – see on Kaalepi luule vormiline mõõde, mille keskmeks võib siiski pidada antiigiihalust ja huvi idamaiste, eelkõige araabia ja pärsia vormide ja motiivide vastu.
Kui üldse on mõni katusmõiste või žanrimääratlus, mis haaraks Kaalepi luulet kogu selle mitmekesisuses, siis on selleks „ akadeemiline ” või „intellektuaalne”. Ja sedaviisi kokkuvõetuna ei kujuta Kaalepi luuletused endast mitte ainult huvitavat ekskurssi kirevasse luuleilma, vaid ka õpetlikku vaadet maailma vaheldusrikkale kultuurile . mängulisus, tekstimõnu, värskus ja muidugi naljaga seonduvad troobid. Nagu kõik Kaalepi luules, on ka huumor kaalutletud; mitmes kohas on nali ise luuletuse teemaks.
Sonettide puhul on Kaalepi jaoks oluline soneti iseloomulikem omadus, selle vormiline ebasümmeetria, mis mõjutab ka tähendustasandit. Tavapäraste sonettide kõrvalt leiame Kaalepilt ka sonette skeemiga 4+4+1+4+1, 4+4+2+4, 4+4+2+3+1. Soneti piirid ei ole reeglites . Tegu on sonetiga täpselt nii kaua, kuni lugeja seda tajub .
Lisaks on Kaalep tõlkinud vanaegiptuse keelest võru keelde luuletusi. Kuna ta on kirjutanud mitmeid arvustusi võrukeelsele kirjandusele, siis peetakse Kaalepit ka ugandi keele hoidjaks.
Looming:

• "Aomaastikud" (1962)
  
• "Samarkandi vihik" ( luulekogu , 1962). ( Luulekogus on avaldatud esimene eestikeelne hispaania romanss ).
  
• "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36)
  
• "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968)
  
• "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6)
  
• "Klaasmaastikud" (1971). (Teoses „Viis oodi“ esitab Kaalep viis erinevat antiikvormi ja kasutab heksameetriga vahelduvat mõõtu).
  
• " Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
  
• "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
  
• " Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
  
• "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984)
  
• "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
  
• "Kolm Lydiat" (1997). (Teoses leiab mitmeid arutlusi luulekunsti ja –keele üle).
  
• "Haukamaa laulu'" (1999). (Luulekogu on kirjutatud Võrumaa murrakus, sisaldab haikusid ja sonette).
  
• "Jumalatosin" (2008)
  
• " Muusad ja maastikud . Luuletusi aastaist 1962–2008" (2008). (Luulekogu sisaldab luulekogusid „Aomaastikud“, „Samarkandi vihik“, „Järvemaastikud“, „Klaasmaastikud“, „Paani surm ja teisi luuletusi“, „Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi“, „Haukamaa laul“ ja sarja „Muusad“. „ Muusasid ja maastikke“ nimetatakse autori koondkoguks).
  

Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule:

• "Antillide luulet"
  
• " Austraalia novelle"
  
• " Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann
  
• "El Greco" Ramón Gómez De la Serna
  
• "Ikke all" Ivan Vazov jt
  

Ain Kaalepit on tunnustatud ka mitmete auhindadega:

• 1984 Juhan Liivi luuleauhind
  
• 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik
  
• 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk
  
• 1998 Elva linna aukodanik
  
• 2008 Rahvusmõtte auhind
  
• 2010  Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
  
• 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind
  

2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile „kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”.
Ta on panustanud eesti kultuuriajakirjanduse arendamisse ja maailmakirjanduse tõlkimisse eesti keelde. Kaalep rõhutab, et raamatut tuleb tõlkida originaalkeelest.
Keeleauhind anti Ain Kaalepile üle Vabariigiaastapäeval 24. veebruaril 2010. Auhinnaks oli 500 000 eesti krooni.
Ain Kaalep keeleuuendajana
Ain Kaalep ise soovib, et teda ei nähtaks ainult kui sõnavara uuendajat vaid pigem stilistilist uuendajat. Kuna õigekeelsuse mõiste on Eestis väga laialivalgunud, siis tuleks Kaalepi arvates teha vahet õige- ja heakeelsusel. Lisaks on omaette teemaks ka vulgaarkeelsus.
Kaalep näeb ka probleemi sõnade vales tähenduses kasutamises. Näiteks sõna „sobiv“ on hakatud asendama sõnaga „sobilik“, kuigi sõna „sobilik“ tähendab hoopis „sobitegemist või sohiga seonduvat“.
Hea keele säilitamiseks peab Kaalep oluliseks ka teatud laensõnade kaotamist. Eriti ebameeldivad on tema jaoks sõnad „ kruiis , gastroll ja broneerima“. Need sõnad saaks vastavalt asendada „ristak“, „külalus“ ja „kinni panema “. Samas võib eesti keelest tuletada ka uued sõnad, kuid Kaalep rõhutab, et need sõnad meie keelde ei sobi.
Keeleuuendajana meeldib Kaalepile tuletada uusi sõnu pigem murdetüvedest kui kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest. Näiteks võib tuua „ vandel “, mis on tuletatud sõnast „ elevandiluu “. Teiseks näiteks on „teavitama“ ja „teave/teabe“, mis on tuletatud murdekeelsest sõnast „täävitama“. Türgi keelest on Ain Kaalep laenanud sõna „seder“ ehk rannakarbikesed ja galeegi keelest „hõber“ ehk puutumatu , neitsilik. Sõnalaene on Kaalep kasutanud peamiselt luuletõlgetes.
Pronkssõdur räägib
 
Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel,
aeg-ajalt ka tigedat mõna,
ise pidades vaikima. Lõpuks nüüd
aga võtan ometi sõna.
 
Ma midagi isiklikku ei tea
ju tuntud kujur Roosist ,
kuid küllap vähemalt selge pilt
võiks jääda sellest poosist,
 
mille sain mina, nii nagu seisan siin
tema taiduritahte läbi:
vahin maha, ja minus kehastub lein
ja leinaga koos ka häbi.
 
Kui oleksin lihtne sõjamees,
kes käsuga rindele aetud ,
võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka
seal langenud, maha maetud,
 
ei oleks nii raske mul seista siin,
ent kes teab, kuis see asi mul ongi –
olin hoopis võib-olla see, kes viis
siitrahvast Siberi-rongi?
 
See munder , ei seda salata saa,
ju siinmail end nii väga määris,
et lausa põlgust ja vihkamist
pikiks aastakümneiks vääris.
 
Ei üksnes siinmail! Oli kord
üks maa, nimeks Volga-Saksa,
mida enam ei ole, ja rääkida head
minu mundrist ka seal ei maksa,
 
kus leidub tšetšeene, ingušše ja veel
nii mõnda Kaukaasia hõimu
või krimmitatareid, rahvaid neid
kes tunda võitjate võimu
 
said nii, et naiste-lastega koos
pidid astuma Siberi-rongi
minu mundriga meeste käsu all.
Üksjagu läks muidugi kongi,
 
üksjagu edasi sealt – davai! –
ilma pikema jututa mulda.
oli öid, kus mõeldi ka Venemaal:
kas järele meile ei tulda?
 
Oh jah, minu mundris mõnigi mees
ju au ja kiitust ka maitses
selle eest, et ta oma kodumaad
päris tões ja vaimus kaitses –
 
kuni selleni , et juba võõral maal
seda näitas, kel rohkem on jõudu
ja kättemaksjana külvas seal
siis ennekuulmatut õudu...
 
Mu hinges on muidugi mõista lein,
kui mõnestki relvavennast
ma mõtlen, kes tandrile maha jäi.
Ent ka häbist ei säästa ma ennast!
 
Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel
kesk linna liiklusekära,
ja see, mida tahaksin kõigepealt,
oleks minna siit hoopis ära,
 
sest leina ja häbi mõlemat
vaid vaiksel kalmistul talun –
seal kuskil leidke minule paik!
Head tallinlased, teid palun!
Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg
Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg.
Järved ei ole jõed ega mered .
Ärevi südami on jõgedega kaasa mindud
ja meredeni jõutud.
Ei saa järvedega kaasa minna
nõnda nagu jõgedega
ega ole järvedeni jõudmine see, mis
meredeni jõudmine.
Järved seisavad kaua oma kohal
otsekui mõteldes ja mõtlema kutsudes,
ja nad kunagi kedagi ei keela
matkamõtteidki mõlgutada.
Järved seisavad oma kohal, aga
see ei tähenda laiska liikumatust:
kas nähtava või nähtamatu vooga
on neil ühendus üha.
Nad pilvi saadavad teele päikselistel päevadel
ja vihmastel vastu võtavad.
Küll neile tuuakse tarvilikud teated
maailma meredelt.
Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg.
Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest kohustus.
Ma arvasin, et jõed seda jaatavad
ja mered seda möönavad.
Tundmatutele inimestele
Paljuke siis mul tuttavaid inimesi ongi:
võib-olla tuhat , võib-olla ka rohkem.
Ja paljuke ma siis neidki tuttavaid tunnen :
päris hästi ehk ainult kümmekonda.
Sellepärast pean ma inimkonda ülistades
ülistama ennekõike tundmatuid inimesi,
ja ennekõike pean ma neid ülistama selle põhjal,
mida ma võin järeldada kaudsetest andmetest.
Uudishimuliku noorukina, kellele meeldis
nii väga kuulata võõraste vestlusi ja vahtida
kasvatamatul kombel võõrastest akendest sisse,
valisin veendunult oma erialaks keeled.
Kuidagi oli mulle juba seekord selge see,
et inimene on sõnaolend, ja et inimkonda
saab tundma õppida just sõnadest ja sellest,
kuidas ta neid sõnu sisustab ja seob.
Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis rõõm
on osata teid armastada sõnastike kaudu,
grammatikatele tuginedes! Mis aare
on inimkonnal teie keelte musttuhande näol!
Kui ma kuulen kitsaspeade kirisemist
selle puhul, et nad ei osanud öelda
rumeenia habemeajajale, kas lõigata
soengule terav või sirge nurk,
siis tunnen võitmatut vajadust soovitada:
„Kallid kitsaspead, kasvatage habe!
Habemikud vajavad habemeajajat harvem
ja üldse on habemega auväärsem olla.”
Kui jälle hääbuks mõni indiaanihõim
„puhtpraktilistel põhjustel” minnes üle
inglise keelele, leinaksin väga seda kaotust,
mis on vaesemaks teinud inimkonna tuleviku.
Tuhandelt Arizona osariigi kodanikult,
kes kõnelevad ameerika-inglise keelt
ei tarvitse inimkond saada tühjagi,
olgu nad kui kenad inimesed tahes.
Kuid tuhat hopi -indiaanlast on mõneti väärt
rohkemgi kui kõik anglo- ameeriklased kokku:
kui esimestel on oma keel ja kõik, mis keele
juurde käib,
siis kõnelevad teised ju ainult inglastelt saadut.
Ja kahtlemata on hopi-indiaanlaste keeles
vähemalt üks joon, üks seos, üks element,
mida üheski teises keeles pole olemas,
mida tundmata aga tunneksime inimkonda vähem.
Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis hea,
et te räägite nii paljusid erinevaid keeli,
sest nende kaudu teile liginedes saan ma alles
õiguse ülistada teid ja teie näol inimkonda ennast!

KOKKUVÕTE

Ain Kaalep on tuntud luuletaja, õpetaja, filoloog , keeleuuendaja ja kriitik . Ain Kaalep on südinud Tartumaal, kuid hetkel elab Elvas. Ta omandas hariduse Hugo Treffneri nimelises Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina.
Ain Kaalepi esimene luulekogu „Aomaastikud” ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu „Muusad ja maastikud“ ilmus aga 2008. aastal.
Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga.
Ain Kaalepist oli väga põnev referaati koostada. Lisaks biograafiale sain palju targemaks ka keeleuuenduste kohapealt .

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4853
  
• http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10215:ain-kaalepi-keeletegu-&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3287
  
• http://www.epl.ee/news/arvamus/ain-kaalep-on-olemas-ka-rampssonad.d?id=50983535
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kaalep
  
• http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/ain-kaalep
  
• http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-on-ain-kaalep.d?id=28951811
  
• http://www.tnp.ee/ajaleht_raamat?news_id=34
  
• http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3744:luule-jan-kaus-livia-viitol-mathura-ain-kaalep&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3124
  
• http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/eesti_keele_katseeksam_2011.pdf
  
• http://luuleleid.wordpress.com/2010/06/21/ain-kaalep-onne-piir/