Ain Kaalep elulugu (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

ELULUGU
Ain Kaalep on tuntud luuletaja, tõlgi, õpetaja, õppejõuna, kriitiku ja filoloogina.
Ain Kaalep sündis 4. Juunil 1926 Tartumaal Peedus haritlase perekonnas. 1932-1934 ja 1936-1943 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1934-1936 Kamja Algkoolis. 1943 astus Ain Kaalep Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kust ta pärast sõda välja visati. Demokraatlik eluhoiak ja patriotism ei lubanud mehel astuda Saksa sõjaväkke ning seetõttu kuulus ta II MS ajal vabatahtlikuna hoopis Soome armee jalaväerügementi JR 200. 1944. aastal soomepoisina Eestisse tagasi tulles võitles Kaalep Nõukogude võimu vastu. 1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal kaugõppes soome- ugri keelte erialal. NL ajal tegeles mees peamiselt tõlketöödega ja omaloomingu avaldamisega. Esimesena jõudsid lugejateni 1962. aastal ilmunud “Samarkandi vihikud” ja “Aomaastikud”. Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep “kuldsete kuuekümnendate” üks eessammujaid. Mitmed Kaalepi huumoriga luuletused muutusid poplauludeks. 1960-1970 töötas Kaalep Elva Keskkoolis õpetajana.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TibiLiisa Õppematerjali autor

Ain Kaalep on tuntud luuletaja, õpetaja, filoloog, keeleuuendaja ja kriitik. Ain Kaalep on südinud Tartumaal, kuid hetkel elab Elvas. Ta omandas hariduse Hugo Treffneri nimelises Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina.
Ain Kaalepi esimene luulekogu „Aomaastikud” ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu „Muusad ja maastikud“ ilmus aga 2008. aastal.
Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga.

elulugu luuletused keeleuuendaja ain kaalep

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

Ain Kaalep

Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega. Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. Näited loomingust "Aomaastikud" "Samarkandi vihik" "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" "Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud"

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised

Kirjandus

doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.................................................................................

Muusika

doc

Bernard Kangro

See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet. Bernard Kangro on avaldanud ligi 100 sonetti ja arvestades tema kuulsat lauset, et avaldatu moodustab tegelikult kirjutatust umbes poole, võiksime sellele arvule ehk teist sama palju lisada. Autori enda sõnul see sonettide puhul siiski nii ei olevat. Ain Kaalep on jaganud Kangro sonetiloomingu kolme järku: 1) esikkogu ,,Sonetid" ja selle lähim ümbrus; 2) sonetitsüklid ,,Vana Võrumaa" (,,Tulease") ja ,,Veebruar" samanimelisest kogust; 3) sonetipärg ,, Eikuskimaa, meta-maailm" (,,Allikad silla juures"). See ühtib Bernard Kangro loomingu üldisema periodiseeringuga. Esimest perioodi iseloomustab itaalia, teist inglise sonett, kusjuures kolmanda perioodi sonetipärg võtab kahtlemata kokku Kangro kui sonetilooja kõik poeetilised võimed

Eesti keel

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt

Eesti kirjanduse ajalugu

doc

Kirjanike elulood ja looming

· inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. · Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just

Kirjandus

docx

Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu

"Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J. Smuul ,,Poeem Stalinist'' Sel aastal on kevad veel mihklikuul. Meri valgesse vahtu end ehtis. Külmas ahnuses väinadelt tuhisev tuul puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii. Noorus on noorus. Ta haare on lai:

Kirjandus

doc

Hispaania kirjandus

lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu. Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel ,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes. 1979- Benito Perez Galdos- ,,La desheredada" (Osatu) 1960ndatel oli Ain Kaalep veel noor luuletaja. Väga paljudest keeltest tõlkinud, aga hispaania keel oli üks kõige südamelähedasemaid. Kirjutas pikemaid saatekäsitlusi, mida võis nimetada juba saateesseedeks. Tõlkis ,,Estrella de Sevilla" 1962. Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida

Hispaania keel

Rohkem sarnaseid