"Meister ja margarita" Mihhail Bulgakovil - kokkuvõte I (19)

Meister ja margarita
Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega - ta kirjutas seda 1929-1940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses.
Romaanis on käsitletud 4 tasandit .
Fausti tasand:
Woland – musta maagia professor
Meister – kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest
Margarita – Meistrile vääriline kaaslane
Latenski – kriitik
Ivan – temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi
Idee: eneseteostus .
Moskva tasand:
Berlioz – ajakirja toimetaja
Lihhojedov – varietee direktor
Bossoil – korteriühistu esimees
Varenuhha – varietee administraator
Rimski – teatri finantsdirektor
Bengalski – konferansjee
Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste – väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.
Igavikulisuse tasand:
Jeasua – Jeesus
Pontius Pilatus – Juudama 5. prokuraator
Levius Matteus – Jeesuse jünger
Juudas – äraandja jünger
Bar-Raban – vabaks lastud vang
Muinasjutuline, tinglik tasand:
Woland – kõikvõimas Kurat
Azarello – Wolandi abiline ,kaaslane
Korovjov – Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott
Kass Peemot – kass
Hella – noor naine
Idee: paisatakse segi meile mõistetavad aeg-ruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aeg-ruumi dimensioonide alusel.
Lühidalt võiks sisu kokku võtta järgmiselt.Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse.Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks.Põhimõtteliselt ongi kogu esimene osa täidetud kirjeldustega, kuidas erinevad inimesed mustkunstnikuga mingil moel kohtuvad ja selletõttu peaaegu alati ühte ühisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja ) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient ).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli , mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku.
Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid , valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament , täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata.
Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus . Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta. "Meister ja Margarita" näitab tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. See teeb romaanist oma kihilisuse ja sügavusega tingimusteta 20.nda sajandi tippude hulka kuuluva.
Erinevused tavaromaanist: Ebareaalne ,tinglik sündmustik,mudelsituatsioonid. Puudub ühtne järjepidav süžee,peatükke võib ümber paigutada. Kujutatakse teadvus-jaalateadvusvoolu üksikasju,tuginedes hetkeseostele. Tähtis koht mälestustel ja assotsiatsioonidel.Ei lähtu meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest. Tegelaste metamorfoos, kahestumine ,nimede vahetumine . Maailma ei suudeta seletada,kõik tõed on suhtelised,omavahel sõltuvuslikkuses seoses. Nauditavad filosoofiliste mõtiskluste poolest,aforismirohked. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk , absurd ,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm, hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi ,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Mitmetasandiliselt mõistetavad. Liikidena eristatakse absurdiromaani,eksistentsialistlikku romaani,süreealistlikku romaani ja uusromaani.