"Janu" esitlus (3)

Valev Uibopuu
"Janu"
Ereli Laar ja Sandra Nahkur
12.A klass
Valev uibopuu
(19.10.1913 ­ 18.03.1997)
Sündis Võrumaal VanaAntsla
vallas metsavahi pojana
Õppis Otepää gümnaasiumis.
Aastatel 1936­1943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas
1943.a siirdus sõjapõgenikuna
Soome ja sealt 1944.a Rootsi.
Õppis ja lõpetas 1953.a Stockholmi Eesti Gümnaasiumi
Õpingu ja tööaastad
1958.a lõpetas Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna.
Aastal 1970 sai doktorikraadi soomeugri keeleteaduse alal.
Aastatel 1971­1980 töötas Lundi ülikoolis lektorina
On väljastanud erinevaid
teoseid:
Jutustustest nt "Väravate all" (1936.a)
Novellikogusest nt "Linnud puuris" (1946.a)
Romaanidest nt "Janu" (1957)
Uurimus "Meie ja meie hõimud: peatükke soomeugrilaste minevikust
ja olevikust" (1984.a)
Artiklikogu "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja
kultuuri vallast" (1987.a)
autori teoste kirjeldus
Uibopuu on kaasakiskub kirjutaja. Ta mõtleb sündmuste kaudu, laseb
tegelaste elusaatusel enda eest kõneleda ja ei püüa arutluskäikudega
tegelaste hingesegadikes selgust luua.
"JANU"
Raamat räägib puusast halvatuks jäänud tüdrukust Mariast, kes on
aheldatud voodisse ning tunneb elujanu kõige selle järele, mida veel
tunda pole saanud.
Noore põdeja kujutelu aitab võidelda haigusega ning ületada
lootusetus, mis on tingitud sellest, et külarahvas on määranud tüdruku
hukule.
Ta võitleb kangelt haigusega, kuid kui katsetab esimest korda voodist
tõusu, siis kaob tema lootusrikas meel.
Maria
Sisemiselt väga tugev (püüdis viimase hetkeni mitte välja näidata oma haigust;samuti
ei tahtnud ta vinguda, sest tema isa vingus alati oma haiguse ajal.
Tema tuju oli väga muutlik (ta võis olla heas tujus, kuid midagi väga väikest võis
muuta kogu tema olemuse; teda võis närvi ajada peaaegu kõik)
Oli ema vastu õel (õnneks ta sai sellest ise aru, kuid ta ei saanud aru miks ta selline
oli)
Samas armastas Maria väga oma ema (kui ta oli veel laps, oli Maria ema haige. Ta
palvetas igal ööl selleks, et ema saaks terveks.Ta palus Jumalalt ema haigust endale.
Teose jooksul ta arutleb, kas tema haigus tuli talle selle pärast, et em a sai
terveks???)
Väga tähelepanelik (maria pani tähele igat pisiasja; kui ta voodi oli aias, märkas ta igat
putukat ja jälgis kuidas iga päevaga suurenes kõrvits.)
Oleks võinud saada juuksuriks (Maria tihtipeale punus ema tehtud patsid lahti ja tegi
endale ise midagi muud asemele, kui ema märkas seda, ütles, et tal tuleb see niivõrd
hästi välja, et ta võiks juuskuriks hakata)
Maria ema
Väga nobe töös ( kui Maria voodi oli aias, ta jälgis tema toimetamisi,
need olid alati kiired. Kuiema hoolitses maria eest, tegi ta ka kõike
väga kähku)
Oli natuke arg (ta rääkis väga vähe; kartis Maria ees arstiga rääkida;
kui maria talle valetas, ei julgenud ta välja öelda, et oli aru saanud, et
maria valetas)
Oli väga hoolitsev (ta hoolitses väga hästi maria eest; kui aias
hakaksid valmima puu ja juurviljad, oli maria esimene, kes neid
maitsta sai, sest ema tõi nad alati mariale; ema pesi Mariat vähemalt
korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti
käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki
peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest
palvetanud, kui ta haige oli ja just selle pärast hoolitseb nii Maria eest;
kui maria ei soovinud kedagi näha, ema ei lasknud tema juurde
kedagi)
Maria vend karli
Ei näitanud välja oma tundeid (ta käis mariat vaatamas väga harva,
kui käis, siis kõndis alatasa edasi tagasi ja manitses; samas tema oli
see, kes rahastas maria ravimist.nimelt oli tal raha kõrvale pandud
uue püssi ostmiseks.kahjuks pidi ta oma plaanidest loobuma;tema oli
see, kes tuli mariaga tõrelema, kui too üritas öösel käia ja valetas
emale vastupidist)
Oli musikaalne (alati kui tal oli hea tuju, käis ta ringi vilet lüües)
Maria imetles teda (ta oli väga kange ja tugevate kätega
noormees;vaatamata sellele, et Karli ei näitanud oma armastust, oli ta
Maria jaoks alati igati eeskujuks)
Maria õde leida
Salakaval (käis pidudel tantsimas, kuid kui Maria küsis sellest,
valetas, et ei lähe tantsima)
Tõi Mariale lõbustsueks raamatuid (leida sai raamatukoguhoidja käest
raamatukogu võtme ja õppis ära kaartide täitmise,seega ta sai seal
käia siis kui ta seda tahtis ja võtta nii palju raamatuid kui ta tahtis)
valter
Maria naabripoiss
Leiutaja (räägib koguaeg mariale vidinatest, mis ta on välja
mõelnud.samuti räägib sellest, kuidas ta nende tegemist planeerib ja
millel ning kuidas nad töötama peaksid; lubas ehitada mariale kolme
või neljarattalise sõiduki, millega ta saaks liikuda)
Maria ainuke sõber (ta käib marial külas, toob talle erinevaid marju
ning tõstab tüdruku tuju)
Kukemäe miina
Väga ebameeldiv tegelane (ta oli nagu surmakutsuja, tuli inimesele
külla alles siis kui too oli suremas)
Püüdis näidata oma suurt sallivust (kuid ta oli väga pahatahtlik, tema
tuju muutus halvemaks, kui ta nägi, et inimesel polegi nii halb kui ta
arvas. Näiteks kui ta tuli Mariat teist korda vaatamas ja maria ütles, et
tal on palju parem, Miina proovis leida kõigele maria öeldule
vastuväiteid)
Lemmikud lõigud
""Tõuse üles, Jairuse tütar, võta oma voodi ja kõnni! Sinu usk on
aidanud sind..." Nõnda parandati vanas pühas raamatus haigeid ja
äratati isegi surnuid üles." ( see lõik on minu lemmik, sest see kõlab
väga võimsalt; maria luges seda lauset piiblist tohutult palju kordi ja
see mõjus talle väga hästi, mnimelt tekitas temas usku, et ta suudab
terveks saada)
" Peenrale aheldatud taim
elab niisama intensiivset elu
kui kõrgustes kihutav
kotkas"
Täname tähelepanu
eest!