maadeavastused ja reformatsioonid - õppematerjal (0)

REFORMATSIOON . Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse
põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al-
gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka-
katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne-
Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka-
toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha-
meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val-
landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa-
nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele
või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti.
Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu-
lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel . Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles
kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti:
ristimine ja armulaud . Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku-
pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun-
kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nii hakkas ref levima.
Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa
vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu.
Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused
üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelne jumalateenistus
asendati rahvakeelsega.
Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud
kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus
mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See
muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast šokeeritud ega toeta-
nud seda. Augsburgi usurahu . Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati,
et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks
mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga
usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri
usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle
valitsus, kelle usk.“ Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs-
burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem.
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON . Kalvinismi kujunemine
Šveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Šveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli . Zürich
kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise
ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin-
guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud,
et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa-
mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Šveitsist levis kalvinims Pr-le,
Madalmaadesse ja Šotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry
VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu-
sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli-
kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga.
Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan -
dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa.
Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli
2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees-
märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.
2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus.
Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu , mis
kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti
kirikule ja Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Hispaania kui
vastureformatsiooni kants. Katoliikliku maailma ja vasturef-i tugisambaks Eu-s sai
Hispaania. Ref-st jäi Hisp peaaegu puutumata. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks
ketserluseks. Hisp-s korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise. Felipe II valitsusajal
jõudis Hisp oma võimu tippu. Tema väed toetasid katoliiklasi ususõdades Pr-l. Pärast ta
surma algas Hisp kiire langus. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne
Ameerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradod otsima kahandas Hispaania rahvaarvu.
SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED. Põhjused. Eurooplastele
oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- aasiasse , kust toodi Eu-sse vürtse,
siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel
oli pikaajalised meresõidu kogemused. Avastusretked. Esimene etapp oli seotud Aafrika
lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki
Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja
Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus
üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas
eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail-
mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon,
kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook 'i tekkis eu-lastel huvi
Austraalia vastu.
Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi. Eu kaubanduse raskuspunkt
nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Ameeriakst toodi Eu-sse kartul ,
tomat, mais ja tubakas. Levisid paljud haigused nt süüfilis. Uuendused majanduselus.
Senine majanduskorraldus muutus oluliselt. Oluliseks mõjutajaks said maadeavastused.
Portugalil õnnestus enda kätte haarata kogu Aasia vürtsikaubandus. Pürenee poolsaare
riikide peamiseks konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Kaubandus-
test saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ja tööndusesse.
Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Eu-sse. Rahvaarvu kasv Lääne-
Eu-s tingis vajaduse teravilja sisse vedada Ida-Eu-st. Lääne-Eu-s oli põllumajanduse
areng intensiivne.