Euroopa varauusaja algul (0)

Euroopa varauusaja
algul
Lääne- ja Kesk-Euroopa
Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa
Rahvusriikide Poliitiliselt
killustatud
tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha
kuningavõim Rooma riik-mitmesaja
Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus
alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu
Tudor võimuga keiser
Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama
Francois I Austriaks
Hispaania
Hispaania ­ Euroopa võimsaim suurriik
Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest
Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga,
1494 sai Fernando II Katoliiklane ­ pani aluse
Hispaania riigile
Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia
Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas
Ida- ja Põhja Euroopa vaheline
võitlus
Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583)
Venemaa alustas
Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel:
Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale,
Saaremaa Taani võimu alla
Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud
Itaalia jäi rikkalikult killustatuks
Rooma rüüstamine
Tulenes sellest, et Itaalia sõjad
polnud edukad
Karl V palgasõdurite poolt
1527. a
Palgasõdurid mõnitasid
katolikku kirikut ­ riietusid
paavstiks ja sundisid roomlasi
oma jalgu suudlema. Nunnad
tiriti kloostritest bordellidesse
Rüüstamise käigus tapeti üle
30 000 inimese
Euroopa ja muu maailm
Euroopa mõju maailma majandusele ja
kultuurile suurim ajaloos
Euroopa rahvad ­ suurimad
maadeavastajad ja kolonisaatorid
Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid
oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia
kontinentidel
Renesanss ja humanism
Renesanss ja humanism
Jumala asemel oli tähelepanu keskmes
inimene
Otsiti eeskujusid antiikajast
Renesanss ­ Antiikkultuuri
taasväärtustamine
Humanism ­ Inimlikkuse ausse tõstmine
Ideed levisid üle kogu Euroopa
Itaalia renesanss
Tekkisid käsitööettevõtted
ja pangad
Rikkad ja suursugused
pered rajasid linnadesse
paleesid
Linnad tellisid kunstnikelt
ja arhitektidelt avalikke
ehitisi, koos maalide ja
skulptuuridega
Skulptuurid kaunistasid ka
esinduslikke linnaväljakuid
Tähtsaim keskus Firenze
Itaalia humanism
Hakati hindama inimse keha ja hinge harmoonilist
tervikut
Inimene ­ looduse osa, teda käsitati Jumala
loomingu tippsaavutusega
Kõike inimlikku hakati kõrgemalt hindama ­ usuti
inimvõimetesse ning hinnati isikupära
Austus loominguliste inimeste, poeetide ja
kunstnike vastu
Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist
ja nauditavat elulaadi
Itaalia humanism
Lorenzo Valla (1407-1457)
­ Itaalia hunamistlik
õpetlane. Kuulsust tõi talle
Constantinuse kinkeüriku
nime all tuntud
võltsdokumendi paljastamine
Niccolo Machiavelli (1469-
1527) ­ uusaegse
poliitfilosoofia alusepanija.
Teos "Valitseja"
Renessansi ja humanismi levik
Euroopas
Oldi kriitilised inimlike ja
ühiskondlike pahede suhtes
Huvi antiikautorite vastu ja vaba
ning kriitiline mõte
Erasmus Rotterdamist (1466-
1536) ­ oma ajastu
silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis
Uue Testamendi ladina keelde.
Kõige mõjukam töö "Narruse
kiitus"
William Shakespeare (1564-
1616) ­ näidendite aines
antiikajaloost ja mütoloogiast
("Suveöö unenägu"), renessansi
aegsest Itaaliast ("Romeo ja
Julia") ning Inglismaa ja
naabermaade ajaloost ("Hamlet")
Uus maailmapilt
Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse
Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline
Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber
tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti
ning tähtede sfäär
Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole
ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei
asu loodusest väljaspool
Galileo Galilei ­ Maa pöörleb ümber oma telje ning
tiirleb ümber päikese
Suured
maadeavastused ja
nende tagajärjed
Põhjused
Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja
Kagu-Aasiasse
Maadeavastused
Avastusretked
Aafrika lääneranniku tundmaõppimine
Astrolaab ­ võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade
Bartolomeu Diaz ­ purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus
nimetati Hea Lootuse neemeks.
Cristoph Kolumbus ­ avastas Ameerika
Vasco da Gama ­ arvas, et avastas meretee Indiasse
Amerigo Vespucci ­ kinnitas, et avastatud manner pole
India. Tema järgi sai nimeks Ameerika
Austraalia avastamine
Maadeavastuste mõju Euroopa
arengule
Teati 4/5 maakera pindalast
Merd tunti 90%, maismaad 60%
Õpiti tundma taimi ja loomi
Kartul ­ söögiks
Tubakas ­ arstiroht, ravim kopsuhaiguste
vastu
Uute haiguste kaasatoomine - süüfilis
Uuendused majandusele
Muutused kaubanduses, töönduses ning
põllumajanduses
Uuteks kaubanduskeskusteks Madalmaad Amsterdam
ja Antwerpen
Käsitöölised muutusid väiketootjatest suurettevõtjate
palgatöölisteks
Väärismetallide sisseveo kasv
Kulla ja hõbeda hinnaväärtuse kahanemine
Toiduhindade tõus
Rahvaarvu kasv
Intensiivne põllumajanduse areng
Reformatsioon
Põhjused ja eeldused
Põhjused Eeldused
Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad
kaugenemine püüdsid vabaneda
Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt
ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline
allakäik
Paavstide huvid muutusid
ilmalikumaks
Indulgentside ­
patukustutuskirjade müük
Martin Luther (1483-1546) ja tema
õpetus
Reformatsiooni algataja
Õppis teoloogiat
Tähelepanu pööras Piibli tekstidele
Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu
Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi
indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele
Püha Peetruse kiriku mahapõletamist"
Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli
palju lugejaid
Martin Luther (1483-1546) ja tema
õpetus
Leidis, et usulise tõe
ainsaks allikaks
Piibel
Reformatsioon ­
usupuhastus ehk
ristiusk tuli
puhastada
Seitsmest
sakramendist
tunnistas vaid
ristimist ja armulauda
Reformatsioon ja rahvaliikumised
Reformatsioon haaras ka
ühiskonna kõrgkihti
Talupojad nõudsid
kogukonnamaade
ühiskasutamist
Talurahva väljaastumine ­
Saksa talurahvasõda
Thomas Müntzer ­ taotles
jumalariigi loomist maa peale
Talupojad olid valmis kõigest
loobuma, kui need on
pühakirjadega vastuolus
Talurahvasõja mahasurumine
lõpetas reformatsiooni
Augsburgi usurahu
Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval
teiseks riigireligiooniks
Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus,
selle usk"
Reformatsiooni levik ja
vastureformatsioon
Kalvinismi kujunemine Sveitsis
Kalvinism ­ Johann
Calvini rajatud
protestantlik usuvool
Katolik missa asendati
Piibli lugemise ja jutlusega
Riietuti musta ning loobuti
ehete kandmisest
Pühapäevadel ja
kirikupühadel suleti
kõrtsid ja keelati
teatrietendused
Karm kirikukorraldus
Henry VIII panus reformatsiooni
Pidi katolikust kirikust
lahku lööma, et saada
abikaasalt Katariinalt
lahutust, kuna abielu ei
andnud meessoost
järglasi
1534. kinnitas parlament
kuninga kirikupeaks
Inglismaal suleti kõik
kloostrid
Inglismaal kujunes välja
anglikaani kirik
Ladinakeelsed missad
asendati ingliskeelsetega
Vastureformatsioon
Võitlemaks reformatiooniga
Võib eristada kahte suunda: katoliku kiriku otsene
vastutegevus ja katoliku kiriku sisene
uuendusliikumine
Katoliku kiriku otsene vastutegevus ­ seadis
eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse
väljauurimise ning teisitimõtlejat hävitamise
Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine ­ taastada
kiriku kõikumalöönud ühtsus
Hispaania
Katoliku maailma ja
vastureformatsiooni tugisambaks
Eruroopas
Kuningaks Felipe II
XVI saj. teisel poolel korraldati
üle saja avaliku ketseri
põletamine
Riietus ja mood said
maailmamoeks
Pärast Filipe II surma kiire
langus
Reformatsioonist eemale
jäämine - paavstluse ja katoliku
usu kaitsmine lõppes
lüüasaamise ja hemogiinia
kaotamisega Euroopas
Ususõjad
Madalmaade vabadusvõitlus
Kõrged maksud ning kauplemist
takistavad majanduskeelud põhjustasid
rahulolematust
Kalvinismi mahasurumise pärast algas
ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu
Pildirüüste(1566)
Kuni aastani 1572. hukati 8000 inimest
Madalmaade vabadusvõitlus
Sõda Göösi ja Hispaania vägede vahel
Linnad käisid korduvalt käest kätte
Ühendatud Provintside Vabariik -
Hispaaniast sõltumatud provintsid
Anglikaani kiriku taastamine
Elisabeth I (1558-
1603) taastas
Puritaanid - Võitlesid
katoliiklaste ja
kalvinistide vastu
Nõuti täielikku
usuvabadust, astumine
kuningavõimu vastu
Hugenottide sõjad Prantsusmaal
Hugenott ­ Prantsuse kalvinist
Katoliiklaste kallaletung hugenottidele
Kestis kolm aastakümmet
Esialgu saavutasid hugenotid edu
Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele
Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud
protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti
Henri Navarra e. Henri IV ­ kuulutati uueks
Prantsusmaa kuningaks
Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged
Kolmekümneaastane sõda
(1618-1648)
Põhiline toimumispaik Saksamaa
Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel
Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid
Vahejuhtum sõjaettekäändeks ­ protestandid heitsid
tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud
sekretäri aknast alla
1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide
üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku
usku ning saksastamine
Kolmekümneaastane sõda
(1618-1648)
Taani kuningas asus protestante
toetama
Katoliiklastest kogus üle 100 000
mehelise palgasõjaväe
Albrecht von Wallenstein ­
katoliiklaste pooldaja
Gustav II Adolf ­ protestantide
pooldaja
Algas linnade, külade laastamine
Taanlased said lüüa
Protestantide poolele Rootsi, kes
purustasid katoliiklaste väed
Lützeni lahingu võitsid
rootslased, kuningas Gustav II
suri
Kolmekümneaastane sõda
(1618-1648)
Lisaks Rootsile astus protestantide poolele Prantsusmaa
Saksamaad laastati üha rohkem
Ferdinand III võimuletulek (1637. a) võimaldas alustada
läbirääkimisi
Vestfaali rahu (1648 a.) ­ Kinnitas usurahu
põhimõtteid. Tunnistati ka kalvinismi. Saksamaal
kinnitas see kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse
ligi 300 riigiks. Tunnustati Ühentatud Provintside
Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust