Ohtlikud jäätmed (2)

Ohtlikud jäätmed
Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad
ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest
moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed,
mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia
tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes.
Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad
järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes
tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis
hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures
Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid
ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on
tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna
ümbrusse.
JS § 6. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva
seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla
ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime
Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne
kahjuliku toimega, mida avaldavad:
1) H1 ­ plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel
plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui
dinitrobenseen;
2) H2 ­ oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige
tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
3) H3A ­ väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla
21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised,
mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel
lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis
võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja
mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises
olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja
valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul
hulgal kergestisüttivaid gaase;
· 4) H3B ­ tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või
üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC;
5) H4 ­ ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel,
kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
6) H5 ­ kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või
naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
7) H6 ­ mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või
naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi
tervisehäireid või surma;
8) H7 ­ kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede,
seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe
haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
9) H8 ­ sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes
võivad neid hävitada;
10) H9 ­ nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained,
mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude
elusorganismide haigestumist;
11) H10 ­ teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja
valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi
sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või
suurendada nende esinemissagedust;
12) H11 ­ mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või
seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke
geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
13) H12 ­ ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega
vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
14) H13 ­ ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad
leostuda või muul viisil eralduda muud ained, millel on käesoleva paragrahvi
punktides 1­13 loetletud omadused;
15) H14 ­ ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised, mis
põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või
mitmele keskkonnakomponendile.
jäätmenimistu
Jäätmeseaduse paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse
kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi
jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Nimistu põhineb Euroopa jäätmeloendil ja hõlmab enamlevinud
jäätmeliike.
Ohtlike jäätmete koodinumbrid nimistus on tähistatud tärniga.
Ohtlike ainetena käsitatakse nimistus aineid, mis vastavad
«Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1
sätestatule.
· Kood Nimetus
· 01 Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel
ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
· 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses
ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed
· 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi
ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed
· 04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed
· 05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja
kivisöe ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed
· 06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
· 07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
· 08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja
trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud
jäätmed
· 09 Fotograafiajäätmed
· 10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
· 11 Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste
metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
· .....
05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL,
MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI
UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise
jäätmed
· 05 01 02* Soolaärastussetted
· 05 01 03* Mahutite põhjasetted
· 05 01 04* Alküülhappesetted
· 05 01 05* Lekkinud õli
· 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed
· 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid)
· 05 01 08* Muud tõrvad
· 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
· 05 01 12* Õli sisaldavad happed
· 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed
· 05 01 15* Kasutatud filtersavi
Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises
· Päevavalguslambid - elavhõbe
· ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid
· külmikud - freoon
· süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik
· puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid
· mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei
lase hapniku vette enam
· patareid ja akud - raskemetall (vähk)
· liimid, lakid, värvid - raskemetall
· mürgid
Muud ohtliku jäätmed
· Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed
· sõjaväe reostus
· ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed
· põlevkivi jäägid
· tööstusjäägid
· ettevõtlus
· ....
· Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest olmejäätmetest eraldi ja neid
käidelda vastavalt
· Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad
sattuda pinna- või põhjavette.
· Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist.
Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi.
· Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks
gaasideks ja levida laiemale maa-alale.
· Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni,
sattudes vee ja toiduga inimorganismi.
· Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja
põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi
põhjustajad.
Ohtlike kemikaalide märgistus
Ohtlike kemikaalide märgistus
Ohtlike kemikaalide sümbolid
· T Mürgine (toxic)
kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel
võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm
· T+ väga mürgine (very toxic)
kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa
põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma
· Xn kahjulik (harmful)
Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida
tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide
väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul.
Ohtlike kemikaalide sümbolid
· Xi ärritav (irritant)
mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste
hingamisteede ärritust.
· C sööbiv (corrosive)
kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada nahal
raskeid põletusi.
Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus
· E plahvatusohtlik (explosive)
kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tuöega
· F väga tuleohtlik (higlyflammable)
kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib
kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka
pärast süüteallika eemaldamist.
Ohtlike kemikaalide sümbolid
· F+ eriti tuleohtlik
vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad
· O oksüdeeriv (oxidizing)
kemikaali reaktsioon teiste ainetega, eriti tuleohtlik.
· N keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment)
kahjustab väliskeskkonda (floora, fauna)
Kemikaalide käitlemise riskilaused
· R1 kuivalt plahvatusohtlik
· R2 plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise või lahtise tule korral
· R9 plahvatusohtlik segunemisel süttiva ainega
· R20 kahjulik sissehingamisel
· R22 kahjulik allaneelamisel
· R23 Mürgine sissehingamisel
· R25 mürgine allaneelamisel
· R65 allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi
R-kombinatsioonid
· R23/24/25 mürgine sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale
Kemikaalide ohutuslaused
· S1 hoida lukustatult
· S3 hoida jahedas ruumis
· S7 hoida konteiner tihedalt suletuna
· S9 hoida konteiner hästi ventileeritud ruumis
· S15 hoida eemal soojusallikast
· S58 likvideerida kui ohtlikud jäätmed
S kombinatsioonid
· S3/9 hoida jahedas ja hästi ventileeritud ruumis
· S7/8 hoida konteiner tihedalt suletuna ja kuivas ruumis
· S29/56 vältida konteineri tühjendamist kanalisatsiooni, kasutada
ainult selleks kohaldatud ohtlike jäätmete kogumiskohta
OJ vältimine
· Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja
vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete
(valmististe) mittekasutamine ja/või nende
kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas
pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja
valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote
mõningate kvaliteediomaduste languse.
OJ kogumine
· Kogutakse tekkekohal eraldi
· Jäätmejaamad
· Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta
­ OJ kogumisaktsioonid
­ paigal seisvad kogumiskohad
Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab
oma OJ eest maksma.
OJ käitlusviisid
· Termiline töötlemine - põletus
· füüsikalis-keemilised töötlusvõtted -
neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine
(pilsiveed).
· Bioloogiline töötlemine - kompostimine
· paigutamine eriladestuspaika - prügila
Põletamine
Põletusseade- kõrgtemperatuuriga põletusahi, mille temperatuur
peab ületama 850°C. Gaaspõletuse korral, mida enamasti
kasutatakse, peab gaasi temperatuur ületama eelpool toodud
määra vähemalt kahe sekundi jooksul. Peale selle peavad
põletusahjud vastama EL-i põletusdirektiivile ning omama
lisaks süsteemi, mis võimaldab põletusprotsessi pidevalt jälgida
ning analüüsida. Samuti peab põletamisel järele jäänud tuha
TOC (total organic carbon) sisaldus olema alla 5%-i materjali
kuivkaalust. Kõikidel tervishoiujäätmete põletusseadmetel peab
olema automaatne seade haiglajäätmete sisestamiseks
põletusprotsessi
Eri liiki jäätmete koospõletamisel tuleb rakendada spetsiaalseid
ettevaatusabinõusid. Sel juhul tuleb sisse seada automaatne
ettesöötmisseadeldis, mis viib tervishoiul tekkivad jäätmed
otse põletuskambrisse. Sellega kindlustatakse töötajatele
nõuetekohased töötervishoiu tingimused. Kui tehnilistel
põhjustel ei ole võimalik või on raskendatud tervishoiu
ohtlike jäätmete eraldi ettesöötmine, võib kaaluda jäätmete
ühist ettesöötmist. Siiski, tuleb sel juhul arvestada
tervishoiul tekkivate jäätmete pakendite sobivust, nt pakend
jääb suletuks ja puutumatuks kuni põletuskambrisse
jõudmiseni ja pakendit kohandatakse vastavalt
ettesöötmisseadeldisele, et vältida loksutamist jne.
· Põletamisele kuuluvad mitmesugused õlijäätmed, värvide-,
lakkide- lahustite jäätmed aga ka õlifiltrid, reostunud
puhastuskaltsud jms. Harjumaa ettevõtetes põletatakse
enamasti enda tegevuses tekkinud jäätmeid. Valdav osa
litsentsi omavatest ettevõtetest transpordib Hajumaalt
kogutud põletuskõlblikud jäätmed teistesse
maakondadesse, kus on olemas nõuetele vastavad seadmed
ohtlike jäätmete põletamiseks või termiliseks töötlemiseks.
· Ladustamisele kuuluvad peamiselt mineraalse päritoluga
jäätmed, ahjutühjendustuhad , raskemetalle sisaldavad
tahked jäätmed, ohtlike jäätmete töötlemisjäätmed. Ohtlike
jäätmete ladestuspaik asub Vaivaras.
OJ kogused
· 2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta),
neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel.
· Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. jaguneb järgmiselt
­ õli sisaldavad jäätmed ­ 75,9%;
­ reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu
jäätmed) ­ 10,4%;
­ kemikaalid (sh lahustid, värvi-, liimi- ja lakijäägid, happed ja alused,
pestitsiidid) ­ 5,0%;
­ akud ja patareid (peaaegu pool nendest imporditakse.) ­ 4,5%;
­ tööstusreoveesetted ja koldetuhk (sh galvaanikasetted) ­ 3,7%;
­ meditsiiniasutustes tekkinud jäätmed (sh süstlad, ravimid, kemikaalid) ­ 0,1%;
­ muud jäätmed (Hg-lambid ja -jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid jms
­ 0,6%.
OJ käitlemine
· Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete
käitlemine nende kogumist, pakendamist,
vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja
kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete käitluse
teenustöö tegemiseks nõutakse peale
jäätmeloa ka Keskkonnaministeeriumi
antavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi
· Mis saab ohtlikest jäätmetest pärast nende kogumist?
Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse lõppkäitlusesse
(taaskasutamine või kõrvaldamine) või töötleb ja pakendab neid
oma territooriumil.
· Kogumisele ja eeltöötlusele järgneb lõppkäitlus, s.o
taaskasutamine või kõrvaldamine. Taaskasutamise korral
kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia saamiseks,
kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma
energiakasutuseta.
Tervishoiuasutuste jäätmed
Sanitaarselt ohutu tervishoiul tekkivate ohtlike jäätmete
hooldus peab hõlmama kõik astmed alates jäätmete
tekitamisest kuni nende lõpliku kõrvaldamiseni (või
töötlemiseni). Järelikult on oluline, et jäätmetehooldus
põhineks järgmistel põhimõtetel:
· jäätmete sortimine tekkekohas
· minimaalne kokkupuude jäätmetega
· jäätmete pakkimine tekkekohas
· minimaalne jäätmete ümberpakkimine
· sanitaarselt ohutu hoidmine
· transport heakskiidetud pakendis
· automaatne ettesöötmine töötlemisseadmetesse
· põletamine või muu töötlemine, kui on dokumenteeritud patogeensete
mikroorganismide desaktiveerimine sel määral, et jäätmed ei ole enam
nakkusohtlikud
· Tallinna Linnavolikogu määrusega on
kehtestatud eeskiri Tallinna tervishoiu- ja
hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord,
mis sätestab konkreetsed nõuded, mida
tuleb tervishoiuasutustes jt jälgida ning
järgida nimetatud jäätmete käitlemisel.
· Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib
jagada nelja peamisse jäätmerühma:
· tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed
(riskioht seoses nakkusohuga)
· bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt
· ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed
· olme- ja muud jäätmed
Põhimõtteliselt on neli viisi, kuidas nakkus võib
mikroorganismidega (bakterid, viirused, seened
ja parasiidid) edasi kanduda tahkete jäätmete
käitlemisel:
· naha kaudu, kas naha defekti puhul või naha
vigastamisel teravate instrumentidega
· limaskesta kaudu pritsimise teel
· respiratoorse süsteemi kaudu sissehingamisel
· soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali
tarbimisel
käitlemise meetodid Eestis on:
* üleandmine jäätmekäitlusettevõttele
* hävitamine tekkekohal
* tagastamine tarnijale või tootjale
Tervishoiujäätmete põletamine
· Olemas peab olema automaatne jäätmete ettesöötmise süsteem, mis
väldib jäätmete lisamist, kui temperatuur langeb alla kindlaksmääratud
piiri ja/või suitsugaaside puhastamisel esineb avarii
· tekkinud soojuse taaskasutamine nii suurel määral kui võimalik
· nakkusohtlikud tervishoiujäätmed tuleb asetada otse ahju, segamata neid
teiste jäätmeliikidega ja vältides käsitsitööd
· ulatuslikud nõuded tegevuste seireks ja saasteainete heitmete mõõtmise
tingimused
· Ohtlike kaupade autoveo kokkuleppe tehnilise
lisa kohaselt kuuluvad nakkusohtlikud ained, nt
tervishoiul tekkivad jäätmed klassi 6.2, neil on
järgmised ÜRO ainete identi-fitseerimise
numbrid, mis näitavad keskmist ohtu (riski):
· nakkusohtlikud ained, ohtlikud inimestele: UN
2814
· tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed
(riskijäätmed), täpsustamata: UN 3291
Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja
põhilisse rühma järgmiselt:
· riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu)
· bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt
· ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed
· tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed
Tervishoiul tekkivad riskijäätmed
Tervishoiul tekkivad riskijäätmeid võib
defineerida kui jäätmeid, mille vahetu
kontakti puhul on käitlemisel teatud risk:
· teravad-torkivad jäätmed
· nakkusohtlikud jäätmed
· bioloogilised jäätmed
· nakkusohtlikud jäätmed:
· sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-
protsessist ja patsientide ravist ja katsetes kasutatud
loomadelt, nt Petri tassid, mis sisaldavad
elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis
sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või
niiske sidumismaterjal, vereülekandesüsteemid jne
Inaktiveerimine
Tervishoiul tekkivate jäätmete inaktiveerimine on jäätmete
töötlemine auruga või termiliselt, kus dokumenteeritakse
patogeensete mikroorganismide vähenemine tasemele, mis
muudab jäätmed mittenakkusohtlikeks. Töötlemine
autoklaavis (steriliseerimine auruga) on tõestatud ja tuntud
võte steriilsete tingimuste saavutamiseks tervishoiusektoris.
Eriti viimasel kümnendil on välja töötatud autoklaavide
mudelid, mis käitlevad suuremaid koguseid tervishoiul
tekkivaid riskijäätmeid tsentraliseeritud või
pooltsentraliseeritud ettevõtetes ning katavad paljude
tervishoiuasutuste vajadused.
Eelistatult peaks autoklaav olema varustatud sisseehitatud
suure jõudlusega purustajaga või sarnase seadeldisega, mis
võimaldab jäätmete purustamise, kaasa arvatud kirurgiline
roostevaba teras ja bioloogilised jäätmed. Ettesöötmiseks
autoklaavi tuleb kasutada automaatseid
ettesöötmisseadmeid. Autoklaavi kuumutatakse küllastunud
auru sissepritsel otse purustatud jäätmetele, misjuures
temperatuur peab tõusma 138C rõhu all 3.8 baari.
Hoidmisaeg peab olema minimaalselt 10-15 minutit, et
tagada jäätmete steriliseerimine. Autoklaavi võib avada, kui
temperatuur on langenud alla 80C ja on saavutatud
välisrõhk. Nii temperatuuri kui rõhku tuleb jälgida ja
registreerida kogu protsessi tsükli ajal.
­ Ohtlike jäätmete taaskasutamine
Ohtlike jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitluse soosituim
tegevus. "Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu" on
paika pandud Vabariigi Valitsuse määrusega "Jäätmete
kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistu
kinnitamine".
taaskasutamistoimingud saab jagada laias laastus kolmeks
· taaskasutamine energia saamise eesmärgil
· taasväärtustamine ja jäämete kasutamine muul viisil
· jäätmete kompostimine põllumajandusliku taaskasutamise
eesmärgil
Õlijäätmete regenereerimine ehk
taaskasutamine
Puhastamisel eemaldatakse õlist kõik mehhaanilised lisandid mõõtmetega üle 10
µm. Vastavalt vajadusele eemaldatakse õlist vesi ja neutraliseeritakse või
eemaldatakse tugevad happed. Puhastatud õli tööiga on praktiliselt võrdne uue
õli tööeaga, sest õli kõlbmatuks muutumise põhiline põhjus erinavates
agregaatides on mustumine väljastpoolt tulevate lisanditega (vesi, tolm, liiv,
metalliosakesed jm.). Puhastatud õlisse jäävad mehaanilised lisandid
mõõtmetega alla 10 µm kulumisele mingit mõju ei avalda, kuna õlikile
minimaalne paksus erinevates agregaatides on 20-40 µm. Mitmesugused õli
vananemisproduktid on pehme konsistentsiga ja seetõttu suurendavad õlikile
kandevõimet st. töötanud mootoriõli määrimisomadused on seetõttu kohati
paremad kui puhtal õlil. Puhastatud õli värvus ei ole tema kvaliteedi näitajaks.
Kuna majanduslikult ei ole otstarbekas (selleks puudub ka
vajadus) eemaldada õlist temas lahustunud vaikained, on
puhastatud õli läbitöötanud õlile iseloomuliku tumeda
värvusega. Puhastatud õlide pikemaajalisel säilitamisel on
võimalik sette teke õlinõu põhjas. See on seletatav alla 10 µm
suuruste osakeste aeglase väljasettimisega õlist. Kuigi need
setted ei kujuta ohtu masina tehnoseisundile, on mõistlik neid
masinas mitte kasutada. Puhastatud õli kvaliteedi tagab tema
laboratoorne kontroll pärast puhastamist.
· Läbitöötanud õli võetakse vastu vastuvõtu mahutisse, kust
seejärel pumbatakse setitisse. Settimise kiirendamiseks
kasutatakse vajadusel reagente Na3PO4 või Na2CO3. Settinud õli
separeeritakse, kust õlist eraldatakse vesi, järgnevalt
puhastatakse õli filterseadmes eraldades mehaanilised lisandid
üle 10 µm. Edasi puhastatakse õlis mittelahustunud
vananemisproduktid separaatoriga. Puhastatud õli kontrollitakse
mustuse indikaatoriga IRZ, mille järel tehakse laboratooriumis
laboratoorne analüüs.
Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine
Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva
orgaanilise materjali bioloogiliseks
oksüdeerimiseks tingimustes, mis võimaldab
bioloogilise soojuse tekitamist.
Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine
selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab
toote, st komposti, edasist kasutamist.
Õlijäätmeid sisaldava materjali biologilise töötlemise
eesmärgiks on:
· Vähendada nimetatud ohtlike jäätmete sisaldust
kompostitavas materjalis mikrobioloogiliste
lagundamisprotsesside stimuleerimisega.
· Optimaalselt lagundada ohtlikud jäätmed näiteks CO2 või
H2O-ni.
· Saavutada keskkonnalaste õigusaktidega määratud
puhastamise tase.
· Toota kunstpinnast (komposti) õlijäätmetest.
· Võtta naftasaadustest puhastatud pinnas uuesti kasutusele
kui pinnas ning mitte ladustada seda prügilasse jäätmetena.
Riski vähendamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid:
· Kompostimisväljaku asukohavalik kinnitatakse vastavalt
kehtivale korrale.
· Väljak ümbritsetakse mullavalli või kogumiskraavidega, et
takistada ümbruskonnast sadevete valgumist väljakule ning
võimaldada väljakult lähtuvate vete kogumist ja
puhastamist.
· Põhja isolatsioonikihi puudumise korral paigutatakse
toorkompost sorbendist (turvas, puukoor jt.) aluspadjale, et
püüda kinni kompostist välja uhutud saasteained.
· Ehitatakse lihtsad kuid töökindlad õlipüünised pinnavete
puhastamiseks.
· Teostatakse nõrgvee ja komposti seiret.
· Fotograafiajäätmed on kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja
filmid. Ilmuti ja kinniti hoitakse plastnõudes, vanad filmid
plastkonteinerites. Fotograafiajäätmed transporditakse ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele nt. AS Kunda Nordic
Tsement.
· Kemikaalide jäätmed on erinevate ohtlike kemikaalide jäägid.
Kemikaalide jäätmed kogutakse suletud mittepurunevasse
anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutatakse enamasti
originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide
jäätmed klassifitseeritakse ja pakendatakse keemiku poolt
papptaarasse, mis omakorda asetatakse plastkonteinerisse. Suurte
koguste puhul lahendatakse kogumine ja transport kokkuleppel
käitlusettevõttega. Kemikaalide jäätmed transporditakse ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttesse nt AS Kunda
Nordic Tsement.
Radioaktiivsed jäätmed
· Radioaktiivsed jäätmed on kõige ohtlikum jäätmeliik. Sellest
hetkest alates kui hakati tegelema radioaktiivsusega, on olnud
probleeme selle ohjeldamisega ja hilisema käitlemisega.
Aastaid kasutati (ja mõnedes kohtades kasutatakse siiani) nii
nimetatud peitmise tehnoloogiat, mis teisisõnu tähendas seda,
et jäätmed pandi vastavatesse konteineritesse ja ladustati
ookeani. Enamik riike on tänapäevaks arusaanud, et see ei ole
lahendus ning on asutud tegelema alternatiivsete variantidega.
· Radioaktiivsete jäätmete käitlemist mõjutab väga palju
see, kui kaua nad ajaliselt ohtlikuna püsivad. See
sõltub sellest, millist liiki isotoope neis esineb ja ka
sellest kui pikk on poolestusaeg ehk mille jooksul nad
kaotavad poole oma radioaktiivsusest.
· Erinevatel isotoopidel on poolestusaeg väga erinev,
see võib olla mõnest sekundist kuni miljonite
aastateni. Radioaktiivsus väheneb aja jooksul senikaua
kuni isotoobid lagunevad stabiilseteks ja
mitteradioaktiivseteks.
Peamised radioaktiivsete jäätmete käitlemisviisid
· lahjendada ja hajutada (sobiv suurtele kogustele
jäätmetele, mis eraldavad väikese koguse
radioaktiivsust)
· edasi lükata ja lagundada (unikaalne radioaktiivsete
jäätmete käitlemine, mille puhul jäätmed säilitatakse
ja radioaktiivsus väheneb ise isotoopida lagunemise
tõttu)
· kontsentreerida ja koguda (sobib väga aktiivsetele
jäätmetele)