Ohtlikud jäätmed Eestis Mis on ohtlikud jäätmed? Jäätmeseadus § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes
kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4
13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)
reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed
reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed
......3 2. TERMINID JA MÕISTED.............................................................................................3 3. OLMEJÄÄTMED...........................................................................................................4 4. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED...............................................................................4 5. HAIGLAJÄÄTMED.........................................................................................................5 6. MUUD OHTLIKUD JÄÄTMED...................................................................................6 7. RAVIMIJÄÄTMED........................................................................................................7 8. KEMIKAALIDEJÄÄTMED...........................................................................................7 9. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................8 TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE.
Kõik kommentaarid