Ohtlikud jäätmed Eestis - Powerpoint (0)

Ohtlikud jäätmed Eestis
Mis on ohtlikud jäätmed?
Jäätmeseadus § 6. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud
kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime
Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne
kahjuliku toimega, mida avaldavad:
1) H1 ­ plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel
plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen;
2) H2 ­ oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike
ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
3) H3A ­ väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC
(kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad
normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida
lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast
lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see
allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes
normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad
eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime
4) H3B ­ tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja
võrdne või alla 55 ºC;
5) H4 ­ ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või
korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
6) H5 ­ kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu
organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
7) H6 ­ mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu
organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma;
8) H7 ­ kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha
kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle
haiguse esinemissagedust;
9) H8 ­ sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid
hävitada;
10) H9 ­ nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida
teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide
haigestumist;
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime
11) H10 ­ teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised,
mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda
mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
12) H11 ­ mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu
organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende
esinemissagedust;
13) H12 ­ ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad
mürgised või väga mürgised gaasid;
14) H13 ­ ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või
muul viisil eralduda muud ained, millel on käesoleva paragrahvi punktides 1­13 loetletud
omadused;
15) H14 ­ ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised, mis põhjustavad või
võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele
keskkonnakomponendile.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest olmejäätmetest eraldi ja neid käidelda
vastavalt
Tavajäätmete sekka sattunud ohtlikud jäätmed jõuavad prügilasse, kust need
võivad sattuda pinna- või põhjavette.
Kanalisatsiooni sattunud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvete puhastamist.
Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi.
Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks
gaasideks ja levida laiemale maa-alale.
Loodusesse sattunud ohtlikud jäätmed võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni,
sattudes vee ja toiduga inimorganismi.
Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja
põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad.
Ohtlike kemikaalide märgistus
Ohtlike kemikaalide märgistus
Ohtlike kemikaalide sümbolid
T Mürgine (toxic)
kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib
tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm
T+ väga mürgine (very toxic)
kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa
põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma
Xn kahjulik (harmful)
Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda
võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste
reaktsioonide puhul.
Ohtlike kemikaalide sümbolid
Xi ärritav (irritant)
mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või
ülemiste hingamisteede ärritust.
C sööbiv (corrosive)
kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada
nahal raskeid põletusi.
Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus
E plahvatusohtlik (explosive)
kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tuöega
F väga tuleohtlik (higlyflammable)
kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis
võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab
põlemist ka pärast süüteallika eemaldamist.
Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises
Päevavalguslambid - elavhõbe
ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid
külmikud - freoon
süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik
puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid
mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad
veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam
patareid ja akud - raskemetall (vähk)
liimid, lakid, värvid - raskemetall
mürgid
Muud ohtliku jäätmed
Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed
sõjaväe reostus
ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed
põlevkivi jäägid
tööstusjäägid
Eestis tekkivad ohtlikud jäätmed
Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest
ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad
põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes
kogustes.
Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja
kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes
20 tuh. tonnile aastas.
Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige
enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse.
Ohtlike jäätmete vältimine
Põhiliseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamise
abinõuks on tootmises ohtlike ainete (valmististe) mittekasutamine
ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas
pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlikke ainete ja valmististe
kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste
languse.
Ohtlike jäätmete kogumine
Kogutakse tekkekohal eraldi
Jäätmejaamad
Omanik viib ohtlikud jäätmed selleks ettenähtud kohta
Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonid
paigal seisvad kogumiskohad
Eraisikult võetakse tavaliselt ohtlike jäätmeid vastu tasuta, ettevõte peab oma ohtlike
jäätmete eest maksma
Ohtlike jäätmete käitlusviisid
Termiline töötlemine - põletus
füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine
(pilsiveed).
Bioloogiline töötlemine - kompostimine
paigutamine eriladestuspaika - prügila
Ohtlike jäätmete kogused
2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta), neist 5,9 mln t
põlevkivi kasutamisel.
Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. ning jaguneb järgmiselt
­ õli sisaldavad jäätmed ­ 75,9%;
­ reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu jäätmed) ­ 10,4%;
­ kemikaalid (sh lahustid, värvi-, liimi- ja lakijäägid, happed ja alused, pestitsiidid) ­ 5,0%;
­ akud ja patareid (peaaegu pool nendest imporditakse.) ­ 4,5%;
­ tööstusreoveesetted ja koldetuhk (sh galvaanikasetted) ­ 3,7%;
­ meditsiiniasutustes tekkinud jäätmed (sh süstlad, ravimid, kemikaalid) ­ 0,1%;
­ muud jäätmed (Hg-lambid ja -jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid jms ­ 0,6%.
Ohtlike jäätmete käitlemine
Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist,
vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Ohtlike jäätmete käitluse teenustöö tegemiseks nõutakse peale jäätmeloa ka
Keskkonnaministeeriumi antavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi
Mis saab ohtlikest jäätmetest pärast nende kogumist?
Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse
lõppkäitlusesse (taaskasutamine või kõrvaldamine) või
töötleb ja pakendab neid oma territooriumil.
Kogumisele ja eeltöötlusele järgneb lõppkäitlus, s.o
taaskasutamine või kõrvaldamine. Taaskasutamise
korral kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või
energia saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt
matmist või põletamist ilma energiakasutuseta.
Ohtlike jäätmete kogumiskeskused Eestis
Praeguseks on Eestis juba kolm riiklikku ohtlike jäätmete kogumiskeskust. Kolmas valmis
2006. aasta sügisel, ligi kuus aastat hiljem kui kaks esimest. Esimesed ohtlike jäätmete
kogumiskeskused olid Tallinnas ja Vaivaras ning viimane valmis Tartus.
Riigil on küll osa jäätmekäitlusest, kuid suurema osa moodustavad ohtlike jäätmete
kogujatest erafirmad. Kuigi jäätmeseadus ei nõua riigilt kogumiskeskuste ehitamist, kuid
siiski on tänaseni need üles ehitatud riigi rahaga. Riik on otsustanud rahastada
kogumiskeskuste rajamist kolmel põhjusel.
Esiteks sellepärast, et Eesti võtab eeskuju Põhjamaadelt; teiseks, kuna ettevõtjatel pole
piisavalt raha, huvi ja oskusi nõuetekohaseid kogumikeskuste rajamiseks; ning kolmas
põhjus on see, et riik ei suudakski tagada piisavat järelvalvet eraõiguslike
kogumiskeskuste üle.
Riigi toetus on kahtlemata kasuks tulnud, sest muidu poleks ohtlike jäätmete kogumine
niivõrd arenenud kui see praegu on. Kuid sel on ka negatiivne külg: riik pole eriti
võimekas järelvalve tagamises. Probleemid tekivad enamasti litsentside jagamisel, kuna ei
hinnata alati käitlemisiega tekkivaid ohte.
Ohtlike jäätmete käitlusest Eestis
Eesti ohtlike jäätmete käitlus sai alguse 1990ndate alguses ja on siiani jõudsalt arenenud.
Kõige parema ja keskkonnanõuetele vastava käitlemise on taganud AS EcoPro, millel on
kõige pikem kogemus ohtlike jäätmete käitlemises. Eeskuju on võtnud Eesti Taanilt ning
kogumiskeskuste süsteemi peamine rajaja ja kujundaja just Taani firma Chemcontrol.
Aitäh kuulamast!