Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohtlikud kemikaalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mürgid ?

MÕISTED
 Aine 
on üks keemiline element või on 
keemiliste elementide ühend.
  Kemikaal  
on aine või valmistis, mis on kas 
looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 
 Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma 
omaduste tõttu võib kahjustada tervist, 
keskkonda või vara. 
 Segu / valmistis  on vähemalt kahe aine segu.
Kemikaaliohutus on väga lai  valdkond
See algab tootearendusest ja 
marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. 
KEMIKAALIOHUTUS
 tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii 
praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada 
majanduse tõhus, jätkusuutlik  toimimine  ja keemiatööstuse 
konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt
 rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja 
keskkonnakahju ärahoidmist;
  sobivate  alternatiivide  olemasolul  ohtlike ainete 
asendamine vähemohtlike ainetega;
 arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid.
Kaupade vaba liikumine
 EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba 
liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad 
identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise 
ja pakendamise alused, 
 Kaubale saab seada, ja on seatud, piiranguid 
lähtudes tervise- ja  keskkonnakaitse  vajadusest. 
Vastutavad ministeeriumid 
kemikaaliohutuse eri valdkondades
Valdkond    Vastutaja 
Otsene inimese tervise kaitse
 tagamise korraldus          SOM
Keskkonnakaitse, looduskaitse KKM
Taimekaitse          PÕM
Vara kaitse korraldus SIM
Kaupade vaba liikumise tagamine MKM
Kemikaalide ohutu veo korraldus
KEMIKAALISEADUS
REACH  määrus
CLP määrus
 Väetiseseadus
  Taimekaitseseadus
 kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus
  Tarbijakaitseseadus 
  Narkootiliste  ja psühhotroopsete ainete seadus
 Ravimiseadus
 Töötervishoiu- ja tööohutusseadus
TÖÖTERVISHOIU JA 
TÖÖOHUTUSE SEADUS
Seaduse kohaselt on ohtlikud  kemikaalid  
töökeskkonna keemilised  ohutegurid
 Ohtlike kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
 Töökeskkonna  piirnormid
 Plii ja selle  ioonsete  ühendid
 Kantserogeenid ja  mutageenid
  Asbest
Kantserogeensete  ja  mutageensete  ainete 
kasutamisel esitatavad nõuded töökohal

VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset  ohtu  põhjustavad  
tööprotsessid :
  alumiiniumi  tootmine
  auramiini tootmine
  isopropüülalkoholi tootmine
  kummitööstus
• jalatsitööstus ja –parandus
  kivisöegaasi tootmine
   koksi  tootmine
  monomeerse vinüülkloriidi  polümerisatsioon
  mööblitööstus
  raua ja terase tootmine
  tööprotsessid, kus tekib pöögi ja tamme tolm
  tööprotsessid, kus tekib tahmas, pigis või    tõrvas sisalduvate 
aromaatsete   polütsükliliste süsivesinike udu või tolm
 
   tööprotsessid, kus ainete termilisel ja  elektrilisel töötlemisel 
tekib vase ja  nikli   tolm ning aerosoolid
  värvitööstus ,  maalritööd

Ettevõtja  kohustused
 ohutegurite  väljaselgitamine  ja vastava teabe 
levitamine, kemikaalidega seotud ohtude ja 
nende leevendamise meetodite võimaluste 
väljaselgitamine
 ohutuse tagamine. Ettevõtja vastutab  oma 
tegevusega  kaasnevate tagajärgede eest ja ta 
on kohustatud rakendama meetmeid 
õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks.
Ettevõtja kohustuseks ohutuse 
tagamisel
 on ohutusvahendite valiku läbiviimine. 
 ohtlike aineid sisaldava toote identifitseerimise, 
klassifitseerimise ning nõuetekohase 
pakendamise ja märgistamise, 
 varustama kasutamisjuhendid tarbija (sh nii 
tööstus-, kui tavatarbija ) jaoks. 
Kemikaali ohutuskaart
Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab  koostama  
ning enne kemikaali üleandmist käitlejale andma 
ohutuskaardi, mis sisaldab järgmist teavet: 
1) identifitseerimine; 
2) koostis; 
3) ohtlikkus; 
4) esmaabi andmise viis; 
5) tegutsemine tulekahju korral; 
6) õnnetuse vältimise abinõud; 
7) käitlemine ja  hoiustamine
8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid; 
Kemikaali ohutuskaart
9) füüsikalised ja keemilised omadused; 
10) püsivus ja  reaktsioonivõime
11) terviserisk; 
12)  keskkonnarisk
13) jäätmekäitluse viis; 
14) veonõuded; 
15) reguleerivad õigusaktid; 
16) muu teave. 
Tervise kaitse tagamine
Kemikaaliohutuse tagamine  elukeskkonnas  
peab tagama inimese tervise kaitse vahetul 
kokkupuutel kemikaalidega. Selleks tuleb
 vältida kemikaalide heiteid vahetult toodetest
 vältida keskkonnasaastusena levivat ohtu
Kemikaalide tavakasutajad
vajavad üldise kemikaaliohutuse suurendamiseks 
mõistlike otsuste tegemiseks järgmist teavet:
 kemikaalide õige kasutus ja esmaabi kemikaali valel 
kasutusel tekkinud tervisekahjustuste korral 
 ohtlike kemikaalide kasutamise vältimise põhjused, 
nende kasutamisel võimalikud tagajärjed ja  riskid
 alternatiivid ohtlike kemikaalide kasutamisele
 hädaabiteenuse olemasolu kemikaalidega õnnetuste 
(sh mürgistused) korral.
Kemikaalide organismi  sattumise teed:
  sissehingamisel
 imendumisel läbi naha ja silmade
 allaneelamisel
 imendumisel läbi  platsenta
Kuidas kemikaalid toimivad :
 äge 
 pikaajaline 
pöörduvad ja  pöördumatud  protsessid
 kohalik  -   gaasid sissehingamisel
 üldine - metabolismi kaudu
Koosmõju
Koosmõju 1 + 1 = 2  ei kehti
asbest +  sigaretisuits
trikloroetüleen +  stüreen
1 + 1  =  0   antitoot
0 + 1 = 3  isopropanool + süsiniktetrakloriid 
Piirnormid
Toksilise toime ohjamine
  piirnorm :  8 - tunnine tööpäev või 40 - tunnine 
nädal
 lühiajalise toime piirnorm: 15 minutit
  piirnormi lagi
Mis on mürgid ?
„Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei 
oleks mürgine. Õige  doos  eristab ravimi 
mürgist" . Seega pani Paracelsus  aluse 
toksikoloogia  peamisele põhimõttele, 
doossõltuvuse kõverale.
Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493- 1541 ),
Ärritavad (limaskesti)
            Ammoniaak
                 Aluselised  tolmud, udu
                Dietüül/dimetüülsulfaat
                 Halogeenid
                Vesinikklori d
                Vesinikfluoriid
                Lämmastikdioksiid
                 Osoon
                Fosgeen
              
Ärritavad (sissehingamisel)
                Äädikhape
                 Akroleiin
                  Formaldehüüd
                 Sipelghape
                  Jood
                 Vääveldioksiid
                  Väävelhape
Teisased  ärritajadlimaskestade  kaudu 
imendumisel
       Alkoholid
      Aromaatsed  süsivesinikud
      Lämmatavad ained – kudede  hapnikuvaegus  
      Halogeenitud süsivesinikud                                  
   Vesiniksulfi d 
Lämmatavad, asendavad hapniku
Süsinikdioksiid
     Heelium
    
Lämmastik
    
Argoon
Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, 
transportida või kasutada hapnikku
 Toime väga madalate sisalduste juures, 
mõned ppm:
                 Süsinikoksiid
                Tsüaniidid
                 Vesiniksulfiid
Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, 
depressandid
         Dietüüleeter
         Kloroform
Toksilised maksale
                  Lahustid
  Süsiniktetrakloriid
                  Nitrosoamiinid
                 Tetrakloroetaan
Toksilised neerudele
                Lahustid
 Pb, Cd
 Halogeenitud süsivesinikud
                Uraani ühendid
Vererakke ja luuüdi kahjustavad
      
Aniliin
     
Benseen
    
Nitritid
     
Nitrobenseen
     
Toluidiin
Kopsukude kahjustavad
Fibriootilised muutused – räni ja asbest 
Pneumokonioosi põhjustavad:
                 Söe tolm
                 Puuvillatolm
                 Puidutolm
  Metalliaurud
  Lahustid
   Pestitsiidid
Neurotoksilised, kahjustavad kns
Orgaanilised lahustid
Süsinikdisulfiid
        
Metüülelavhõbe
             
Mangaan
             
Orgaanilised  fosforit sisaldavad 
insektitsiidid
             
Tetraetüülplii
             
Tallium
     Trialküültina ühendid
Biotsiidid
Sensibiliseerivad
Korduval kokkupuutel allergiline  reaktsioon ,
erineva  tugevusega
                      Kroomi ühendid
                      Klooritud süsivesinikud
                      Epoksiidid
                      Nikli ühendid
                      Tolueendiisotsüanaat
Teratogeenid
            Plii
               
Teadaolevad kantserogeenid inimesele
   
 Asbest
                 Alfa-naftüülamiin
                 Bis-klorometüüleeter
                 3,3'-Diklorobensidiin
                 Etüleenoksiid
                 N-nitrosodimetüülamiin
                 4-nitrobifenüül
                 Metüülklorometüüleeter
                 Anorgaanilised arseeni ühendid
                 1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP)
                 Söe tõrvast  lenduvad  ühendid
                  Vinüülkloriid
LOÜde  emissioon
Aastane emissioon
30-60 milj t
   26 õhus levivat LOÜd on võimalikud 
kantserogeenid või mutageenid
   benso(a)püreen 
Ohtliku kemikaali pakendi  märgistus
selgelt loetavad järgmised andmed: 
1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade 
nimetused; 
2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, 
aadress; 
3) ohutunnus; 
4) riski kirjeldus; 
5) ohutusnõuete kirjeldus; 
6) kemikaali kogus. 
Teave
Terviseamet – mürgistusteabe keskus 
Infotelefon 

Document Outline

  • MÕISTED
  • Slide 3
  • KEMIKAALIOHUTUS
  • Kaupade vaba liikumine
  • Vastutavad ministeeriumid kemikaaliohutuse eri valdkondades
  • KEMIKAALISEADUS
  • Slide 8
  • TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Ettevõtja kohustused
  • Ettevõtja kohustuseks ohutuse tagamisel
  • Kemikaali ohutuskaart
  • Slide 15
  • Tervise kaitse tagamine
  • Kemikaalide tavakasutajad
  • Kemikaalide organismi sattumise teed:
  • Kuidas kemikaalid toimivad:
  • Koosmõju
  • Piirnormid
  • Mis on mürgid?
  • Ärritavad (limaskesti)‏
  • Ärritavad (sissehingamisel)‏
  • Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel
  • Lämmatavad, asendavad hapniku
  • Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku
  • Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, depressandid
  • Toksilised maksale
  • Toksilised neerudele
  • Vererakke ja luuüdi kahjustavad
  • Kopsukude kahjustavad
  • Neurotoksilised, kahjustavad kns
  • Sensibiliseerivad
  • Teratogeenid
  • Teadaolevad kantserogeenid inimesele
  • LOÜde emissioon
  • Ohtliku kemikaali pakendi märgistus
  • Slide 39
Vasakule Paremale
Ohtlikud kemikaalid #1 Ohtlikud kemikaalid #2 Ohtlikud kemikaalid #3 Ohtlikud kemikaalid #4 Ohtlikud kemikaalid #5 Ohtlikud kemikaalid #6 Ohtlikud kemikaalid #7 Ohtlikud kemikaalid #8 Ohtlikud kemikaalid #9 Ohtlikud kemikaalid #10 Ohtlikud kemikaalid #11 Ohtlikud kemikaalid #12 Ohtlikud kemikaalid #13 Ohtlikud kemikaalid #14 Ohtlikud kemikaalid #15 Ohtlikud kemikaalid #16 Ohtlikud kemikaalid #17 Ohtlikud kemikaalid #18 Ohtlikud kemikaalid #19 Ohtlikud kemikaalid #20 Ohtlikud kemikaalid #21 Ohtlikud kemikaalid #22 Ohtlikud kemikaalid #23 Ohtlikud kemikaalid #24 Ohtlikud kemikaalid #25 Ohtlikud kemikaalid #26 Ohtlikud kemikaalid #27 Ohtlikud kemikaalid #28 Ohtlikud kemikaalid #29 Ohtlikud kemikaalid #30 Ohtlikud kemikaalid #31 Ohtlikud kemikaalid #32 Ohtlikud kemikaalid #33 Ohtlikud kemikaalid #34 Ohtlikud kemikaalid #35 Ohtlikud kemikaalid #36 Ohtlikud kemikaalid #37 Ohtlikud kemikaalid #38
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katitriinu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
14
doc

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad

Keemia
Riskianalüüs referaat
36
doc

Riskianalüüs referaat

või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Riskianalüüs
Riskianalüüsi referaat
30
doc

Riskianalüüsi referaat

2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; 4) võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; 5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. §6. Teabe kogumine (1) Võimalike õnnetuste väljaselgitamisel, nende tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel võtab komisjon aluseks järgneva taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideldatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjää rid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad;

Riskianalüüs
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas
42
docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin

Õigus
1 kursus tööohutus ja töökeskond
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Tööohutus ja tervishoid
Seadused ja määrused-lisatud sisukord
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 ­ jõust. 1.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 ­ jõust. 1.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud

Riskianalüüs
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.

Põllumajandus
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud

Õiguskaitseasutuste süsteem




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun