Elu ja töökeskkond eksam vastused (0)

Q: Mis on ohud ja kes on ohustatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Elu ja töökeskkond eksam vastused

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Elu ja töökekskkond

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on ohud ja kes on ohustatud?

F1 Töötervishoiu kordamisküsimused:

MÕISTED
Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha
Töötervishoid - kompleksne teadusharu , mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid.
Tööohutus - distsipliin , mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega.
Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra , halb valgustus , kemikaalid , mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne)
Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib.
Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb.
Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt
Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus , tööjalanõud, kiivrid jt.

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON

füüsikalised,
keemilised,
bioloogilised,
füsioloogilised (füüsilised),
psühho-sotsiaalsed.

FÜÜSIKALISED OHUTEGURID

Mehaanilised võnked :

müra,
vibratsioon .

Elektromagnetlained :

ioniseeriv ,
mitteioniseeriv kiirgus.

Tööruumide sisekliima :

õhu liikumise kiirus,
õhutemperatuur ja niiskus,
kõrge või madal rõhk.

Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus), kukkumis - ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

TÄPSEMALT:

MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev).

heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja . (kuuldav, infra - ja ultraheli)
Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db.
Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus).
Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega.
Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted

vähendada müraga kokkupuudet,
kõrvaldada müraallikas,
valida võimalikult madala müratasemega töövahendid ja meetodid,
puhkepausi aja tuleks viibida müra vabas keskkonnas,
kasutada isikukaitsevahendeid jne.

Farmatseudi töökoha müraallikad + ennetamissoovitused

Klientide teenindamine/ suhtlemine – teha puhkepause müravälises keskkonnas.
Ventilatsiooniseadmed – vent . isoleerimine, ümbritsemine tõketega.
Töökeskkonnaväline müra (nt apteegi asukoht kaubanduskeskustes) – apteegi isoleerimine ja kaiste – paksud seinad, heliisalatsioon.

VIBRATSIOON - tahke keha võnkumine .

Üldvibratsioon - mehhaaniline võnkumine , mis kaldub üle töötaja kehale. Kõige halvemini talutakse 4-8Hz- unisus , lihasväsimus, rindkere valud.
Kohtvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele.
Vibratsiooni kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted

isikukaitsevahendite kasutamine
amortiseerivad alused tööalale
detailide kinnitamine
töötajate koolitamine
tehnoloogia muutmine jne.

Farmatseudi erialal esinemine: elektrooniline ainete segisti, mis vibreerib ja see kandub üle kätele.

IONISSERIV JA MITTEIONISEERIV KLIIMA.

Ioniseeriv kiirgus – põhjustab bioloogilisi efekte organismis (kosmose kiirgus, gammakiirgus , röngten) - tuumajaamad , inimeses leiduv jood ja kaltsium jne.
Mitteioniseeriv kiirgus - ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) -telefon, raadio
Optiline kiirgus - elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm.

ultraviolett
nähtav valgus
infrapuna

Nähtav valgus: kehtestatud lainepikkuse standart 380-780 nm

loomulik valgus ehk päevavalgus,
kunstlik valgustus: hõõglambid, halogeenlambid, luminofoorlambid (lahenduslambid), LED lambid,
laserid – ebasobiv valgustus

TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA näitajad on:

õhutemperatuur,
relatiivne niiskus,
õhu liikumise kiirus.

Soojusmugavus sõltub:

Optimaalsest temperatuurist – temperatuur, mis rahuldab enamiku (95%) inimesi antud riietuse ja tööraskuse järgi
õhu liikumiskiirusest,
suhtelisest õhuniiskusest,
inimese aktiivsusest,
riietuse soojuspidavusest.

soojusmugavuse klass
õhut. vertikaalne erinevus
I
väiksem kui 2
II
väiksem kui 3
III
väiksem kui 4
IV
Soovituslikud normväärtused (II sisekliima klass – tavapärased nõudmised)

õhuniiskus – kuivatamine – 60%, niisutamine – 25% (niisutamine ja kuivatamine vajalik muuseumides, tööstuses, tervishoiuasutustes jm)
temperatuur –17-20/21-23 oC, 16-19/22 oC, mida raskem töö, seda madalam t oC;

KEEMILISED OHUTEGURID - ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
Kemikaale klassifitseeritakse:
Füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel – tule plahvatusohtlikkuse ja oksüdeerivate omaduste järgi.
Terviseohtlikkuse alusel – ained/ segud on tervisohtlikud, kui nad põhjustavad:

äkilise surmaga lõppevat tervisekahjustust
ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi
korduval/pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi

Keskkonnaohtlikkuse alusel. Ained ja segud on keskkonnaohtlikud, kui neil on: • veekeskkonda ohustav toime (äge ja krooniline)
Füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel – tuleja pahvatusohtlikkuse ning oksüdeerivate omaduste järgi.
Ohtlikud kemikaalid, ohutunnused (piktorammid)
Riski/ ohutuslaused - fraas , mis kirjeldab aine või seguga seotud ohu laadi ja vajadusel ka ohumäära.
Ohulaused on jaotatud kolme kategooriasse:
• füüsikaliste ohutegurite kohta käivad ohulaused (28 tk),
• terviseohtude kohta kasutatavad ohulaused (29 tk)
• keskkonnaohtude kohta käivad laused (5 tk).
Hoiatuslaused kirjeldavad meetodeid , mida soovitatakse ohtliku aine või segu kasutamisest tuleneva kokkupuute kahjuliku mõju vähendamiseks või ennetamiseks.
Ohtlike kemikaalide märgistus, pakendamine, ohutuskaart.
Vana märgistus – oranž , uus – valge ja punane
Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise.
• Ohtliku kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed:
– Valmistaja/tarnija/importijaettevõtte nimi, aadress, telefon
– Kemikaali tootetähis
– Kemikaali nimikogus elanikkonnale kättesaadavaks tehtud pakendis
– Ohupiktogrammid
– Tunnussõnad
– Ohulaused
– Hoiatuslaused
Pakend
Pakend on kujundatud, valmistatud ja kinnitatud sellisena, et sisu ei pääseks välja
• Pakend peab olema vastupidavast, tugevast , materjalist
• Elanikkonnale tarnitav pakend ei tohi tõmmata endale laste tähelepanu, uudishimu või eksitada tarbijat.
Kemikaali ohutuskaart
• I jagu: Aine/segu äriühingu/identifitseerimin
– Toote tähis
– Aine/segu kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad kus ei soovitata kasutada
– Andmed ohutuskaardi tarnija kohta
– Hädaabitelefoni nr
• II jagu: Ohtude identifitseerimine
– Aine/segu klassifitseerimine
– Märgistuselemendid muud ohud
• III jagu: Koostis/teave koostisainete kohta
– Ained
– Segud
Kemikaalide kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted.

Asendamine. ohtlik kemikaal asendada ohutumaga.
Kõrvaldamine
Takistada kemikaalide levikut töökeskkonda • hermetiseeritud protsessid • ventilatsioon .
Tegevusjuhendid.
Isikukaitsevahendid.
Monitooring • töökeskkonna mõõtmised, • töötajate tervisekontroll .
Väljaõpe: kemikaalide kasutamine, eriolukorrad, esmaabi, seadusandlus

BIOLOOGILISED OHUTEGURID - viirused , bakterid , seened (pärmi- ja hallitusseened), parasiidid ja bioloogiliselt aktiivsed ained – ensüümid , hormoonid, koekultuurid.
Ohurühmad, nende iseloomustus.
I ohurühma ohutegurid: ei põhjusta inimese haigestumist.
II ohurühma ohutegurid:
• võivad põhjustada inimese haigestumist ( haigestumine elukeskkonnas );
• ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas), kuid ei põhjusta ohtu elanikkonnale;
• nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed.
III ohurühma ohutegurid:
• võivad põhjustada inimese rasket haigestumist
• ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas);
• oht elanikkonnale
• nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed
IV ohurühma ohutegurid:
• võivad põhjustada inimese rasket haigestumist (haigestumine elukeskkonnas);
• ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas);
• ohtu elanikkonnale
• nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed.
Tooge näiteid.

Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine
Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine
Gripiviirused 2 Vaktsineerimine
Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas.
Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine.
B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine
EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub

Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel.

Märgistused
Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas
Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets . Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks
Tööhügieen
Vaktsineerimine
Isikukaitsevahendid ja riietus

PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID ( stressorid ), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid:
• monotoonne ( ühetaoline töö),
• töötaja võimetele mittevastav töö,
• halb töökorraldus,
• pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid,
• mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühikas.
Väline töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste tekitatud solvangud, ähvardused, füüsiline või psühholoogiline kallaletung töötaja vastu.
• Vägivald seab ohtu töötaja tervise, ohutuse ja heaolu ning võib olla näiteks rassilise või seksuaalse suunitlusega.
• Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab:
• ebaviisakas käitumine – austuse puudumine teiste vastu;
• füüsiline või verbaalne vägivald – soov haiget teha;
• kallaletung – soov teisele inimesele viga teha.
Kiusamine sisaldab korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuur )
• Ebaeetiline ja vaenulik käitumine, mis on suunatud ühe või mitme inimese vastu, kes on seetõttu kaitsepositsioonis (H. Leymann)
• Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist.
Töökiusamist ennetab
• töökorraldus,
• õiglastena tajutavad protseduurid ja jaotamine,
• võimu järjekindel ohjeldamine (piiritlemine ja kontrollimine).
• Töökiusamist aitab vähendada
• Juhiste ja meetmete läbirääkimine sellest, mida teha töökiusamise korral.

FÜSIOLOOGILISED (füüsilised) OHUTEGURID- raskuste teisaldamine, • stereotüüpne töö, • füüsilise töö raskus jt. • üleväsimust põhjustavad sundasendid (koormavad) ja -liigutused töös.
Dünaamiline ja staatiline töö
FÜÜSILISE TÖÖ RASKUS
• Tuleneb eeskätt raskuste käsitsi teisaldamisest.
• Eelistada tuleb tõsteseadmete kasutamist.
• Raskuste käsitsi teisaldamisel koormavuse leevendamiseks kasutatakse: • mitmekesi teisaldamist, • abivõtteid, • abivahendeid, • vastavaid töökorraldusmeetmeid – töö vaheldamist jms,
Terviseriski hindamine raskuste käsitsi teisaldamise korral.
Arvestatakse järgmisi asjaolusid:
• teisaldustöö kestust;
• teisaldatava raskuse massi;
• kehaasendit;
• keskkonna tingimusi.

RISKIHINDAMINE/ RISKIANALÜÜS
Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne)
Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Terviseriski hindamine. Riskihaldamine .
Riskihindamine koosneb: 1.riskianalüüsist 2.riskitaseme määramisest.
Riskihindamiseks moodustab tööandja riskihindamise meeskonna või tellib teenuse töötervishoiu teenuseid osutavalt firmalt.
TERVISERISKI HINDAMINE
• Eesmärgiks on selgitada kas haigestumise ja õnnetusjuhtumite vältimiseks rakendatud meetmed on piisavad . Tavaliselt kasutatakse ka viieastmelist skeemi. Tuleb selgitada:
1.Mis on ohud ja kes on ohustatud?
2. Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi.
3. Ennetusmeetmete otsustamine.
4. Meetmete võtmine.
5. Järelevalve ja kordamine.

Riskid tuleb reastada tähtsuse järgi ja vastavalt sellele tegeleda nendega.
Riskihaldamisplaani koostab tööandja tavaliselt 5 aastaks.
Riskihaldamisplaani koostamisel
nõustab ettevõtetes , kus on 50 või üle 50 töötaja tööandjat töökeskkonnanõukogu.
Riskihindamisandmed teeb tööandja teatavaks töötajatele.

Töökeskkonna ohutegurite kaardistamine. Ohutegurite kaardistamiseks kasutatakse:
1. üldisi ohutegurite loendeid (soovituslikud kontroll-loendid on antud tegevusvaldkondade järgi metoodilistes materjalides), spetsiaalseid loendeid;
2. töökeskkonna mõõtmisi; töökirjeldusi, ametijuhendeid;
3. töö ja töökohtade ergonoomilist ülevaatust ja hindamist;
4. toote juhendeid, ohutuskaarte;
5. õigusakte ja standardeid;
6. ettevõtte andmeid õnnetusjuhtumite ja haigestumiste kohta jms.

TERVISEKONTROLL
Tervisekontroll algab esmase (eelnev, esimene) tervisekontrolliga, mis viiakse läbi tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt antud ajavahemiku järel (perioodiline), kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tervisekontrollilie eelneb riskianalüüs.

Tööga seotud haigus, kutsehaigus , tööõnnetus . Preventsioon (ennetamine).
Eesti Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on defineeritud järgmiselt:
• tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus;
Kutsehaigus ( occupational diseases )
• on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töölaad;
• kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister .
• Reeglina areneb kutsehaigus aeglaselt 5−8 aasta jooksul toiminud töökeskkonna ohutegurite toimel (v.a ägedad haigused).
Kutsehaigust diagnoosib töötervishoiuarst .
Selleks nõuab ta tööandjalt/telt töötaja endiste tervisekontrollide andmed ja töökohtade riskianalüüsi andmed, töötajalt väljavõtte tervisekaardist.
Kutsehaigusest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarstile suunanud arstile.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetusi liigitatakse:
• kerge
• raske
• surmaga lõppenud.

Farmatseudi töökeskkonna ohutegurid ( seminari teema). Vt kohustuslik kirjandus ajakavast.
Plahvatusoht
Keemilised ohutegurid, ohtlikud kemikaalid
Staatiline töö – füüsilised ohutegurid
Viirused, haigused ( apteek + klient )

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 16 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gruwy Õppematerjali autor

töötaja kemikaal müra ohutegurid tööandja kutsehaigus kemikaalid viirus märgistus töökeskkonna ohutegur vägivald tervisekahjustus

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööohutuse, arvestus

1. Nimetage patsiendi ohutuse mõjukomponendid. Patsiendi ohutuse kultuur (PS culture) Patsiendi ohutuse tegevused (PS ativities) Kogemused vigade registreerimisel ( errorrepoting experieces) 2. Mis on patsiendi ohutuse eesmärk? Patsiendi ohutuse eesmärk on ennetada kahjude ja vigade tekitamist patsiendile. 3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine

Ohuõpetus

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Tööohutus ja tervishoid

docx

Töö tervishoiu test

Alustatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 15:27 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 16:42 Aega kulus 1 tund 14 minutit Hinne 9,50, maksimaalne: 10,00 (95%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ma väidan, et Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusealse töö korraldust: Töökaitse seadus Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttes/firmas kannab üldist vastutust töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest Vali üks: a. töötaja b. personalijuht c. töökeskkonnavolinik d. ettevõtte/firma juht Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: ettevõtte/firma juht Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus

Ergonoomika

doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

Tööohutus ja tervishoid

doc

Tisleri tööga kaasnevad ohutegurid

Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka

Ehitus

doc

„Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Tö

Ühiskond

docx

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

- kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite

Töökeskkond ja ergonoomika

doc

Ohutusõpetuse konspekt

*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust.

Ergonoomika

Rohkem sarnaseid