Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puiduteaduse puks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lehtpuu, soojus, malts, okaspuu, rakusein, lehtpuud, välj, järg, niin, poori, lehtpuude, lülipuit, poorid, kambium, sõlt, niiskussisaldus, tang, seem, tselluloos, kõvadus, okaspuud, oksad, rakud, kask, pöök, lõhed, mänd, kuusk, toonesepp, puidukaitse, konstruktsioon, rikked, juurestik, juurdekasvu, sooned, tumedam, trahheiidid, kambiumiTüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas
kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast. · Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired. · Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja
otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus
_____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks. Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad, määravad puu tüve sirguse, okste seisukorra ja esinemise sageduse. Kõigel sellel on suur tähtsus puidu praktilise kasutuse seisukohast. Puukrooni e võra suurus ja kuju sõltuvad suurel määral puu kasvuümbrusest
kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad
Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist. Pruunistumine- lehtpuuliikidel mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku. Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad.
suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest (kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab nii juht- kui ka tugikoe ül samaliik rakke trahheiidid e juhtrakud) Okaspuu ja lehtpuu rakkude erinevus ristlõikes: Okaspuu rakud ristküliku kujulised- trahheiidid Lehtpuu rakud ovaali kujulised- traheed Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud
Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi
Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus.
poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral
pöök, vaher) Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk, pärn, nulg) Sooned puidus. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud Kahte rühma : Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn Rõngassoonelised puuliigid: Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea. Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas. Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes.
Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad Säsi – puusüda, mis koosneb nõrkadest, pooleldi lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega
parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20
sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiu ehk fribriidid.mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihi.fribille ümbritseb kilena puidust leiduv seotud niiskust .
13 Kahjustatud puit omandab tüüpilisele pruunmädanikule omased tunnused 3.2.3. Majakorgik e majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb okaspuu puidul. 3.2.4. Männi-mädiknahkis Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb
tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus 7. Puidu niiskus Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30% Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel,
(joonis 9, B). A lahtine mõlu B kinnine mõlu · Ovaalne palk palk on ovaalne, kui selle otspinnast samal kaugusel üksteisega ristisuunas ainult koore alt või ainult koore pealt mõõdetud diameetrite erinevus on üle 10%, vt ka mõistet palgi läbimõõt. · Pahk puitkoest tekkinud väärmoodustis tüvel (joonis 10) PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Palgi oks oksa osa, mis jääb tüvepuidu sisse. Okaspuu palgi oksa diameeter mõõdetakse palgi kvaliteedi määramiseks tabelite 2 ja 3 abil järgmiselt. Mõõtmine toimub palgi pinnal oksa suurima läbimõõdu suunas, mis on tavaliselt piki palgi telge. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Palgi pinnalt mõõdetakse oksa diameeter ka siis, kui oks pole laasitud palgi pinnaga tasaseks. Palgi oksa diameetriks on ümbritsevast tüvepuidust selgesti eristuva tumedama osa läbimõõt (joonis 12). · NB
lagunemine. Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja seened ning putkad. Seened: Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis: Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi: -Pruunmädanikku eritavad seened -valgemädanikku eritavad seened -sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga,
Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel. esinevad külmaseene liigid : 1)põhja- Mädanik võib tungida ka juurtesse, seepärast külmaseen, patogeensus keskmine, võib teda segamini ajada juurepessuga. risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis 2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) ainult üksikutel puudel. Männikorgik tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. risomorfe vähe, noored okaspuud. Oluline Ülakülg kollakasvalge kuni kollakashall, on avastada õige liik, et leida õige tõrje. seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel
Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka parem välisvoodrilaua materjal imab vähem vett ja hoiab paremini värvi peal. Eestis sorteeritakse saematerjali Põhjamaade standardite, peamiselt nn sinise raamatu järgi, kuid kasutatakse ka vanemat juhendit, nn rohelist raamatut, kus kvaliteediklassid on tähistatud numbritega 1 kuni 6. Ligikaudselt vastab viies kvaliteet ehk kvinta sordile B.
¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks vaid 0,1...0,5%. Okaspuud hakkavad kevadel fotosünteesima kohe pärast õhutemperatuuri tõusu sobivale tasemele, lehtpuud peavad kõigepealt kasvatama lehestiku ja saavad alles siis alustada orgaanilise aine sünteesi. Kui mullas on vett küllaldaselt, kulgeb fotosüntees normaalselt. Kestva kuivaperioodi puhul on fotosüntees takistatud vee defitsiidi tõttu ja selle tõttu, et on häiritud süsihappegaasi pääs läbi suletud õhulõhede lehtedesse. Sünteesitakse vähe suhkruid, mille tagajärjel puu võib hukkuda [9].
Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kavsab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetooudd liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimsea üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enimelidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne) (vt Joonis . Eesti puistude pindala puuliigit). 2 Abreviatuur: The World Wide Fund for Nature. Joonis . Eesti puistude pindala puuliigiti 6. TÖÖTLEMINE JA KASUTUSALAD Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur faktor kasumi saamine
· Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks · Tamm Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline, dekoratiivne. · Saar lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga. · Sanglepp pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. · Haab Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. PUIDU OMADUSED · Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu
Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei nakata juurepessud vaid kuuske ja mändi: haigestunud kuusikutes võivad kuuse-juurepessuga nakatuda ka kõrvalpuuliigid mänd ja lehtpuud, ning männi-juurepess levib kergesti paljudele puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada. Loodusmetsades ei suuda tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened
Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask: Kask kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Rahvapärane nimetus: Kõiv Kased on lehtpuud neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-,mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on
Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad toitemahlad)-mähk(siin moodustuvad uued rakud)-tüvi-säsi Tähtamad puuliigid: 1.Mänd- eestis levinuim liik, lülipuiduline, suure vaigusisaldusega, küllaltki sirge tüvi. Saematerjalina on oksa kohad ümmarguselt näha. 2. Kuusk- küpsepuiduline, sisaldab vähema viaku kui mänd. Kergem kui mänd ja ei ole ka nii tugev. Saematerjali pinnal oksa kujud ringjad. 3.Kask- levinuim lehtpuu eestis, maltspuiduline. Kasutatakse enamjaolt vineeri tootmiseks ja ka teatud hulgal laudade tootmiseks. Küttepuuna on üsna palju soojaandev. Hästi kõdunev. Imab endasse palju vett. 4.Tamm- eesti puudest raskeim ja tuevaim puu. Kasutatakse enamjaolt viimistlusmaterjalina ja parketina. Lisaks on tamm ka lülipuiduline puu. 5.Saar- Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga, kasutatakse sarnaselt tammele. 6
2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus, väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas) 4) BAMBUS PUIDU SISEEHITUS: KIHID: 1. KORP väliste mehaanliste vigastuste kaitseks 2. KORKKUDE kaitseks temperatuuri järskude muutuste eest 3. NIIN liiguvad toitemahlad 4. MÄHK toimub puu kasvamine: sissepoole puurakud ( 1 cm), väljapoole koorerakud
sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised. Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna). Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
tangensiaalsuunas; tõmme pikikiudu; paine; nihe pikikiudu a) survele pikikiudu b)survele tangensiaalsuunas c) survele radiaalsuunas d) nihkele tehakse 12% niiskuse juures Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead
annaabi.ee 
