tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu). Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna.Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest. Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad
murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete vaikudega ja muude värvivate ainetega. Värvusega oks mädanemise algstaadiumis olev oks. Pehkoks mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis on kaotanud oma esialgse struktuuri ja kõvaduse.
Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest
Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve oks, tume terve oks, terve lõhenenud oks, kõduoks, pehkoks, tubakoks, ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja
oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Sõrgoks - kaks tiib- või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oksa aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku oksa läbilõike ümbermõõdust mitte vähem kui 3/4. · Osaliselt kokkukasvanud oksa aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku 1/4...3/4 oksa läbilõike ümbermõõdust. · Kokkukasvamata oksa aastarõngad ei ole ümbritseva puiduga kokku kasvanud või on sellega kokku kasvanud vähem kui 1/4 ulatuses oksa läbilõike ümbermõõdust. · Väljalangev oks (Irdoks) on selline kuivanud oks, mis ei ole kokku kasvanud ümbritseva puiduga. · Elusa oksa puit on mädanemistunnusteta, ümbritseva puiduga samatooniline või heledam. · Hele elusoks - elusad oksad, mille puidu värvus on lähedane oksa ümbritseva puidu värvusele.