*Pruunmädanik *Valgemädanik 3. BAKTERID *Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G- *Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide
seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub);
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbiimbunud tüve osa. Saenaterjalides vaigustunud kohad tumedamad ja õhukestes materjalides läbipaistvad. Omane vaid okaspuule. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Väärlülipuit mitmesuguse värvivarjundi, kuju ja intensiivsusega tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Rikub puidu välisilmet, halvendab vee läbilaskvust, nõrgendab tõmbetugevust pikikiudu ja suurendab rabedust. Laiksus- maltspuidu paikne värvimuutus laikude ja vöötidena. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
süstemaatiline kuuluvus jääb aga sageli neil määramata. Vegetatiivsete tunnuste põhjal kirjeldatud seente taksoneid nimetatakse teisliikideks. Sageli on tõelistel liikidel suguline protsess väga haruldane, nende määramiseks piisab vegetatiivsetest tunnustest selliste liikide puhul on üldlevinud kunagise teisliigi nime traditsiooniline edasikasutamine. Teisliigi rahvusvaheline keelevaste on "anamorf". Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie
süstemaatiline kuuluvus jääb aga sageli neil määramata. Vegetatiivsete tunnuste põhjal kirjeldatud seente taksoneid nimetatakse teisliikideks. Sageli on tõelistel liikidel suguline protsess väga haruldane, nende määramiseks piisab vegetatiivsetest tunnustest selliste liikide puhul on üldlevinud kunagise teisliigi nime traditsiooniline edasikasutamine. Teisliigi rahvusvaheline keelevaste on "anamorf". Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (...-täpilisus, ...-laiksus, puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened-jämedad oksad eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke. Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie
puitu terava nurga all. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne surnud puidu ala. Vähk kasvava puu tüve pinnale parasiitseenre ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand(avatud, suletud). Tõrvalaik tugevasti vaiguga läbiimbunud tüveosa. Väärlülipuit mitmesuguse värvi ja kujuga tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel ebaregulaarse lülipuidu moodustumise tagajärjel, mõjutamata puidu mehaanilisi omadusi. Laiksus maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena. Mehaanilistele omadustele mõju ei avalda(tangentsiaal-, radiaallaiksus). Väärsäsi aastarõngaste piiril asersevatest kobbedatest rakkudest koosnevad laigud penikeste hajutatud vöötidena(tõugukahjustuste kinnikasvand jäljed). Korduv maltspuit mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Keemilised värvused
ja voldilise välisäärega. Suletud vähk ebanormaalselt paksenenud kahjustatud koore- või puidurakkudega kinnikasvanud haavand. Tõrvaslaik - tugevasti vaiguga läbiimbunud tüve osa. Väärlülipuit - mitmesuguse värvivarjundi, kuju ja intensiivsusega tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Tüve ristlõikel ta on ümariku, tähtja või sagarikujulise kujuga, mõnikord ka ekstsentriline. Laiksus - maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena, mis on lähedane lülipuidu värvusele. Tangentsiaallaiksus piki aastarõngaid väljavenitatud laigud. Radiaallaiksus pikilõikes nähtav kitsaste piklike vöötidena, mis mõlemast otsast on kiilukujulised. Väärsäsi - aastarõngaste piiril asetsev kobedatest rakkudest koosnev lühem või pikem joon või riba, mis kujutab endast mõningate putukate tõugukahjustuste kinnikasvanud jälgi puidu kambiumikihis.
annaabi.ee 
