Puidurikked Referaat (0)

Kutsekool - Ehitus - Puitkonstruktsioonid

3 HALB

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
SAS-13
Katri Randma
PUIDURIKKED
Referaat
Juhendaja : Marek Tarkin
Haapsalu 2013
Sisukord

Sissejuhatus......................................................................................................lk 3

Puidu rikked .....................................................................................................lk 4

Puidukahjustused ............................................................................................lk 7

Puidukaitse .......................................................................................................lk 9

Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11

Kasutatud kirjandus......................................................................................... lk 12
2
Sissejuhatus
Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite müjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi.
Tavalisemad rikked on:
1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja , okslikkus jt,

puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused – tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt,

puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked – lõhenemine, kaardumine jt,

puidu töötlemisel tekivad rikked – killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt.
Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked.
Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine . Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid , seened ja putukad.
3
1. Puidu rikked
Oksad
Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad ( terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu).
Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna .Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest.
Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad. Okste kuivamine toimub nii võra alumises osas kui ka võra sisemuses. Oksad küdunevad peamiselt seente tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus.
Olenevalt okstest tüvel, nende mõõtmetest, tüvepuitu sulgemise ja tüvepuiduga kokkukasvamise astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks:

Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale.

Tüve keskosa, kus asuvad avatud, sissekasvanud ja kuivanud stabiilsete mõõtmetega oksad ( 20-60 mm). Tüve ristlõikes võib selle tsooni jagada kahte ossa: välimine kuivanud, sissekasvavate ja tüvepuiduga kokkukasvamata okstega ning sisemine säsi ja tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse saetud materjale, liipreid, prusse, paberipuid, ümarpuiduna kasutatavaid materjale.

Tüve ladvaosa, valdavalt elavate , tervete tüvepuiduga kokkukasvanud, 70-100mm ja suurema läbimõõduga okstega. Sellest tüveosast valmistatakse tavaliselt paberipuid, liipreid, ka ümarmetsamaterjale.
Lõhed
Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebimine piki kiude . Kahjustuse iseloomu järgi jaotataks lõhesid säsi-, ring. Külma ja kuivamislõhedeks.
Tüve vormirikked
Koondelisus- ümarsortimendi läbimõõdu järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast kuni ladvani, mis ületab 1 cm suurust normaalset koonet 1 m kohta
Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu laiuse järsk suurenemine, kui tüükalõike läbimõõt ületab vähemalt 1,2-kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu.
Kasvaja e pahk – Tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millega kaasneb puidu salmilisus. Kasutatakse treitud toodete ja dekoratiivvineeri valmistamiseks.
Kõverus – Sortimendi kõverdumine pikisuunas .
4
Puidu ehituse rikked
Kaldkiulisus – puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele.
Ränipuit – puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema.
Tõmbepuit – lehtpuudel esinev ebanormaalne puidu ladestumine , peamiselt kaldukasvavatel puudel ja okstel . Ristlõikel nähtav sirbikujiliste ja kontsentriliste aladena, mis erinevad värvuse ja tekstuuri poolest normaalsest puidust. Tõmbepuit raskendab puitmaterjalide töötlemist ning viimistlemist. Esineb vähe suuremahuliselt ja olulist mõju sordilisusele ei avalda.
Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb koore ehituses vüi lainelises mustris, saematerjalidel aastaringide looklevas asetuses. Salmilisus nõrgendab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhestamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Hinnatakse kattevineeri ja treitud toodete valmistamisel.
Looge- okstest vüi mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Looked nõrgendavad puidu surve- ja tõmbetugevust pikikiudu, staatilise ning ja dünaamilise painde tugevust.
Silmad – võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid.
Vaigupesa – vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Saematerjalil tagentsiaalpindadel nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena.
Säsi – kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Alandab saematerjali sorti.
Kaksiksäsi - kahe või enama säsi olemasolu sortimendis . Esineb sortimendil, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Iseloomulik tüve paikne laienemine ja elliptiline ristlõige. Raskendab töötlemist , lõheneb kergesti.
Tulioks – kasvus kängujäänud teine latv või terava nurga all kasvav oks, mis pikalt ulatub puitu.
Kuivkülgsus – tüve välispinna ühepoolne kuivanud puidu ala. Tekib koore vigastuse tagajärjel. Kuivanud puidu ala servades on vallikujulised kasvajad . KaasnebRikub ümarmaterjalide kuju, põhjustab aastarõngaste kõverdumist .
Mõlu – õlekasvanud kuivanud puidu ala puutüves, mille pinnal on radiaalne lõhe. Tekib kasvaval puul vigastuste ülekasvamisel. Kaasnevad tõrvaslaik, lülimädanik.
Vähk – Kasvava puu tüve pinnale parasiitseente ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand .
5
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbiimbunud tüve osa. Saenaterjalides vaigustunud kohad tumedamad ja õhukestes materjalides läbipaistvad. Omane vaid okaspuule. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda.
Väärlülipuit – mitmesuguse värvivarjundi, kuju ja intensiivsusega tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Rikub puidu välisilmet, halvendab vee läbilaskvust, nõrgendab tõmbetugevust pikikiudu ja suurendab rabedust.
Laiksus - maltspuidu paikne värvimuutus laikude ja vöötidena. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb.
Korduv maltspuit – mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga.
Vesipuit – tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed.
Keemilised värvused
Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides.
Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet.
6
2. Puidu kahjustused
Seenkahjustused
Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse:
pruunmädanik- põhjustavad seened- majavamm, majamädanik, majavääts, kollane hamblehik,mustjas kõrbik
valgemädanik- lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad ja põhjustab puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit heledamaks, kuilisemaks ja pehmemaks, kuid säilitab vormi
pehmemädanik- kahjustunud puidu pealispind muutub pehmeks ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt.
Mädaniku puhul muutub puit vähemal või rohkemal määral kasutuskõlbmatuks.
Hallitus
Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet.
Maltspuidu seenvärvused – kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist.
Pruunistumine- lehtpuuliikidel mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku.
Väline pehmemädanik – puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas.
Putukkahjustused
Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket.
Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda , siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad.
Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi:

Valmikud ja vastsed , kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane.

Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp

ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk , mööbli- toonesepp, suur toonesepp.
7
Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel. Suuremad tõugukäigud pole lubatud ja selline puit sobib ainult küttematerjaliks.
Võõrlisandid ja defektid
Võõrlisandid- ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus( kivid , liiv, traat ). Raskendavad puidu töötlemist, sageli tekkinud avariide põhjuseks.
Mehaanilised vigastused – metsavarumisel, vaigutamisel, trantsportimisel jne tekkinud puidu vigastused
Koorerebend – pindmine koore vigastamine
Saelõige, sälk – sügavast saelõikest põhjustatud rike
Karr – puude vaigutamisel lõikeinstrumentidega tüve vigastamine
Killu lahtimurre- metsamaterjali otspinda ulatuv küljelõhe või puidu kadu.
Söestumine- põlemise tagajärjel tekkinud pindmise osa kahjustus
Lainelisus- sortimendi ebatasane läbisaagimine
Rõmelisus- väokeste süvendite esinemine spooni pinnal piki kiude
8
Puidukaitse
Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, kemikaalid, tuli või putukad eest. Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige hooldus - tähelepanu mida puidule osutatakse alates metsa maharaiumisest kuni tööstusettevõttesse jõudmiseni. Puidu hooldus algab metsas.
Korralik kuivatamine kaitseb puitu seenkahjustuste eest.
Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega.
Konstruktiivne puidukaitse
Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist.

Vältida puidu märgumist, et ei saaks levida puitu kahjustavad seened ja bakterid.
Hoida puidu niiskusesisaldus muutumatu, et vältida puidu pragunemist
Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest
Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääs puitkonstruktsioonidele

Hoidmaks ära hallitusseente tekkimist, ei tohiks puitu ümbritsev suhteline õhuniiskus ületada 75%
Keemiline puidukaitse
Keemilises puidukaitses kasutatakse erinevaid meetodeid ja puidukaitsematerjale.
Pinnaviimistlus- puidu pinnale kantakse keemilisi puitukaitsvaid viimistlusmaterjale , mille eesmärk on puitu kaitsta välistegurite rikkuva mõju eest.
Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, et need puidu niiskusomaduste tõttu tekkinud deformatsioonide tagajärjel ei praguneks. Igasugust pinnaviimistlust peab tetud aja järel hooldama ja uuendama.
Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi:

Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks (baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil)
Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja lakid )

9
Surve- ja vaakumimmutamine
Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse niisketes tingimustes, peab mädanike vastu kaitstud olema immutamise teel. Surveimmutusmeetod võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse.
Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga. On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet .
Puidu immutusvahendid
1. Vees lahustuvad immutid
Peale immutamist kinnistuvad kaitseained , jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu.
2. Õlis lahustuvad immutid
Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. (aknapuidu vaakummutus)
3. Kreosooti - valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade , liiprite ja teivaste immutamiseks. On enimkasutatav puiduimmuti, mis tagab hea kaitse puitukahjustavate organite vastu. Head vetttõrjuvad omadused.
10
Kokkuvõte
Käesolevas töös on käsitletud enamlevinud puidu rikkeid. Välja on toodud terminid, ja lühidalt kirjeldatud rikete esinemist- oksad, lõhed, ehituslikud rikked, võõrkehade sisaldumine. Põgusalt on kirkeldatud ka kvaliteedinõudeid. Töös on juttu ka kuidukahjustustest- seenkahjustused, putukkhjustused., samuti niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele. Ülevaatlikult on kirjutatud puidukaitsest, sealhulgas keemiline puidukaitse ja immutusvahendid.
Töö annab sissejuhatava ülevaate eelnimetatud teemadest ja ärgitab uurima teemat põhjalikumalt.
11
Kasutatud kirjandus

„ Puiduteadus “ E. Saarman; U. Veibri, Eesti Metsaselts Tartu 2006

www.hot.ee/andrluts/mysite/
12

.ODT Laadi alla originaalfail 13 lk · .odt · 34 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katrir75 Õppematerjali autor

Puidurikked

rikked oksad malts immutusvahend Puidurikked

Sarnased õppematerjalid

pptx

Puidurikked ja puidukaitse

PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus

Puitkonstruktsioonid

doc

Puiduteaduse puks

Seenkahjustuste vastane. Puidu immutusvahendid. *Vees välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri lahustuvad immutid(soola sisaldavad) *Õlis lahustuvad * Kreosooti- ulatuses.Koormuse eritüübid-sagedasemad tõmbe-,surve,painde, ja Valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade ja liiprite nihketugevused.Tähtsad ka löögi ja lõhestamistugevused ning immutamiseks. Puidurikked muudatused ja kõrvalekaldumised puidu kõvadus.Kiuseina tõmbetugevus-kõrge tõmbepinge all rebitakse kiud normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kavaliteeti või muudavad katki,tugeva survepinge korral kiud paind ja nihkuvad kõrvale.Survetugev on kasutuskõlbmatuks. 1)puu kasvamisel tekkinud kõverus, salmiliseus, kasvaja jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku

Taimekasvatus

odt

Puidurikked

Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks

Bioloogia

132

pdf

Nimetu

See võib olla kuni 50%. Gaaside pikaajaline toime järkjärgult hävitab puitu. Kahjustatud puit muudab alul värvi, siis hakkab pudenema, peale pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige.

Kategoriseerimata

118

ppt

PUIDURIKKED

ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud.

Puiduõpetus

pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu.......................................................................................

Metsakaitse

docx

Puiduteaduse Konspekt

mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs. · Hapete, leeliste, gaaside mõju happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema. Puidurikked mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus. · Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või

Puiduteadus

doc

Tisleri eriala eksam

(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid.

Tisleri eriala

Rohkem sarnaseid