Tunnetusprotsessid ja Mälu (0)

1. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.
2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi .
Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks.
Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma.
Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis.
Aistingute ükdised seaduspärasused:
Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega . Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat.
Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting-pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne.
4.Taju
Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks.
5. Taju omadused ja liigid
Püsivus – inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
Valvus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest , huvidest jne.
Mõtestatus – inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega.
Apestreptsioon – taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest.
Taju liigid:
1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju
1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine – tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt – inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta – positiivne oreool . Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele – negatiivne oreool.
2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil.
Binokulaarne nägemine – kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks.
3.) Liikumistaju. annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist.
4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; Ajataju mõjutavad nt: vanus
6.Tähelepanu
Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks - see mida tajutakse väga täpselt ja fooniks - see, mida tajutakse üsna ähmaselt.
7.Tähelepanu omadused
1) maht – objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. 2) jaotuvus – tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Näiteks kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust . Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. 3)koondamine – mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral. N: nõuab matemaatikaülesannete lahendamine ilmselt suuremat keskendumist kui telereklaamide vaatamine. 4)püsivus – täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil/tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. Kui on huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. 5)ümberlülitatavus – me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt /tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem.
8.Tähelepanu liigid
1. Tahtmatu tähelepanu (kandub objektile iseenesest) Seda soodustavad: tugevus – valjud helid, intensiivsed värvid; suurus – suur plakat, pealkirjad raamatutes; kontrast – eredad värvid; liikumine – liikuvad reklaamid; kordumine – kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; uudsus – inimese uus soeng või riietusese
2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi.
9.Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni.
10.Mälu protsessid
1. Meeldejätmine – võib toimuda tahtmatult või tahtlikult.
1) Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde)
2) Tahtlik meeldejätmine – toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine.
Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud .
Materjali korrastatus mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla.
Känkimine on üks korrastamise vorm. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne.
2. Meelespidamine (info säilitamine) – on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 1.info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 2.kaovad detailid ja meeles püsib vaid “peamine”; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5.loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; 6.mõni teema muutub valdavaks;
3. Meeldetuletamine – talletatud materjali uuesti esiletoomine . Äratundmine – näiteks valikvastustega kontrolltöö. Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed.
Mälu omadused:
1. Maht – materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses).
2. Täpsus – tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega.
3. Kiirus – seotud omandamisvõimega.
4. Valmisolek – väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel