Puue (1)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Sotsioloogia - Sotsiaaltöö korraldus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes on arengupuudega inimene?

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöökorralduse osakond
Keiri Lind
I kursus
„PUUDE“ DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST
Miniuurimus
Juhendaja : lektor Diana Maisla
Pärnu 2010

SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. „Puude“ defineerimine 4
2. Puude liigitamine 5
2.1. Puude olulisuse põhjal 5
2.2. Toimetuleku põhjal 5
2.3. Meeleelundite puuded 5
2.4. Vaimne puue 6
2.5. Füüsiline puue 7
Kokkuvõte 8
Viidatud allikad 9

Sissejuhatus

Sotsiaaltöökorralduse tudengina puutun tihti kokku väljendiga puudega inimesed. Kuid kuna mõiste puue on väga lai, siis selle töö eesmärgiks ongi välja uurida, mida see sõna täpselt tähendab ning kuidas puuet liigitatakse.
Uurisin nii internetist kui raamatutest erinevaid definitsioone ning liigitusi . Materjali leidub üsna palju, mis näitab, et puudega inimesed ja nendest rääkimine pole enam tänapäeval tabu.
Esimene peatükk toob välja puude käsitlusi ning teine peatükk kirjeldab puude liigitamise võimalusi.

1. „Puude“ defineerimine

Puue tähendab inimese mõne anatoomilise , füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. (EV invapoliitika üldkontseptsioon 1995)
Puue (impairment) on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia . Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud. (Puue 2010)
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ettepanekul kirjeldatakse puuet järgmiselt:
Kahjustus/haigus
Talitluse puudulikkus
Vaegurlus (invaliidus)
Kahjustus tähendab, et midagi puudub, on muutunud või funktsioneerib kehas halvasti. Näiteks võidakse olla sündinud ühe liigse rakukromosoomiga või kannatati sünnitusel hapnikupuuduse all.
Talitluse puudulikkusest võime rääkida siis, kui kahjustuse tõttu suudetakse midagi teha halvemini. Näiteks, kui on kahjustatud nägemisnärv, on talitluse puudulikkuseks vaegnägemine, kui kahjustatud on sisekõrva, on talitluse puudulikkuseks nõrgenenud kuulmine või kurtus .
Vaegurlus tähendab seda, et talitluse puudulikkuse tõttu on raske toime tulla. Talitluse puudulikkus muutub vaegurluseks, kui toimetulemiseks on vaja enam, kui oma võimetest piisaks. (Alm, Röden 1993: 4-5)

2. Puude liigitamine

2.1. Puude olulisuse põhjal

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK) eristab puude olulisuse väljendamisel järgmiseid puude astmeid (Puue 2010):

ei ole puuet – 0–4% (juhul, kui struktuuri või funktsiooni puude mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid );
kerge puue – 5–24%;
mõõdukas puue – 25–49%;
raske puue – 50–95%;
täielik puue – 96–100%.

2.2. Toimetuleku põhjal

Eestis jagatakse puuded kolme raskusastmesse lähtuvalt inimese toimetulekust (Samas 2010):

Sügav puue - inimene vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
Raske puue - inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
Keskmine puue - inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

2.3. Meeleelundite puuded

Terved inimesed mõtisklevad sageli selle üle, kas kergem oleks elada pimeda, kurdi või tummana. Ükski puue ei ole “parem” kui teine ja nii kurdid , pimedad kui tummad peavad saama hakkama igapäevaste tegemistega nagu tervedki inimesed.
Nägemispuue
Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).
Kuulmispuue
Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule . On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest.
Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid . Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada mitmesugused vibreerivad ning vilkuvad abivahendid.
Kuulmise ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele , mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. (Meeleelundite puue 2010)

2.4. Vaimne puue

Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellekti- ehk vaimupuudega inimesi elab ühiskonnas ca 2,4%.
Vaimupuude tekkel on palju põhjusi. Puue võib tekkida sünnituse ajal ja enne või pärast seda. Puue võib olla pärilik, aga võib ka tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel. Puude võib tekitada ka haigus või õnnetus.
Vaimupuue ei ole sama, mis vaimuhaigus , seda ei saa ravida. Küll saab vaimupuudega inimest toetada, et inimene saaks ise elus hakkama. Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused , igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. (Vaimne puue 2010)

2.5. Füüsiline puue

Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi . On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist ning lõpetades ratastooliga .
Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida , linnas liikuda , tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed , tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. (Füüsiline puue 2010)

Kokkuvõte

Puudel leidub väga mitmeid definitsioone ning veelgi rohkem liigitusi. Peale füüsilise ja vaimse puude liigitatakse ka puuet toimetuleku ja raskusastme põjal ning ka on meeleelundite puuded. Nägemispuudega inimesed ei ole vaid täielikult pimedad vaid ka muude nägemishäiretega inimesed ja samuti kuulmispuudega inimesed pole vaid need, kes üldse ei kuule. Vaimne puue on intellektuaalsete võimete kahjustus. Ka füüsilised puuded on väga erinevad.Seega ei ole puudega inimesed kõik üks suur grupp vaid igaüks on omaette isiksus, oma vajaduste ja probleemidega.
Uurimus täitis eesmärgi, kuna sain teada, mida täpselt puue tähendab ning kui lai see mõiste on. Uurimuse koostamisest saadud teadmised tulevad kindlasti edasistel õpingutel kasuks.

Viidatud allikad

Alm, K., Röden, G. 1993. Kes on arengupuudega inimene? Loengumapp . Stockholm.
Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon: Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. 1995. Eesti: Eesti puuetega inimeste koda.
Füüsiline puue. Noorteportaal NIP. [ http://www.nip.ee/page/163/16/115 ] 24.10.2010.
Meeleelundite puue. Noorteportaal NIP. [ http://www.nip.ee/page/164/16/115 ] 24.10.2010.
Puue. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Puue ] 24.10.2010.
Vaimne puue. Noorteportaal NIP. [ http://www.nip.ee/page/162/16/115 ] 24.10.2010.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keirilind Õppematerjali autor

„PUUDE“ DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST

puue sotsiaaltöö erivajadusega inimesed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Puuded

Füüsiline puue Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms.

Bioloogia

pdf

Liitpuue

Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude

Meditsiin

doc

Tööturupoliitika

Vastavalt Eesti vabariigi ,,Tööturuteenuse seadusele" on riskigrupid Eesti tööturul 15-24-aastased noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed, vanemaealised, mitte-eestlased, väikelaste vanemad ja vanglast vabanenud. Puudega inimeste tööhõive määr 2002. aastal oli vaid 26%, jäädes enam kui kaks korda alla üldisele tööhõive määrale. Eesti 2003. aasta tööjõu-uuringu andmetel on puudega ja pikaajalise haigusega inimesi kokku 201300, neist 96500-l piirab puue töövõimet. Nende hulgas, kellel puue piirab töövõimet on töötuse määr 22%. Statistikaameti andmetel oli 5 2004 aastal esmase raskusastmega puudega inimesi kokku 18 045. Sellest 10 553 olid naised ja 7492 meest. Suur osa töövõimetusest oli tingitud vereringeelundite haigustest. 6 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE

Eesti keel

doc

Erivajadustega õppija

Toetamine Koostöö Õpilase eripäraga arvestamine Suultlugemise lihtsustamine Taustamüra ja selle vähendamine Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad Hooliv õhkkond Sobiv keelekasutus Sobiv sõnavara LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur

Pedagoogika

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne. Ehk lühidalt – nad vajavad abi, mida tavaline õpilane ei vaja, ja toetust, mida tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et

Alushariduse pedagoog

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

§ 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

Psühholoogia

docx

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral

Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

õpetust Koosmõjus geneeriliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Keskkonna olulisus Keskkond võib olla olulisim lapse probleeme põhjustav faktor. Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetas maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Õpetamine, sekkumistrateegiad laiemalt Kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võib tekitada lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue Esmased e primaarsed on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad, kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid o Bioloogiline ja kultuuriline arenguliin kattuvad tavalises arengus. 14 o Arenguliinid lahknevad ebatavalises arengus. Geenid/keskkond Anatoomia, füsioloogia psüühika käitumine

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid